Seminar Kuusalu kihelkonna inimeste väljarännetest Venemaale ja Soome

2597
Kolga muuseumi juhataja ANU KARJATSE näitab kaardilt Eestit, Simititsat ja Kabbölet. Varahoidja ULVI MEIER viitab Sõrt-Karakatšorale ning Sulevi ja Salme külale.

Kolga muuseum korraldab laupäeval, 15. novembril seminari „Paremat elu otsima“.

1862. aastal rändasid Kuusalu kihelkonna küladest 18 peret Krimmi, nende loodud asundus kandis nime Sõrt-Karakatšora. 130 aastat tagasi, 1884. aastal läksid 48 peret Peterburi kubermangu Simititsasse ning 52 peret Abhaasiasse, kus asutati Salme ja Sulevi külad. 1906. aastal asusid Kuusalu kihelkonna rannaküladest 9 peret ümber Soome Kabbölesse.
1880ndate aastate väljarändamist kirjeldab Eduard Vilde ajalooline romaan „Prohvet Maltsvet“. Nimikangelase prototüüp on  Juhan Leinberg, kes elas Kuusalu külje all Tülivere talus. Kolga mõisas hakati sel ajal maad mõõtma, osade talupoegade ja randlaste maad liideti mõisamaadega, renditingimused halvenesid. Kehvema elujärjega inimesed otsustasid minna kodumaalt võõrsile, kus olid viljakamad maad.
Paljude väljarännanute järeltulijad ja sugulased tulid möödunud sajandil Eestisse tagasi. Kuusalu valla elanike seas on Venemaal asundustes sündinuid, kes mäletavad tookordset elu-olu, ja ka neid, kes on elust võõrsil kuulnud oma vanematelt-vanavanematelt.
Kolga muuseum on koostanud näituse Kuusalu kihelkonnast 19. sajandi teises pooles ja 20. sajandi alguses aset leidnud väljarändamistest ning elust eestlaste asundustes Krimmis, Abhaasias, Peterburi kubermangus ja Soomes. Näitus avatakse laupäeval, kui toimub seminar, kus väljarändamisest räägivad ajaloolased ja kodu-uurijad ning mälestusi on oodatud jagama  kohalikud inimesed.
Muuseumi juhataja Anu Karjatse sai näituse idee Tallinnas ühel genealoogiaseltsi koosolekul, kus Simititsas sündinud vanaproua Emma Takkis rullis lahti enda koostatud stendimaterjalid väljarändajate kohta. Tema vanaisa Ludvig Odenberg Vahastu külast Klaukse talust oli üks Simititsa asutajatest. Kuna tegu oli Kuusalu kihelkonnast pärit inimesega, läks Anu Karjatse temaga rääkima. Emma Takkis on kinkinud oma ajaloolised materjalid praeguseks Kolga muuseumile.
Teine tõuge ja abi näituse ning seminari kokkupanekuks tuli mõni aeg tagasi Krimmist Simferoopolist  Leonhard Salmanilt, kes tundis huvi, kui palju on Kuusalu vallas Sõrt-Karakatšoras elanute sugulasi. Algas kirjavahetus. Krimmi Eestlaste Selts koostas kogumiku, millega tähistatakse 150 aasta möödumist eestlaste jõudmisest sinna. Kogumik saadeti postiga Eesti poole teele.
Kolga muuseumi varahoidja Ulvi Meier: „Krimmi mindi jalgsi, rännak kestis kaks ja pool kuud. Krimmist tagasitulnute järeltulijad on näiteks Aamanid Aru külast.“
Varahoidja jutustab, et 19. sajandil rändasid välja need, kes lootsid saada paremale elujärjele, enamasti olid nad maata pered: „Venemaa viljakas maa oli kolm korda odavam, 40aastase väljamaksuajaga. Tsaaririik toetas väljarännet, riik andis ümberasujatele kaks aastat tasuta leiba.“
Väljarändajate järeltulijate kohta saadi kontakte Milvi Kolgilt Kolgast. Kabbölesse rännanute andmeid  vahendas  Pekka  Linnainen, tema teeb ettekande Kabbölest ka seminaril.
Anu Karjatse ütleb, et mida rohkem on teemat uuritud, seda enam teada saadakse ja juba on küpsemas plaan teha jätkuseminare asunduste kaupa. Asundustesse ehitati ja asutati koolid, seltsimajad, hoiti au sees oma kultuuri ja pärimusi.
Ööülikooli lindistus
Kolga muuseumi seminaripäeva lõpus toimub Vikerraadio saate „Ööülikool“ lindistus. Simititsa elust on palutud rääkima Matti ja Väino Esken. Kavas on ärgitada meenutama teisigi, kes on seotud endiste asundustega välismaal, ning nende jutt salvestada.
Anu Karjatse kinnitab, et kõik on oodatud ja kel kodus vanu fotosid väljarännanute kohta, palutakse need kaasa võtta, et teha digitaalsed koopiad. Rohkem on muuseumisse antud pilte Simititsast, teistest asundustest on vähem.

Eelmine artikkelKehra endises perepoes avati taaskasutuskeskus
Järgmine artikkelKuusalu karateka TANEL PAABO sai MMil 9. koha