Anija vallavalitsus saab Riigi Tugiteenuste Keskuselt (RTK) 1 877 929,79 eurot Kehrasse eakate ja puuetega inimeste teenusmaja rajamiseks. Raha antakse kevadel avatud olnud meetmest „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“, mille eesmärk on luua väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele toimetulemist toetav elukeskkond, et nad ei peaks minema hooldekodusse. Valla omaosalus peab olema 27 projekti maksumusest, vastavalt Anija vallavolikogu aprillikuisele otsusele on projekti omafinantseering kuni 700 000 eurot. Omaosaluse jaoks plaanib vallavalitsus võtta laenu.
Ligikaudu 2,5 miljoni euro eest ehitatakse Kehrasse 12 korteriga elumaja, kus saavad eluaset üürida eakad või nägemis-, kuulmis- ja liitpuudega inimesed. Neile pakutakse seal ka vajalikke sotsiaalteenuseid – koduteenust, tugiisikut, isiklikku abistajat. Projekti algataja, Anija endine abivallavanem Marge Raja selgitas aasta alguses Sõnumitoojale, et toetatud eluaseme teenusmajas võiksid korterit üürida külades elavad üksikud vanurid, kes vajavad toimetulekuks koduhooldustöötaja abi, ning samuti näiteks Kehra kortermajade kõrgemate korruste korterites elavad vanurid ja teised liikumisraskustega inimesed, sest Kehras pole üheski kortermajas lifti.
Teenusmaja ehitatakse Kehrasse Laste tänavale, Lastetare lasteaia endisele krundile. 12 korteriga kahekordsesse majja tulevad korterid ning toad ühistegevusteks.
Vallavanem Riivo Noor ütles, et teenusmajas saavad uue kodu kuni 14 inimest. Sealse eluaseme eest tuleb maksta üüri, kommunaalkulude ja muude teenuste eest kokku umbes 500-550 eurot kuus. See on tema kinnitusel ikkagi palju odavam kui elamine hooldekodus – keskmine hooldekodukoht maksab praegu 1500 eurot kuus, millest omavalitsus tasub 650 eurot, ülejäänu on inimese omaosalus.
„Ka valla jaoks on see kokkuvõttes soodsam. Kui teenusmaja on elanikke täis ja seal on vähemalt viis meie valla elanikku, kes tänu sellele ei pea olema hooldekodus, on valla kulud väiksemad isegi juhul, kui tasume teenusmaja rajamiseks võetud laenu tagasimakseid,“ lausus vallavanem.
Teenusmaja peab valmima 2026. aasta lõpuks. Riivo Noore sõnul on vallavalitsus seisukohal, et tuleval aastal tehakse maja projekteerimiseks ja ehitamiseks ühishange, nii saab teada teenusmaja rajamise üldmaksumuse: „Praegu oleme kalkuleerinud ühe summa, aga kuna hoone projekteerimisel-ehitamisel tuleb arvestada vaegnägijate, vaegkuuljate ja liikumispuudega inimeste spetsiifiliste vajadustega, siis pole meil sajaprotsendilist aimu, kui palju maja rajamine maksab.“
Aasta alguses käisid Anija vallavalitsuse esindajad Kadrina vallavalitsuses, et arutada kas saaks kohandatud eluaseme teenusmajade rajamisel teha koostööd, tellida ühine projekt.
„Selline soov meil on, kas see õnnestub, ei oska veel öelda,“ sõnas Riivo Noor.
Kadrina vallavalitsus sai oma teenusmajale RTK-lt toetust ligi 1,5 miljonit eurot, kokku said kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomise meetmest Eesti 14 omavalitsust 22,8 miljonit eurot. Toetust said kõik taotlejad, meetme kogumaht oli üle 26 miljoni euro, sellest kuni 18,2 miljonit on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus.