Riigihalduse minister JAAK AAB külastas Anija valda

393
Ani­ja val­la­va­nem RII­VO NOOR, vo­li­ko­gu esi­mees TOO­MAS TÕ­NI­SE ja vo­li­ko­gu lii­ge JAA­NUS KA­LEV vii­sid rii­gi­hal­du­se mi­nis­ter JAAK AA­BI (vasakult teine) re­no­vee­ri­ta­vas­se Ani­ja mõi­sa. Mõi­sa tut­vus­tas mi­nist­ri­le aren­dus­juht JAN­NE KAL­LAK­MAA.

„Oht, et valdade ühinemise tõttu kaob ääremaalt elu, vähemalt siin vallas paika ei pea,“ märkis JAAK AAB pärast ringsõitu Anija vallas.

Möö­du­nud kol­ma­päe­val, 11. sep­temb­ril kü­las­tas Ani­ja val­da val­la­vo­li­ko­gu liik­me Jaa­nus Ka­le­vi kut­sel rii­gi­hal­du­se mi­nis­ter Jaak Aab. Ta koh­tus val­la­va­lit­su­se liik­me­te­ga, tut­vus Keh­ras OÜ Mul­ti­mek me­tal­li­te­ha­se­ga, käis re­no­vee­ri­mi­sel ole­vas Ani­ja mõi­sas, Kõr­ve­maa Mat­ka- ja Suu­sa­kes­ku­ses Pil­la­pa­lus. Aeg­vii­dus näi­da­ti mi­nist­ri­le mul­lu val­mi­nud spor­di­hoo­net ning en­dist ve­du­ri­de­pood, mi­da ehi­ta­tak­se ter­vi­ses­por­di­kes­ku­seks.

Jaak Aab sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et püüab pä­rast hal­dus­re­for­mi või­ma­li­kult pal­ju käia oma­va­lit­sus­tes, uu­ri­da, kui­das neil lä­heb, koh­tu­da ka et­te­võ­te­te­ga. Ta plaa­nib jõu­da Ees­ti kõi­ki­des­se oma­va­lit­sus­tes­se.

„Se­ni olen käi­nud roh­kem Ka­gu-Ees­tis ja Ida-Vi­ru­maal, Har­ju­maal olen nüüd mi­nist­ri­na kü­las­ta­nud vaid Maar­du lin­na. Ku­na kut­su­ti ja mul oli ka­lend­ris va­ba päev, tu­lin Ani­ja­le. Ka siin on toi­mu­nud hal­dus­re­form, taht­sin kuul­da, kui­das see prot­sess kul­ges ja kui­das nüüd val­las ela­tak­se, kuul­da nii oma­va­lit­su­se kui et­te­võ­te­te rõõ­me ja mu­re­sid,“ rää­kis ta.

Ani­ja val­la­va­lit­su­se ja vo­li­ko­gu esin­da­jad te­gid mi­nist­ri­le üle­vaa­te, kui­das läks Ani­ja ja Aeg­vii­du val­da­de ühi­ne­mi­ne, mil­li­ne on prae­gu­ne Ani­ja vald, mil­li­sed on pea­mi­sed in­ves­tee­ri­mis­suu­nad ja prob­lee­mid.

Val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Too­mas Tõ­ni­se kii­tis, et Ani­ja-Aeg­vii­du val­da­de ühi­ne­mi­ne läks vä­ga häs­ti ja su­ju­valt. Jaak Aab soo­vis tea­da, mis sai pä­rast ühi­ne­mist Aeg­vii­du val­la­ma­jast ja kas val­la­ma­jas oli koon­da­mi­si.

„Olen kõi­gi­le ühi­ne­nud oma­va­lit­sus­te­le sü­da­me­le pan­nud, kus on kes­kus ja ää­re­maa, är­ge kah­ma­ke kõi­ki in­ves­tee­rin­guid kes­ku­ses­se, vaid mõel­ge ka oma ää­re­maa pea­le,“ sõ­nas ta.
Val­la­va­nem Rii­vo Noor te­gi kok­ku­võt­te prae­gu­sest Ani­ja val­last – rah­vaarv on igal aas­tal vei­di lan­ge­nud, kuid val­las elab 36 eri rah­vu­sest ini­me­si, re­gist­ree­ri­tud on 202 va­baü­hen­dust, mis te­gut­se­vad pea­mi­selt kul­tuu­ri- ja spor­di vald­kon­nas. Ta esi­tas ka üle­vaa­te Ani­ja val­la koo­li­dest, las­teae­da­dest, kul­tuu­ria­su­tus­test, sih­ta­su­tus­test. Jaak Aab kü­sis Keh­ra koo­li güm­naa­siu­mio­sa suu­ru­se koh­ta ning lei­dis, et güm­naa­siu­mi säi­li­ta­mi­seks on Ani­ja vald pii­sa­valt suur ja pal­ju­rah­vu­se­li­ne.

Mi­nis­ter uu­ris, kas ja kui pal­ju on val­las uu­sa­ren­du­si. Rii­vo Noor ni­me­tas, et Keh­ras on kaks ela­mua­ren­dust ko­he alus­ta­mas, kuid Aeg­vii­dus on ta­kis­tus maa­puu­dus. Ta mär­kis, et val­la uu­de üldp­la­nee­rin­gus­se on li­sa­tud Aeg­vii­tu pers­pek­tiiv­sed ela­mua­lad, aga ei ole kin­del, kas RMK on val­mis neist loo­bu­ma. Jaak Aa­bi sõ­nul on ol­nud mõt­teid te­ha tu­le­val aas­tal rii­gi­maa­de­le in­ven­tuur, se­da on te­ma hi­nnan­gul eel­kõi­ge va­ja just seal, kus on aren­dus­sur­ve, maad soo­vi­tak­se nii era­mu­te kui kor­ter­ma­ja­de jaoks.

