Ani­ja val­la las­teaiad lä­he­vad üle ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le

Möö­du­nud aas­ta det­semb­ris ot­sus­tas Ani­ja val­la­va­lit­sus, et ala­tes 1. juu­nist 2026 min­nak­se val­la las­teae­da­des järk-jär­gult üle ühe õpe­ta­ja ja ka­he abiõ­pe­ta­ja süs­tee­mi­le ning õpe­ta­ja­te 35tun­ni­se­le töö­nä­da­la­le, mis on jao­ta­tud nä­da­la viie­le töö­päe­va­le. Se­ni on val­la ena­mi­kes las­teaia­rüh­ma­des ol­nud ka­he õpe­ta­ja ja ühe abi­õpe­ta­ja süs­teem – õpe­ta­jad töö­ta­vad nä­da­las ka­hel või kol­mel päe­val ning nen­de töö­päe­vad on ku­ni 12 tun­di pi­kad.

Ala­ve­re õpe­ta­ja­te pöör­du­mi­ne
Mai lõ­pus pöör­du­sid Ani­ja val­la­va­lit­su­se poo­le Ala­ve­re las­teaed-põ­hi­koo­li Mõm­mi­la las­te­aia­ma­ja õpe­ta­jad. Nad tõid väl­ja, mis neid seo­ses uue töö­kor­ral­du­se keh­tes­ta­mi­se­ga de­mo­ti­vee­ri­vad, ning pa­lu­sid kaa­lu­da oma soo­ve ja et­te­pa­ne­kuid. Ku­na ena­mik õpe­ta­jad sõi­da­vad töö­le mu­jalt, suu­ren­dab viie­päe­va­ne töö­nä­dal nen­de tööl käi­mi­se­ga seo­tud ku­lu­tu­si. Tei­se põh­ju­se­na ni­me­ta­ti, et õpe­ta­ja töö on emot­sio­naal­selt ja sot­siaal­selt vä­ga in­ten­siiv­ne ning nõuab suurt tä­he­le­pa­nu, kan­nat­lik­kust ja pi­de­vat ko­ha­lo­lu, see­tõt­tu an­nab vä­he­malt üks va­ba päev töö­nä­da­la sees või­ma­lu­se tõ­hu­sa­malt taas­tu­da ning hoi­da hea töök­va­li­tee­di pü­si­mist toe­ta­vat vaim­set ja füü­si­list heao­lu.

„Mõis­ta­me, et Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du ning ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se jaoks tun­dub töö­kor­ral­du­se üht­lus­ta­mi­ne ole­vat hea la­hen­dus töö­koh­ti va­he­ta­va­te õpe­ta­ja­te lii­ku­mi­se lõ­pe­ta­mi­seks, kuid kui trend on sel­li­ne, et õpe­ta­jad va­li­vad just sum­mee­ri­tud tööa­ja ja ka­he õpe­ta­ja süs­tee­mi pak­ku­vad las­teaiad, siis see an­nab tu­ge­va sig­naa­li, et pal­jud õpe­ta­jad just sel­list tööa­ja jao­tust ee­lis­ta­vad­ki,“ kir­ju­ta­sid Ala­ve­re las­­teaia­õpe­ta­jad.

Nad li­sa­sid, et kui sum­mee­ri­tud tööaeg või ka­he õpe­ta­ja süs­teem las­teae­da­des kee­la­tak­se, hak­ka­vad õpe­ta­jad ot­si­ma sel­li­seid tööand­jaid, kes pa­ku­vad ka tei­si hü­ve­sid – näi­teks trans­por­di­ku­lu­de hü­vi­ta­mist, iga-aas­tast ham­ba­ra­vi­hü­vi­tist, mär­ki­mis­väär­se pree­mia või­ma­lust, spor­di­toe­tu­si või muud.

Ala­ve­re las­teaia õp­pe­juht Lau­ra Ro­sen­berg sel­gi­tas aja­le­he­le, et ku­na ena­mik nen­de õpe­ta­jaid ei ela Ala­ve­res, lä­heb nen­de tööl­käi­mi­ne ku­lu­ka­maks, kui pea­vad hak­ka­ma tööl käi­ma viiel päe­val nä­da­las.

