Rii­gi­ko­gu esi­mees ja Soo­me kait­sea­tašee näi­tu­se ava­mi­sel Keh­ras

Ala­tes pü­ha­päe­vast, 29. sep­temb­rist on Keh­ra muu­seu­mis ava­tud näi­tus „Ani­ja val­la soo­me­poi­sid“, mil­le koos­tas Keh­ras elav Hei­ni Vil­biks, kes on koos aja­loo­la­se Peep Pil­la­ku­ga väl­ja and­nud ka raa­ma­tu soo­me­pois­te koh­ta.

Tä­na­vu 19. au­gus­til möö­dus 75 aas­tat päe­vast, mil Ees­tis­se tu­lid ta­ga­si Soo­me Tal­ve­sõt­ta ja Jät­ku­sõt­ta läi­nud Ees­ti va­ba­taht­li­kud. Osa neist saa­de­ti pä­rast ko­du­maa­le naas­mist Sak­sa vä­ge­de koos­sei­sus rin­de­le pu­naar­mee vas­tu, suu­rem osa pi­did jää­ma Keh­ras­se väl­jaõp­pe­laag­ris­se.

„Roh­kem rää­gi­tak­se neist soo­me­pois­test, kes sõ­di­sid Tar­tu rin­del. Kuid need, kes Keh­ras­se saa­de­ti, pol­nud sel­les süü­di, et rin­de­le ei saa­nud. Soo­vi­sin ka neid kui­da­gi mee­les pi­da­da. Ani­ja val­la­ga seo­tud me­hi po­le pal­ju, in­fo nen­de koh­ta ma­hub ühe ruu­mi sei­na pea­le. Kuu­sa­lu val­las see ilm­selt ei õn­nes­tuks, mi­da lä­he­ma­le me­re­le, se­da roh­kem oli sealt soo­me­pois­se,“ rää­kis Hei­ni Vil­biks.

Näi­tu­sel on lü­hi­ke­sed elu­lood Ani­ja val­last pä­rit või seal ela­nud 33 soo­me­poi­si koh­ta, lü­hiü­le­vaa­de Ees­ti va­ba­taht­li­ke Soo­me mi­ne­kust, võit­lus­test Soo­mes, ta­ga­tu­le­kust ko­du­maa­le ja te­ge­vu­sest Keh­ras, sa­mu­ti soo­me­pois­te või soo­me­pois­test kir­ju­ta­tud raa­ma­tud. Nä­ha saab koo­piaid Soo­mes tee­ni­nud mees­te tee­nis­tus­kaar­ti­dest ja pil­te soo­me­pois­te­le an­tud Va­ba­dus­ris­tist. Näi­tu­sel on ka soo­me­pois­te mund­rid ning püs­tol­kuu­li­pil­du­ja, mis kuu­lu­vad Soo­me­pois­te Pä­ri­mu­sü­hin­gu ju­hi­le Pee­ter Ki­vi­mäe­le.

Näi­tu­se ava­mi­sel olid ko­hal rii­gi­ko­gu esi­mees Henn Põl­luaas, Soo­me suur­saat­kon­na kait­sea­tašee Ant­ti Hau­va­la ning kolm en­dist soo­me­pois­si: Ma­ni­vald Sah­kai Aru­kü­last, en­di­ne keh­ra­la­ne Jaa­nus Ja­hi­lo ja tal­lin­la­ne Ar­tur Roo­pa­lu.

Soo­me esin­da­ja tä­nas
Ko­lo­nel­leit­nant Ant­ti Hau­va­la mär­kis, et aja­lu­gu ei to­hi unus­ta­da ning näi­tu­sed ja mä­les­tu­sü­ri­tu­sed on üks olu­li­ne osa, mee­nu­ta­maks neid me­hi-nai­si, kes on oh­ver­da­nud en­da elu meie tu­le­vi­ku eest: „Sak­sa oku­pat­sioo­ni ajal põ­ge­ne­sid um­bes 3400 noor meest Ees­tist Soo­me, et tee­ni­da Sak­sa sõ­ja­väe ase­mel Soo­me sõ­ja­väes. 1944. aas­ta al­gu­ses for­mee­ri­ti eest­las­test Soo­me ar­mee 200. ja­la­väe­rü­ge­ment, mis sõ­dis Jät­ku­sõ­jas Kar­ja­la kan­na­sel, Vii­bu­ri la­he ää­res ja Vuok­si jõe ää­res. Mi­nu va­nai­sa oli tol ajal viis aas­tat sõ­ja­väes ja võit­les täp­selt sa­ma­des koh­ta­des, kus soo­me­poi­sid­ki.“

Ko­lo­nel­leit­nant rää­kis, kui au­gus­tis 1944 äh­var­das pu­naar­mee Ees­tit val­lu­ta­da, pöör­dus suu­rem osa soo­me­pois­se ko­du­maa­le ta­ga­si, et või­del­da Ees­ti ise­seis­vu­se taas­ta­mi­se eest ning pa­nid sel­le­ga vä­he­malt teist kor­da oma elud tead­li­kult oh­tu.

„Kah­juks ei ku­ju­ne­nud soo­me­pois­te saa­tus siin ker­geks, ees oli mit­meid ras­keid la­hin­guid, eri­ti Tar­tu ja Nar­va rin­del. Kes jäid siia, käi­sid pä­rast sõ­da lä­bi van­gi­laag­rid ja kao­ta­sid ter­vi­se või hoid­sid oma mi­ne­vik­ku sa­la­du­ses. Kes pää­se­sid va­bas­se lään­de, pi­did seal üles ehi­ta­ma uue elu. Kuid vaa­ta­ma­ta kõi­ge­le suut­sid need noo­red me­hed an­da us­ku­ma­tult pal­ju Soo­me­le ja eri­ti Ees­ti­le,“ lau­sus Ant­ti Hau­va­la.

