Veebruari lõpus saatis Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi maanteeametile kirja, milles tegi ettepaneku rajada 2018. aastal koostöös maanteeametiga kergliiklustee Arukülas Peningi-Lagedi riigimaanteest Aruküla mõisani ehk niiöelda allee lõigule.
Ta selgitas, et Aruküla läbib riigimaantee, mida tuntakse Tallinna maanteena: „Tegu on transiitteega, mis ühendab Peningi-Lagedi maanteed Tallinna-Narva maanteega. Teed kasutavad aktiivselt transiitliiklejad ja kohalikud elanikud.”
Vallavanem lisas, et Arukülas elab enamik rahvast korruselamute piirkonnas, mis asub vahetult Tallinna maantee ääres, jalakäijad liiguvad sealtkaudu poodi, raudteejaama, huvikooli: „Kuna tee pole eriti lai ning seda kasutavad eri liiki transpordivahendid ja jalakäijad, on olukord ohtlik eelkõige jalakäijatele.”
Raasiku vallavalitsuse tellimusel tegi OÜ Reaalprojekt 2008. aasta lõpus projekti kergliiklustee rajamiseks Aruküla kauplusest Peningi-Lagedi maanteeni. Projekti pole seni ellu viidud rahanappusel.
Koostöös maanteeametiga sai kergliiklustee esimene etapp, kõige ohtlikum lõik kortermajadest kuni huvikoolini, valmis 2014. aastal. 2015. aastal sai Raasiku vallavalitsus toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuse niiöelda raudteepeatuste meetmest. Vallavalitsus esitas taotluse Aruküla raudteepeatusesse pargi-reisi parkla laiendamiseks ning sama projektiga ka kergliiklustee rajamise raudteejaamast kuni olemasoleva kergliiklusteeni. Möödunud aasta lõpus alanud ehitus on nüüdseks lõpusirgel.
Vallavanem märkis, et need kaks etappi on küll suurem osa kergliiklusteest, kuid jäänud on veel kolmas lõik mõisast Peningi-Lagedi maanteeni: „Sellest lõigust suurem osa on väljaspool aleviku piiri ja kuigi lõigul on liiklusmärkidega kiirust piiratud, on olukord jalakäijate jaoks ohtlik.”
Vallavalitsus ajakohastab sel aastal projekti, kooskõlastab maaomanikega.
Maanteeameti liikluskorraldaja vastas vallavanemale märtsi lõpus, et maanteeameti liiklusohtlike kohtade likvideerimise plaani pingereas asub Aruküla-Kostivere jalg- ja jalgrattatee ehitus Lagedi-Aruküla-Peningi riigimaanteest kuni Aruküla mõisani 2020. aastal.
Liikluskorraldaja lisas, pingerea alus on lõiku iseloomustavad parameetrid – toimunud õnnetused, teistel sarnastel lõikudel toimunud liiklusõnnetuste jaotus: „Eesmärk on olemasoleva rahaga ohutust võimalikult palju suurendada. Mida väiksem on koha ohutumaks muutmise maksumus ja suurem liiklusõnnetuste vähenemise potentsiaal, seda kõrgemale pingereas tõuseb. Analüüsi tulemusena jäi Aruküla jalg- ja jalgrattatee ehitus aastasse 2020.”
Raivo Uukkivi kommenteeris – teadmine, et kergliiklustee tuleb 2020. aastal, on suur asi: „Kirjavahetus sel teemal on tulevastele vallajuhtidele oluline tugi edasisel suhtlemisel maanteeametiga. Tallinna maantee on riigitee ja tegelikult peaks maanteeamet korraldama kogu kergliiklustee rajamise. Kahjuks on maanteeamet võtnud üle Eesti lähenemise, et kui hakkab maanteed renoveerima, siis teatab, et selle käigus võib ju teha ka kergliiklustee, kuid seda maanteeamet ei rahasta. Loomulikult on kohalikud omavalitsused siis raha leidnud.”