„Prae­gu on kõi­gis kol­mes rüh­mas tööl kaks õpe­ta­jat, tu­le­vast sü­gi­sest on meil kok­ku viis õpe­ta­jat. Kui­gi üle­mi­nek ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le on järk­jär­gu­li­ne, pea­vad ka ka­he õpe­ta­ja­ga rüh­ma­de kõik õpe­ta­jad hak­ka­ma käi­ma tööl iga päev, ehkki töö­päe­vad on nüüd lü­he­mad,“ lau­sus ta.

Õp­pe­ju­hi kin­ni­tu­sel ei ole üks­ki õpe­ta­ja öel­nud, et lah­kub uue süs­tee­mi tõt­tu töölt.

Val­la­va­lit­sus põh­jen­dab
Abi­val­la­va­nem Tii­na Si­lem rää­kis, et Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit (HOL) te­gi ju­ba 2023. aas­tal oma­va­lit­sus­te­le et­te­pa­ne­ku min­na las­teae­da­des üle õpe­ta­ja­te 35tun­ni­se­le töö­nä­da­la­le viiel töö­päe­val. Pea­mis­te põh­jus­te­na ni­me­ta­ti, et kui kaks õpe­ta­jat tee­vad kor­da­möö­da 12tun­ni­seid töö­päe­vi, on nad vä­si­nud, pi­ke­ma­te töö­päe­va­de pu­hul ka­su­ta­tak­se tööae­ga hom­mi­kul ja õh­tul ebae­fek­tiiv­selt, kee­ru­kam on kor­ral­da­da asen­du­si, koo­li­tu­si ja õp­pe­päe­vi.

„Kõi­ge olu­li­sem põh­jus, miks se­da tee­me, on las­te tur­va­li­sus. Õpetaja jaks oma tööpäeva kümnendal-üheteistkümnendal tunnil veel lastega mängida ja neid valvata on väiksem,“ sõ­nas abi­val­la­va­nem.

Ta sel­gi­tas, et ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi kor­ral on õpe­ta­ja tööl igal ar­gi­päe­val ning te­ma töö­päev kes­tab 7 tun­di. Päe­va jook­sul va­he­tu­vad abiõ­pe­ta­jad – üks on rüh­mas päe­va esi­me­se poo­le, tei­ne õh­tu­poolikul. Ku­na abi­õpe­ta­ja töö­päev on 8tun­ni­ne, on osa nen­de tööa­jast kat­tuv: „Muu­da­tus või­mal­dab, et ajal, kui las­teaias on kõi­ge roh­kem lap­si, on rüh­mas kor­ra­ga kolm ini­mest – õpe­ta­ja ja kaks abi­õpe­ta­jat. See ta­gab las­te­le prae­gu­sest suu­re­ma hoi­tu­se.“

Li­saks las­te tur­va­li­su­se­le või­mal­dab ühe õpe­ta­ja süs­teem abi­val­la­va­ne­ma hin­nan­gul roh­kem in­di­vi­duaal­set lä­he­ne­mist iga­le lap­se­le ning pa­re­mi­ni toe­ta­da ha­ri­dus­li­ke eri­va­ja­du­se­ga lap­si.

Ta möö­nis, et õpe­ta­ja­te­le tä­hen­dab see suurt muu­tust: „Need, kes on tei­nud 12tun­ni­seid päe­vi, on käi­nud tööl um­bes 10 päe­va kuus, nüüd pea­vad hak­ka­ma käi­ma 20 päe­va. Aga kui töö­päev on seit­se tun­di pikk, ei ole õpe­ta­jal va­ja enam nii pal­ju ae­ga taas­tu­mi­seks kui se­ni.“

Tii­na Si­lem üt­les, et val­la­va­lit­sus lu­bab ka ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi kor­ral väi­ke­seid eri­su­si – näi­teks se­da, et ühel päe­val on õpe­ta­ja tööl näi­teks 9, tei­sel 5 tun­di: „Kuid me ei ta­ha, et õpe­ta­ja töö­päe­vad olek­sid 12 tun­di pi­kad. See lä­heks vas­tuol­lu põ­hi­mõt­te­ga, miks me se­da muu­da­tust tee­me.“

Ta li­sas, et vas­ta­valt val­la­va­lit­su­se ot­su­se­le min­nak­se ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le üle järk-jär­gult.

