Seenelised küsivad: miks käib Kuusalu taga metsades tee-ehitus

2008

RMK tellimusel teid ehitava Järva Teede töötajad on hädas seeneliste autodega, mis sõidavad sageli töömasinate vahele.

Sõnumitooja sai möödunud nädalal telefonikõnesid marjulistelt-seenelistelt, kes läksid puhkepäeval, 20. augustil või nädala lõpus oma tavapärastesse mustikametsadesse ja seenekohtadesse Kuusalust Koitjärve poole. Nad sattusid ehitusjärgus olevatele kõrgetele kruusateedele, mis olid auklikud ja ohtlikud.  Küsiti, kes ehitab, miks, kuidas tohib lubada sõita nii ohtlikel, kõrgete kallastega teedel ja miks üldse selliseid teid sinnakanti vaja on.
Järva Teede projektijuht Tiit Toopuu kinnitab, et teed on liikluseks suletud. Ehitustööde ajaks on pandud teede algusesse keelumärgid, kuid Kursi ja Aru külade piirkonnast ning ka mitmelt poolt mujalt pääseb Mähuste ja Koitjärve poole mööda paljusid metsateid. Nii  s atuvad   marjulised-seenelised pooleliolevale teedele, teinekord sõidavad lausa teehöövlitele ette.
„Oleme päevas keskmiselt paarikümnel autojuhil palunud oma masinaga tee-ehituselt eest ära minna, et oleks neile ohutu ja samas ei segaks meie tööd. Oleme ka killustikukoormaid ette kallanud, aga ikka satutakse teedele, mida parasjagu ehitame. Töötada on väga keeruline. Õnneks küll hakkame lõpetama, tähtaeg on 1. september,“ kommenteerib projektijuht.
Ta ütleb, et kuna Kuusalu piirkonnas kruusakarjääre pole, kasutatakse kattematerjaliks paekivikillustikku, mida tuuakse Maardust ja Väost: „Katame sellega teed 50 sentimeetri paksuselt. Edaspidi on need teed aastaringselt hooldatavad. Oleme nõlvasid teinud laugjamaks, rajame kümneid mahasõite. Inimesed peaksid olema rõõmsad, saavad väga hea ligipääsu metsadesse.“
RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann selgitab, tegu on Koitjärve metsandiku teede ehitusega. Kokku rekonstrueeritakse viis teed: Aru-Raudoja teed 2,92;  Männimetsa teed 0,85; Aru-Mähuste  teed  8,35;  Ämma­oja teed 2,89 ja Veehoidla teed 3,15 kilomeetri ulatuses, kokku veidi üle 18 kilomeetri. Ehitus algas mullu mais, käesoleva nädalaga peaksid tööd lõppema.
„Piirkond on paljuski kaetud majandatava metsaga ja samas hinnatud puhkepiirkonnana. Senised teed on tekkinud peamiselt isevoolu, kuidas keegi kusagilt sõitma oli hakanud. RMK ei olnud võimeline tagama, et metsa saaks majandada ja metsakülastajatel oleks väikeste autodega sõidetavad teed. Need teed olid ka nii halvas olukorras, et ei saanud hooldada, hööveldamiseks polnud mingit katet, pidevalt tuli RMK-le pretensioone.  RMK otsustas teed korda teha ja kujundada piirkonnas välja arusaadav teedevõrk,“ põhjendab ta.
Teede konstruktsiooni kohta märgib Margus Reimann, et need peavad kandma ka metsaveoautosid. Teed ehitatakse 4,5 meetri laiused. Et liiklejad saaksid üksteisest mööda ja autod parkides segama ei hakkaks, on rajatud 94 mahasõidukohta, mille pikkus on 20 meetrit, laius samuti 4,5 meetrit. Seega on iga 200 meetri järel mahasõit.
„Kui arvestada seda vähest liikluskoormust, mis metsateedel on, ja kui ka liiklejad üksteisega arvestavad, siis on see piisav, et kõik liiklejad Koitjärve metsas liigeldud ja pargitud saaksid,“ kirjutab Margus Reimann Sõnumitoojale saadetud vastuses.