Sadama ümberhitamiseks tuleb algatada detailplaneering ja viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Viis aastat tagasi, 2016. aasta kevadel kerkis Andineeme külas mereäärse Vainu kinnistu juurde väikesadam-sildumiskoht. Seda kajastati mitmes väljaandes, samuti Sõnumitoojas, sest esialgu kavandatud 45 meetri pikkuse muuli asemel ehitati 90meetrine.
Vainu kinnistu kuulub OÜle Magister Morum, mille omanik ja esindaja on Sulo Nigul. Ta tõdeb, et tookord eelprojektile eksperthinnanguid ei nõutud ning esialgu oli kavandatud väiksem sildumiskoht. Vesiehitistele spetsialiseerunud töövõtja tegi aga ettepaneku projekti muuta, ehitada lainetuse paremaks tõkestamiseks pikemad muulid. Uue ehitusloa taotlemine võttis aega, ent ehitamisega oli kiire, alates 15. aprillist on heljumit tekitavad tegevused meres keelatud.
Väikesadam sai Kuusalu vallavalitsuselt kasutusloa 2018. aastal. Kuid ilmnes, et rajatud sildumiskoha akvatoorium täitub liivaga, suuremate jahtidega sinna ei pääse. Ehituse ajal eksperdid setete probleemile tähelepanu ei juhtinud.
Ligi kaks aastat tagasi hakkas Magister Morum taotlema vee-erikasutusluba, et süvendada sildumiskoha sissesõidukanalit ja akvatooriumi ning paigaldada süvendustöödel väljavõetav pinnas sadamast kirdesse jäävasse lahesoppi. Menetlemine on võtnud aega, Magister Morum, Kuusalu vallavalitsus ja keskkonnaamet on vahetanud sadama teemal kirju, selle arendamisega seotud küsimusi on arutatud mitmel koosolekul.
Omaniku plaanist ajendatuna pöördusid ametkondade poole Vainu kinnistu mõned naabrid, kes olid mures, kuidas sadama süvendamine ja setete ümbertõstmine mõjutab Andineeme liivarandu, mis osaliselt asuvad Lahemaa rahvuspargis. Samuti ollakse mures sealsete kalavarude pärast niigi madalas lahesopis. Kohalike elanike seisukohtade avaldamiseks kaasati advokaadibüroo.
Arutelud on käinud ka seoses sellega, et veidi rohkem kui aasta tagasi esitas OÜ Magister Morum Kuusalu vallavalitsusele taotluse algatada detailplaneering, mis lisaks ettevõttele kuuluvate Vaino ja Taneli kinnistute omavahelise piiri muutmisele võimaldaks taotleda ehitusluba sadama ümber ehitamiseks, et peatada setete sissetung. Hiljem jagati taotlus kaheks, piiridega seonduv planeering on algatatud, sadama rajatisi puudutav planeering on algatamata. Põhiküsimus on koosolekutel ja kirjavahetustes olnud, kas ja millises ulatuses tuleks sadama detailplaneeringu läbiviimisel nõuda keskkonnamõjude hindamist.
Luba sadama süvendamiseks
Tänavu veebruaris sai OÜ Magister Morum keskkonnaametilt loa teha 10 aasta jooksul sadama remontsüvendustöid kokku 4000 kuupmeetri ulatuses, aastas võib välja võtta kuni 800 kuupmeetrit setteid. Täiendavate tingimustena on keskkonnaloale lisatud, et süvendustöid võib teha detsembri algusest kuni 15. aprillini. Töötada tohib läänekaartest tuleva tuule ja madala veetaseme korral, tugeva tuulega on tööd keelatud. Setted saab paigutada Vainu kinnistule kuni nende tahenemiseni, ladestuspiirkonnas ei ole lubatud rannajoont muuta, liiva ei või panna kivirannale. Kolme kuu jooksul tuleb setted teisaldada, transporditööd peab õhtusel ja öisel ajal peatama.
Sulo Nigul ütles Sõnumitoojale, et akvatooriumi süvendati kohe seejärel, kui luba anti. Sedasi võiks tema sõnul süvendada igal aastal, aga ei ole pikemas perspektiivis mõistlik, sest nii viiakse osa liivast süsteemist välja ja rannast ära: „Õigem on kaasata eksperdid ja ehitada sadam selliseks, et sinna ei koguks liiva. Aastate jooksul on koostatud mitmesuguseid ekspertarvamusi, aastal 2019 koostas Geoloogiateenistus oma uuringute põhjal aruande. Kuu aja eest valmis vajalike täiendavate uurimistööde kava, need tehakse optimaalse lahenduse väljatöötamiseks detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Esmatähtis on teha adekvaatsed ja teaduspõhised uuringud.
Uurimisandmete põhjal mudeldatud eskiis peaks valmima sügisel, misjärel toimub selle avalikustamine ja avalik arutelu.“
Ka Kuusalu valla planeeringute spetsialist Kadi Raudla kinnitab, et edaspidi on tulekul avalikustamised ja arutelud: „Vallavalitsus on seisukohal, et koos detailplaneeringuga tuleb koostada Vainu sadama keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise eelnõu esitatakse vallavolikogule, algatada saab volikogu otsusega.“
Ekspert: sadam peab sobituma looduskeskkonda
Sulo Nigul saatis sel nädalavahetusel naabritele Andineeme külas tutvumiseks eksperthinnangu vajalike uurimistööde kohta Vainu sadamas. Hinnang valmis märtsi lõpus, selle koostas OÜ Magister Morum tellimusel Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse rannikute töörühma juht.
Hinnangus on märgitud, et suure tõenäosusega pärinevad sadamasse kuhjunud setted Andineeme avaliku ranna esiselt merepõhjalt. Loodusliku protsessi käigus liiguvad setted lääne poolt itta ja uuesti tagasi, kuid nüüd on jäänud sadamamuulide vahele lõksu. Uue muuli rajamisel saaks kuhjunud setted tõsta lõunamuuli lääneküljele, nii hoiaks rannaliiva samas süsteemis ja saaks lahendatud kohaliku kogukonna mure liivaranna kadumise pärast.
Hinnangus on loetletud toimingud, mida tuleks uuringute käigus teha. Ekspert leiab, lisaks setete jämeduse uurimisele ja võrdlemisele, et modelleerida liivade liikumist täpselt, tuleks võrrelda ka seda, kuidas tormid on mõjutanud Põhja-Eestis teisi randu. Kui ulatuslikke rannapurustusi on olnud ka looduslikes randades, siis on tegu loodusliku protsessiga, kui aga mitte, võib olla tegu sadama mõjuga.
Ekspert märgib, et uuringute tulemusena tuleb leida sadama muulide sobiv kuju ja asend ning koostada eskiislahendus nii, et takistaks sadama ummistumist rannalähedases meres liikuvate setetega, väldiks rannas olevate liivade liikumist ja tagaks Andineeme liivaranna parema seisundi ka globaalse meretaseme tõusu ajal. Sadam peaks sobituma sealsesse looduskeskkonda, tagama Natura elupaikade säilimise või laienemise ning võimaldaks väikelaevadel turvaliselt liikuda sadamasse sisse ja välja, tagaks seal ohutu peatumise ka tormitingimustes.