„See tä­hen­dab, et kui üks õpe­ta­ja lah­kub, ei võe­ta te­ma ase­me­le töö­le uut õpe­ta­jat, vaid abiõ­pe­ta­ja. Ka ei saa uues­ti ka­he õpe­ta­ja süs­tee­mi pal­ga­ta nõu­ta­va kva­li­fi­kat­sioo­ni­ta õpe­ta­jat, kel­lel on täh­ta­ja­li­ne ehk õp­peaas­ta lõ­pu­ni kes­tev töö­le­ping,“ lau­sus abi­val­la­va­nem.
Tii­na Si­lem mär­kis, et Ani­ja val­las on ha­ri­dus­töö­ta­ja­te mo­ti­vat­sioo­ni­pa­kett, mis keh­tib ka las­teaiaõ­pe­ta­ja­te­le. Nad saa­vad 5 li­sa­puh­ku­se­päe­va, enda las­te­le val­la las­teae­da­des sood­sa­mat ko­ha­ta­su, ta­su­ta spor­ti­mist Keh­ra ja Aeg­vii­du spor­di­hoo­ne­tes, ta­su­ta koo­li­tu­si, oma asu­tu­ses sood­sat lõu­na­söö­ki, ter­vi­se­kont­rol­li ja pril­li­kom­pen­sat­sioo­ni.

Kui­das on mu­jal oma­va­lit­sus­tes?
Har­ju­maa 15 oma­va­lit­su­ses on kok­ku li­gi 70 las­teae­da, neis kok­ku üle 600 rüh­ma. Ühe õpe­ta­ja ja ka­he abiõ­pe­ta­ja või as­sis­ten­di süs­tee­mi ra­ken­da­tak­se mul­lus­tel and­me­tel 58 prot­sen­dil rüh­ma­dest, kaks õpe­ta­jat ja üks abiõ­pe­ta­ja on ka­su­tu­sel 41 prot­sen­dil.

Kuu­sa­lu val­la juh­tiv ha­ri­dus­spet­sia­list Anu Kirs­man üt­les, et Kiiu las­teaias on sel­le al­gu­sest ehk aas­tast 2014 ka­su­tu­sel ühe õpe­ta­ja süs­teem, Kol­ga las­teaias ole­ne­valt va­ja­du­sest nii ühe kui ka­he õpe­ta­ja süs­teem, Kuu­sa­lu las­teaias ka­he õpe­ta­ja süs­teem.

„Ku­na las­teaias on kva­li­fit­see­ri­tud õpe­ta­jad, ole­me nei­le jät­nud va­ba vo­li ot­sus­ta­da, nad ei pea jõu­ga üle mi­ne­ma ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le. Rii­gi poolt on suund ja ka HO­List tu­li eel­kõi­ge et­te­pa­nek, et õpe­ta­ja töö­päev peab ole­ma lü­hem kui 12 tun­di. Ka­he õpe­ta­ja süs­tee­mi saab ära ka­su­ta­da pik­ka­de päe­va­de te­ge­mi­seks, kuid meil on ka ka­he õpe­ta­jaga rüh­ma­des õpe­ta­ja­tel lü­he­mad töö­päe­vad – las­te­aia­päe­va jook­sul õpe­ta­jad va­he­tu­vad,“ rää­kis Anu Kirs­man.

Raa­si­ku val­la­va­ne­ma Bär­bel Sa­lu­mäe sõ­nul on val­la las­teae­da­des ka­su­tu­sel mõ­le­mad süs­tee­mid ning üle­mi­ne­kust ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le po­le se­ni kõ­nel­dud. Ühe õpe­ta­ja süs­teem ai­taks te­ma ar­va­tes la­hen­da­da õpe­ta­ja­te puu­dust, kuid mõ­ne­le õpe­ta­ja­le ei pruu­gi see süs­teem so­bi­da.

„Mi­na ise pool­dan ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi. Kui rüh­mas on üks õpe­ta­ja ja kaks as­sis­ten­ti, on tipp­tööa­jal ehk ku­ni lõu­na­ni las­te­ga te­ge­le­mas roh­kem ini­me­si,“ põh­jen­das ta.

Ta li­sas, et läh­tu­da tu­leb siis­ki ko­ha­li­kest või­ma­lus­test ja va­ja­dus­test, näi­teks ka rü­h­ma­des, kus on eri­va­ja­dus­tega lap­sed, peaks säi­li­ma ka­he õpe­ta­ja süs­teem.