Riigikohtu otsus: seadus ei keela Nõmmeveski paisu taastamist

2760

Riigikohtu arvates ei olnud keskkonnaameti põhjendused piisavad, kui jättis ASi Veejaam hüdroelektrijaama taastamiseks esitatud taotluse osaliselt rahuldamata.

Riigikohtu kolleegium ei rahuldanud eelmisel kolmapäeval, 4. märtsil keskkonnaameti kassa-­tsioonkaebust, mis puudutas Tallinna ringkonnakohtu otsust seoses Nõmmeveski paisu vee-erikasutusloaga.
Riigikohus leidis, et keskkonnaameti põhjendused Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamiseks esitatud taotluse osaliselt rahuldamata jätmiseks ei olnud piisavad, kuna looduskaitseseadus ei keela purunenud paisu taastamist.
Riigikohtu otsuses on öeldud, vee erikasutusloa mõju hinnates tuleb arvesse võtta asjaolu, et vaidlusalune kinnistu asub Lahemaa loodusalal, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Arvestada tuleb loodusala  kaitse-eesmärke.  Samuti  tuleb  arvestada  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi pinnavee seisundi parandamiseks.
„Tuleb kaaluda keskkonnale tekkiva võimaliku kahju olulisust võrreldes muude asjaoludega, sealhulgas taotleja õiguste ja huvidega. AS Veejaam soovib alustada Nõmmeveski paisul hüdroenergia tootmist, seega ettevõtlust. Vee erikasutusloa andmise otsustamisel peab kaaluma, kas praegusel juhul on avalik huvi keskkonna kaitseks kaalukam ASi Veejaam huvist alustada ettevõtlusega või kas on võimalik leida lahendus, mis neid huvisid tasakaalustaks,“ ütleb riigikohus.
Nõmmeveski Elektrijaama kinnistu omanik AS Raju andis kinnistu 2009. aasta alguses rendile ASile Veejaam, sama ettevõte toodab   elektrit   Joaveski   hüdro­elektrijaamas. AS Veejaam esitas 2009 oktoobris keskkonnaametile taotluse vee erikasutusloa saamiseks, et taastada Nõmmeveski hüdroelektrijaam ja rajada paisule kalapääs. Koos taotlusega esitas ettevõte elektrijaama taastamise ja kalapääsu rajamise eelprojekti. Keskkonnaamet tagastas taotluse, palus täiendavat teavet, ent kui AS Veejaam lisainfot ei esitanud, leides, et vajalikud materjalid on edastatud, jättis keskkonnaamet 2010. aasta märtsis taotluse läbi vaatamata.
AS Veejaam vaidlustas keeldumise halduskohtus. Umbes samal ajal, aprillis 2010 purunesid tõusuvee  tõttu  Nõmmeveski  paisu konstruktsioonid, vesi alanes üle meetri ja sellest ajast Nõmmeveskil veepaisu enam pole.
Tallinna halduskohus kohustas oktoobris 2011 keskkonnaametit ASi Veejaam taotlus uuesti läbi vaatama. Septembris 2012 väljastas keskkonnaamet vee erikasutusloa silla ja paisu rekonstrueerimiseks, kuid veetaset tõstmata. Paisjärve setetest puhastada ei lubatud. Keskkonnaamet jättis endale õiguse erikasutusluba muuta, kui osutub vajalikuks rajada kalapääs.
AS Veejaam sellega ei leppinud ja esitas halduskohtule uue kaebuse. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ringkonnakohus aga andis osaliselt õiguse ASile Veejaam. Ringkonnakohtu otsuse kohta esitas keskkonnaamet kassatsioonkaebuse riigikohtule. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohtadega.
ASi Raju esindaja Andres Õis on Lahemaa kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava koostamiseks korraldatud koosolekutel sageli selgitanud, et Nõmmeveski hüdroelektrijaam on tööstuspärand. Esivanemate kavandatud, ehitatud ja nüüdseks lagunenud rajatis on kavas taastada. Looduskaitselisi nõudeid järgides ning koostöös rahvuspargi spetsialistidega võiks hakata seal tegema ekskursioone ja koolitusi, et näidata, kuidas Valgejõele rajatud elektrijaamas vanasti elektrit toodeti ja tänapäeval toodetakse.
„Taastatud väikeses jaamahoones oleks koht väärikale hüdro­energeetika muuseumile ja rahvuspargi infole. Oleme endiselt veendunud, et koostöös osapooltega on võimalik leida tasakaal erinevate huvide realiseerimiseks, sellele viitas oma otsuses ka riigikohus. Konkreetse lahenduseni püüame jõuda koostöös ministeeriumiga,“ kommenteeris ta.
Mitmed kala- ja veespetsialistid on sõna võtnud Nõmmeveski paisu vastu.