PEETER PAENURM,
Kuusalu koguduse õpetaja
Novembri lõpus kinnitas Kuusalu koguduse nõukogu uuendatud eeskirja, mis hakkas kehtima jaanuarist 2026. Senine eeskiri oli aastast 2013.
Kuusalu kalmistu omanik ja haldaja on EELK Kuusalu kogudus. Peame Kuusalu kalmistut kogukonna ühiseks pärandiks, mille kujunemises põimuvad austus mineviku vastu ja hool tulevaste põlvkondade ees. Tegutsev ja avalik kalmistu kujuneb järjepidevalt ning on avatud külastamiseks ja kasutamiseks kõigile, kes austavad kalmistul kehtivat korda (§ 5).
Kalmistu haldamine tähendab kogudusele omajagu tööd, tähelepanu ja ka kulu. Kuna tegu on valla avaliku kalmistuga, siis on loomulik, et toetus tuleb valla eelarvest. Kuid rahalises mõttes on kalmistu haldamine kogudusele pigem kulu kui tulu allikas. On ka arvamusi, et kogudus ei peaks oma vahenditest kalmistule kulutama. Minu jaoks on argument ja motivatsioon teemadega tegelemiseks, et kogudus täidab vallas avalikku ja olulist teenimisülesannet. See on koguduse panus kogukonnale. Pealegi on kalmistu eest hoolitsemine olnud kiriku pikk traditsioon.
Kuusalu kalmistu kasutamise eeskirjaga saab tutvuda koguduse kodulehel (vt kuusalu.eelk.ee, „Kalmistu“) ja ka valla kodulehe kaudu. Uuendamise peamine ajend oli kalmistu arenguga seotud teemad ja vajadus täpsustada hauaplatsi kasutuslepingute sõlmimise korraldust.
Hauaplatsidele kasutuslepingud
Kasutuslepingute sõlmimise vajadus tuleneb juba 2012. aastal kehtima hakanud riiklikust kalmistuseadusest. Siiani on need lepingud Kuusalus tegemata. Kuid vajadus nende järele on suur, sest lepingud annavad selgust, kes hauaplatsi eest hoolitseb ja vastutab. Kõige tõsisem probleem on olnud hauaplatsi kasutajate andmetega. Kui näiteks torm murdis puu ja see kahjustas hauakivi, on kalmistu haldajal keeruline sellest teavitada, sest kasutaja kontakte pole. Selles mõttes on kasutusleingute sõlmimine kalmistu kasutajate huvides ja kaitseks.
Lepinguga pannakse hauaplatsi kasutajaga paika platsi kujundamise tingimused ja ühised reeglid kalmistu kasutamisel. Kuusalu kalmistu kasutamise senises eeskirjas sätestati ka kasutulepingu kehtivus 10 aastat. Tallinnas loobuti eelmisel aastal tähtajaga lepingute sõlmimisest, sest tähtaegade ja lepingute uuendamise haldamine on osutunud ülearu koormavaks. Kuusalus loobusime uue eeskirjaga kasutuslepingute kehtivuse tähtajast ehk hakkame sõlmima tähtajatuid lepinguid. Kes hauaplatsi ei soovi enam kasutada, saab selle kasutusõigusest loobuda või anda edasi teisele. Teatud tingimustel on ka haldajal õigus lepingut lõpetada.
Lepingud 3 aastaga
Soov on Kuusalus hauaplatside kasutuslepingute sõlmimine viia läbi aastaks 2029. Inimesed, kes hooldavad kalmistul oma esivanemate, pere või sugulaste hauaplatsi või -platse, on oodatud sõlmima kasutamislepingut. Taotlusega ei pea kohe homme kiirustama, aga pole mõtet ka aastaid venitada. Praegu on lepingute sõlmimine tasuta.
Kui soovitakse lahkunut Kuusalu kalmistule matta, tuleb matmine registreerida nagu senigi. Matmise vormistamisel sõlmitakse nüüd ka olemasoleva hauaplatsi kasutusleping – kui seda veel sõlmitud pole. Kui vaja, mõõdetakse välja uus plats ja sõlmitakse leping. See võtab oma aja ja tähelepanu. Eelkõige toob see tööd juurde kalmistu töötegijatele. Aga töö tuleb ära teha ja heatahtliku koostööga võiksime keerata kalmistu arengus uue lehekülje.
Kasutuslepingu sõlmimiseks tuleb kodulehel täita elektrooniline taotlus. Täpsemad juhised leiab kodulehelt. Põhimõtteliselt saab lepinguid sõlmida meilisuhtluse tasandil. Jääb ka paberil vormistamise võimalus.
Vähem plasti, looduslik on loomulik
Seni on Kuusalu kalmistu kasutamise ja heakorra reeglitest päris hästi kinni peetud. Inimesed on olnud viisakad, heatahtlikud ja arvestanud kehtivate reeglitega. Uus eeskiri kalmistu kasutamise ja kujundamise senistes reeglites midagi kardinaalselt ei muuda. Eelistame hauakivide ja platsi ääriste puhul looduslikku materjali. Monoliitseid betoon- või graniitrante ei ole lubatud juurde ehitada. Kõik ehitamised tuleb kooskõlastada – helistada või saata e-kiri ja kalmistuvanemaga asjad läbi rääkida.
Püüame vältida plastist haljastust, näiteks kunstmuru ja kunstlilli. Ka patareidel töötavad kunstküünlad ohustavad keskkonda, kui nad jäävad kalmistule kauaks vedelema.
Andmebaas ja järgmised plaanid
Kalmistu andmed on vabatahtlike abiga sisestatud andmebaasi Findagrave.com. Ka uued matused kantakse sinna jooksvalt sisse. Soov on hakata kasutama Haudi andmebaasi, mis toetab lepingute sõlmimist ja registri täpsemat pidamist. See eeldab omakorda kogu kalmistu täpset kaardistamist ehk aega ja raha.
Suur väljakutse on kalmistu vana osa uuesti kasutusele võtmine ja selle läbimõeldud planeerimine, et säilitada vana miljööd. Vajadus on urnide matmisala või urnimüüri järele. Soov on moodustada ka kalmistu nõukoda ja kaasata kalmistu arendamisele kaasa mõtlema kogukonna asjast huvitunud esindajaid ja asjatundjaid.