Val­la­ju­hid tut­vus­ta­sid mi­nist­ri­le ka Keh­ra lin­na­väl­ja­ku ra­ja­mi­se plaa­ni, kü­si­sid üü­ri­ma­ja­de prog­ram­mi koh­ta ja uu­ri­sid, kui­das saa­ks Aeg­vii­du en­di­se de­poo­hoo­ne val­la mu­nit­si­paa­lo­man­dis­se.

Sund­liit­mi­si ei tu­le
Mi­nis­ter tut­vus­tas Ani­ja val­la esin­da­jai­le prae­gu­se va­lit­sus­koa­lit­sioo­ni plaa­ne, mis puu­du­ta­vad oma­va­lit­su­si. Ta üt­les, et koa­lit­sioo­ni­le­pin­gut koos­ta­des oli päe­va­kor­ras ka hal­dus­re­for­mi­ga jät­ka­mi­ne.

„Ole­me ot­sus­ta­nud, et sel­le va­lit­sus­koa­lit­sioo­ni ajal sund­liit­mi­si ei tu­le. Oma­va­lit­sus­tel on va­ja ae­ga, et uu­tes pii­ri­des ja koos­sei­su­des ra­hu­li­kult oma tööd kor­ral­da­da. Kor­ra­ga olid ju kaks prot­ses­si – muu­tu­sid oma­va­lit­sus­te hal­dus­pii­rid ning maa­va­lit­sus­te kao­ta­mi­se­ga said oma­va­lit­su­sed üles­an­deid juur­de, li­saks pea­vad oma­va­lit­su­sed hak­ka­ma tun­ne­ta­ma vas­tu­tust ko­gu maa­kon­na kui piir­kon­na aren­da­mi­se eest,“ lau­sus Jaak Aab.

Ta li­sas, et Isa­maa soov on pan­na uues­ti väl­ja „prää­nik“ ehk ra­ha­li­ne toe­tus va­ba­taht­li­ke­le ühi­ne­ja­te­le: „Aga see on veel mõ­te. Kui käin möö­da Ees­tit, ei näe ma üh­te­gi maa­kon­da, kus ta­he­taks te­ha maa­kon­na­suu­rust oma­va­lit­sust.“

Jaak Aab kin­ni­tas, et te­ma mee­lest tu­leks an­da oma­va­lit­sus­te­le roh­kem ot­sus­tu­sõi­gust ning sel­le­ga peab kaas­ne­ma ra­ha uu­te üle­san­ne­te täit­mi­seks: „Pal­ju­sid as­ju peaks ot­sus­ta­ma ja ra­has­ta­ma ko­ha­peal, mit­te Tal­lin­nast et­te kir­ju­ta­ma.“

Va­lit­sus­koa­lit­sioon on mi­nist­ri sõ­nul ot­sus­ta­nud oma­va­lit­sus­te ot­sus­tes­se vä­hem sek­ku­da, põ­hiot­sus­ta­jad piir­kon­na aren­gu ja sel­le res­surs­si­de üle peak­sid ole­ma maa­kon­na oma­va­lit­su­sed koos­töös.

Jaak Aab rää­kis veel, et koa­lit­sioo­nil on soov lä­bi viia maa­de kor­ra­li­ne hin­da­mi­ne, mi­da vii­ma­ti teh­ti 2001. aas­tal. Ta üt­les, et se­da po­le ta­he­tud te­ha, ku­na toob kaa­sa maa­hin­na tõu­su: „Sel­le­ga võib kaas­ne­da maa­mak­su hüp­pe­li­ne tõus, aga võiks ära hin­na­ta, mis on maa te­ge­lik väär­tus ja siis ra­ken­da­da üle­mi­ne­ku­meh­ha­nis­me, sea­da näi­teks la­gi, et esial­gu maa hind üle viie prot­sen­di ei tõu­se.“

Jaa­nus Ka­lev ar­vas, et en­ne maa­hin­na muut­mist tu­leks ana­lüü­si­da ka se­da, kui­das hak­kab hind mõ­ju­ta­ma põl­lu­ma­jan­dust ja met­san­dust. Mi­nis­ter kin­ni­tas, et se­da kind­las­ti te­hak­se, li­saks tõi ta väl­ja, et oma­va­lit­sus­te­le tu­leks kom­pen­see­ri­da ka saa­ma­ta jääv tu­lu­: „Näi­teks Kuu­sa­lu val­las on vä­ga pal­ju loo­dus­kait­sea­la­sid, kus maa­maks on maao­ma­ni­ke­le väik­sem. Ku­na Kuu­sa­lu vald ei saa rii­gilt ta­san­dus­fon­di, ei saa nad saa­ma­ta jää­va maa­mak­su eest kom­pen­sat­sioo­ni. See va­he tu­leks oma­va­lit­sus­te­le kom­pen­see­ri­da, sest rii­gi po­lii­ti­ka on loo­dus­kait­sea­la­sid te­ha.“