Sal­mis­tu rah­vas kor­ras­tas Valk­la­ga ühen­da­va loo­dus­ra­ja

364
Sal­mis­tu kü­la­va­nem IND­REK SUITS kut­sub oma kü­la ning naa­ber­kü­la­de rah­vast uue­le mat­ka­ra­ja­le kõn­di­ma ja loo­dust nau­ti­ma.

Et min­na Kuu­sa­lu val­la me­reäär­sest Sal­mis­tu kü­last naa­ber­kü­las­se Valk­las­se või vas­tu­pi­di, tu­leb möö­da maan­teed sõi­ta 3,5 ki­lo­meet­rit. Kes lü­he­mat teed pi­di tah­tis ühest kü­last tei­se lii­ku­da, pi­di kõn­di­ma möö­da ran­da. Nüüd pää­seb mõ­le­ma­le poo­le ka ot­se lä­bi met­sa, aja­loo­li­ne 650meet­ri­ne tee on võ­sast ja ma­ha­lan­ge­nud puu­dest pu­has­ta­tud ning jalg­si või jalg­rat­ta­ga lä­bi­tav.

Sal­mis­tu rah­vas ko­gu­nes kü­la­va­ne­ma kut­sel au­gus­tis mat­ka­tee kor­ras­ta­mi­se tal­gu­te­le. Kü­la­va­nem Ind­rek Suits rää­gib, et soov oli viia tal­gud lä­bi ju­ba va­rem, su­ve al­gu­ses, kuid tä­na­vu ke­va­del moo­dus­tas riik Valk­la loo­dus­kait­sea­la, ku­na seal­ses rii­gi­met­sas elab värb­kakk. Kaht kü­la ühen­dav aja­loo­li­ne tee on loo­dus­kait­sea­la põh­ja­pool­ne piir.

„Pi­di­me oo­ta­ma pe­sit­su­sa­ja lõ­pu­ni, kee­luaeg kes­tis 31. juu­li­ni. Al­les siis või­si­me moo­tor­saa­gi­de ja muu­de töö­va­hen­di­te­ga min­na sin­na tööd te­ge­ma. Eel­ne­valt tu­li vas­ta­valt kait­se-ees­kir­ja­le koos­kõ­las­ta­da maa-ame­ti­ga, kesk­kon­nains­pekt­sioo­ni­ga ja RMK­ga. Sai­me loa tin­gi­mu­se­ga, et rajale ma­ha lan­ge­nud puid ja võ­sa võib saa­gi­da, kuid tu­leb la­dus­ta­da sin­na­sa­mas­se kõr­va­le, et oleks loo­dus­lik. Nii te­gi­me­gi, võ­sa­hun­ni­kud ja puu­tü­ved on ra­ja kõr­val,“ kõ­ne­leb kü­la­va­nem.

Tal­gu­tel osa­le­sid Sal­mis­tu kü­last vee­rand­sa­da ini­mest, Valk­last kü­la­va­nem Märt Sil­las­te.
Ra­da al­gab Sal­mis­tul Ran­na­sa­lu tee ää­rest – sin­na on ka­van­da­mi­sel ela­mua­ren­dus, praegu lõ­peb tu­pi­ku­ga. Tei­sel pool jõuab loo­dus­ra­da Valk­la-Sal­mis­tu vanale ­tee­le, siis min­na möö­da maan­teed sa­da­kond meet­rit va­sa­ku­le ku­ni Valk­la Ran­na puh­ke­kes­ku­se teeot­sa­ni, sealt pää­seb ot­se ran­da.

Hil­ju­ti pai­gal­das kü­la­va­nem kor­da­teh­tud mat­ka­ra­ja mõ­le­mas­se ot­sa infotahv­lid, et oleks hõlp­sa­malt lei­tav.

Salmistu poolses otsas puhastati talgutel suur kivi võsast. Indrek Suits märgib, et kivist saab läbi minna: „Otsekui Kalevipoeg oleks oma mõõgaga selle kolmeks tükiks raiunud. Räägitakse, et rada kasutasid vanal ajal piirituse vedajad ja kivi oli koht, kus õhtuhämaruses kokku saadi ja äriasju aeti. Oleme tänulikud, kui on inimesi, kes teavad kivist rohkem ja on valmis oma teadmisi meile jagama.“

Külavanema sõnul on loodusrajal mootorsõidukiga liikumine keelatud: „Las rada jääda vaikseks ja rahulikuks, siis saab linnulaulu kuulata ja soovi korral puhata jalga raja keskkohta pandud punasel Hemingway-pingil.“

Ind­rek Suits os­tis krun­di Sal­mis­tul ja te­gi oma pe­re­le sin­na ko­du 2003. aas­tal. Kü­la­va­ne­maks va­li­ti hil­jaae­gu. Kui pa­ku­ti se­da ame­tit, nõus­tus tin­gi­mu­sel, et ka tei­sed kü­la­ela­ni­kud on val­mis et­te­võt­mis­test kaa­sa löö­ma. Koos uue kü­la­ko­gu­ga kor­ral­da­ti sel su­vel idee­kor­je, ühi­selt aru­ta­ti lü­he­mat ja pi­ke­mat pers­pek­tii­vi. Esi­me­ne ühi­ne et­te­võt­mi­ne uue kü­la­va­ne­ma eest­ve­da­mi­sel oli loo­dus­ra­ja kor­ras­ta­mi­ne. Edas­pi­di on soov ra­ja­da me­re äär­de Ti­pu kin­nis­tu­le kü­lap­lats, sel­les osas te­hak­se koos­tööd Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­ga. Kau­gem plaan on pan­na kok­ku Sal­mis­tu kü­la kroo­ni­ka, Sal­mis­tu tea­dao­lev kir­ja­lik es­ma­mai­ni­mi­ne on aas­tast 1455.