„Oht, et valdade ühinemise tõttu kaob ääremaalt elu, vähemalt siin vallas paika ei pea,“ märkis JAAK AAB pärast ringsõitu Anija vallas.
Möödunud kolmapäeval, 11. septembril külastas Anija valda vallavolikogu liikme Jaanus Kalevi kutsel riigihalduse minister Jaak Aab. Ta kohtus vallavalitsuse liikmetega, tutvus Kehras OÜ Multimek metallitehasega, käis renoveerimisel olevas Anija mõisas, Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses Pillapalus. Aegviidus näidati ministrile mullu valminud spordihoonet ning endist veduridepood, mida ehitatakse tervisespordikeskuseks.
Jaak Aab selgitas Sõnumitoojale, et püüab pärast haldusreformi võimalikult palju käia omavalitsustes, uurida, kuidas neil läheb, kohtuda ka ettevõtetega. Ta plaanib jõuda Eesti kõikidesse omavalitsustesse.
„Seni olen käinud rohkem Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, Harjumaal olen nüüd ministrina külastanud vaid Maardu linna. Kuna kutsuti ja mul oli kalendris vaba päev, tulin Anijale. Ka siin on toimunud haldusreform, tahtsin kuulda, kuidas see protsess kulges ja kuidas nüüd vallas elatakse, kuulda nii omavalitsuse kui ettevõtete rõõme ja muresid,“ rääkis ta.
Anija vallavalitsuse ja volikogu esindajad tegid ministrile ülevaate, kuidas läks Anija ja Aegviidu valdade ühinemine, milline on praegune Anija vald, millised on peamised investeerimissuunad ja probleemid.
Vallavolikogu esimees Toomas Tõnise kiitis, et Anija-Aegviidu valdade ühinemine läks väga hästi ja sujuvalt. Jaak Aab soovis teada, mis sai pärast ühinemist Aegviidu vallamajast ja kas vallamajas oli koondamisi.
„Olen kõigile ühinenud omavalitsustele südamele pannud, kus on keskus ja ääremaa, ärge kahmake kõiki investeeringuid keskusesse, vaid mõelge ka oma ääremaa peale,“ sõnas ta.
Vallavanem Riivo Noor tegi kokkuvõtte praegusest Anija vallast – rahvaarv on igal aastal veidi langenud, kuid vallas elab 36 eri rahvusest inimesi, registreeritud on 202 vabaühendust, mis tegutsevad peamiselt kultuuri- ja spordi valdkonnas. Ta esitas ka ülevaate Anija valla koolidest, lasteaedadest, kultuuriasutustest, sihtasutustest. Jaak Aab küsis Kehra kooli gümnaasiumiosa suuruse kohta ning leidis, et gümnaasiumi säilitamiseks on Anija vald piisavalt suur ja paljurahvuseline.
Minister uuris, kas ja kui palju on vallas uusarendusi. Riivo Noor nimetas, et Kehras on kaks elamuarendust kohe alustamas, kuid Aegviidus on takistus maapuudus. Ta märkis, et valla uude üldplaneeringusse on lisatud Aegviitu perspektiivsed elamualad, aga ei ole kindel, kas RMK on valmis neist loobuma. Jaak Aabi sõnul on olnud mõtteid teha tuleval aastal riigimaadele inventuur, seda on tema hinnangul eelkõige vaja just seal, kus on arendussurve, maad soovitakse nii eramute kui kortermajade jaoks.
Vallajuhid tutvustasid ministrile ka Kehra linnaväljaku rajamise plaani, küsisid üürimajade programmi kohta ja uurisid, kuidas saaks Aegviidu endise depoohoone valla munitsipaalomandisse.
Sundliitmisi ei tule
Minister tutvustas Anija valla esindajaile praeguse valitsuskoalitsiooni plaane, mis puudutavad omavalitsusi. Ta ütles, et koalitsioonilepingut koostades oli päevakorras ka haldusreformiga jätkamine.
„Oleme otsustanud, et selle valitsuskoalitsiooni ajal sundliitmisi ei tule. Omavalitsustel on vaja aega, et uutes piirides ja koosseisudes rahulikult oma tööd korraldada. Korraga olid ju kaks protsessi – muutusid omavalitsuste halduspiirid ning maavalitsuste kaotamisega said omavalitsused ülesandeid juurde, lisaks peavad omavalitsused hakkama tunnetama vastutust kogu maakonna kui piirkonna arendamise eest,“ lausus Jaak Aab.
Ta lisas, et Isamaa soov on panna uuesti välja „präänik“ ehk rahaline toetus vabatahtlikele ühinejatele: „Aga see on veel mõte. Kui käin mööda Eestit, ei näe ma ühtegi maakonda, kus tahetaks teha maakonnasuurust omavalitsust.“
Jaak Aab kinnitas, et tema meelest tuleks anda omavalitsustele rohkem otsustusõigust ning sellega peab kaasnema raha uute ülesannete täitmiseks: „Paljusid asju peaks otsustama ja rahastama kohapeal, mitte Tallinnast ette kirjutama.“
Valitsuskoalitsioon on ministri sõnul otsustanud omavalitsuste otsustesse vähem sekkuda, põhiotsustajad piirkonna arengu ja selle ressursside üle peaksid olema maakonna omavalitsused koostöös.
Jaak Aab rääkis veel, et koalitsioonil on soov läbi viia maade korraline hindamine, mida viimati tehti 2001. aastal. Ta ütles, et seda pole tahetud teha, kuna toob kaasa maahinna tõusu: „Sellega võib kaasneda maamaksu hüppeline tõus, aga võiks ära hinnata, mis on maa tegelik väärtus ja siis rakendada üleminekumehhanisme, seada näiteks lagi, et esialgu maa hind üle viie protsendi ei tõuse.“
Jaanus Kalev arvas, et enne maahinna muutmist tuleks analüüsida ka seda, kuidas hakkab hind mõjutama põllumajandust ja metsandust. Minister kinnitas, et seda kindlasti tehakse, lisaks tõi ta välja, et omavalitsustele tuleks kompenseerida ka saamata jääv tulu: „Näiteks Kuusalu vallas on väga palju looduskaitsealasid, kus maamaks on maaomanikele väiksem. Kuna Kuusalu vald ei saa riigilt tasandusfondi, ei saa nad saamata jääva maamaksu eest kompensatsiooni. See vahe tuleks omavalitsustele kompenseerida, sest riigi poliitika on looduskaitsealasid teha.“