Ta mär­kis, et Soo­me on Ees­ti­le tä­nu­lik: „Pal­jud as­jad olek­sid jää­nud ja jääk­sid Soo­mes te­ge­ma­ta, kui ei oleks ol­nud ja oleks ka prae­gu eest­la­se kä­si ja os­ku­si neid te­ge­mas. Ees­ti lu­gu pä­rast nõu­ko­gu­de oku­pat­sioo­ni on ol­nud us­ku­ma­tu. Mil­li­ne ühis­kond teil on, ma­jan­dus, ha­ri­dus – see kõik on üles ehi­ta­tud 28 aas­ta jook­sul! See on suu­re­pä­ra­ne edu­lu­gu.

Mõel­des ta­ga­si aja­loo­sünd­mus­te­le, võib öel­da, et soo­me­pois­te loo­sung „Ees­ti auks, tu­le­vi­ku pan­diks“ on saa­nud tõeks ning meie, noo­re­ma­te põlv­kon­da­de, ko­hus­tus on kaits­ta oma rah­vas­te ise­seis­vust ja de­mok­raat­lik­ke väär­tu­si.“

Rin­de ase­mel väl­jaõp­pes­se
Ees­ti Muin­sus­kait­se Selt­si esi­mees Peep Pil­lak kõ­ne­les soo­me­pois­te ta­ga­si­tu­le­kust Ees­tis­se 1944. aas­tal ning Hei­ni Vil­biks Soo­mest naas­nud Keh­ras­se väl­jaõp­pe­laag­ris­se jää­nud 2. pa­tal­jo­ni mees­te te­ge­vu­sest.

Kui pu­naar­mee oli 1944. aas­tal jõud­nud Ees­tis­se, taht­sid Soo­mes tee­ni­nud 200. ja­la­väe­rü­ge­men­di me­hed tul­la ko­du­maa­le, et siin ve­ne­las­te vas­tu või­del­da. 19. au­gus­ti hom­mi­kul jõud­sid 1752 meest Ees­tis­se, kuid saks­la­sed lõh­ku­sid rü­ge­men­di laia­li, 1. pa­tal­jo­ni me­hed saa­de­ti Hiiult ron­gi­ga Tar­tu rin­de­le, va­gu­nid üle­jää­nud mees­te­ga haa­gi­ti Keh­ra jaa­mas ma­ha.

94aas­ta­ne Jaa­nus Ja­hi­lo – ai­nus elav soo­me­poiss, kel­le pilt ja elu­lu­gu on Keh­ra näi­tu­sel – mee­nu­tas, et al­gu­ses olid Paa­si­ku mõi­sas, sealt vii­di mõ­ned päe­vad hil­jem Pik­va mõi­sa, kus ela­ti pealt kae­tud muld­on­ni­des: „Seal läks õp­pus­teks. Meil olid sü­da­med täis, et meie, rin­delt tul­nud me­hed, pea­me hak­ka­ma ri­vi te­ge­ma.“

Mõ­ned päe­vad hil­jem vii­dud me­hed La­ge­di-Maar­du-Iru kait­se­lii­ni­le: „Oli vä­ga soe sü­gis, ku­sa­gilt sai­me sõ­du­ri­tek­ke, ma­ga­si­me väl­jas. Rin­ne oli ju­ba lä­bi mur­tud, saks­la­sed ta­ga­ne­sid. Nar­va pa­tal­jo­ni või po­lit­sei­pa­tal­jo­ni me­hed kut­su­sid meid ap­pi, üt­le­sid, et Maar­du fos­fo­rii­di­kae­van­du­sed on mi­nee­ri­tud, läh­me löö­me saks­la­sed sealt väl­ja. Käi­si­me kae­van­du­sed lä­bi, ei leid­nud lõh­ke­ke­hi ega saks­la­si. Vist päev või kaks en­ne se­da, kui Tal­linn lan­ges ve­ne­las­te kät­te, hak­ka­si­me ühe Tal­lin­na me­he­ga ja­la Vi­ru­maa poo­le mi­ne­ma, ma olen sealt pä­rit. Ku­sa­gil sai­me Sak­sa mund­ri era­riie­te vas­tu va­he­ta­da, siis oli kind­lam lii­ku­da. Jõud­si­me La­he­maa­le, seal oli mu ko­du. Tal­lin­na poiss oli mi­nu juu­res mi­tu päe­va, ei jul­ge­nud ko­ju min­na.“
Uues­ti tu­li Jaa­nus Ja­hi­lo Keh­ras­se 1951. aas­tal, va­he­peal oli Rak­ve­re rah­va­ko­hus mää­ra­nud tal­le 3 aas­tat van­gis­tust pii­rit­soo­nis loa­ta ela­mi­se eest: „Töö­ta­sin Keh­ra te­ha­ses 25 aas­tat. Ku­na olin ter­vist­kah­jus­tav tööl, sain 50aas­ta­selt pen­sio­ni­le. Se­da, et olin ol­nud soo­me­poiss, ei tead­nud kee­gi, ai­nult nai­se­le rää­ki­sin.“

Hei­ni Vil­biks sel­gi­tas, et kui sak­sa sõ­ja­väk­ke võe­tud mees­te­le mää­ra­ti ena­mas­ti 5-8 aas­tat van­gis­tust, siis oli üs­na ta­va­li­ne, et soo­me­poi­sid said „25 pluss 5“. Neid pee­ti rii­gi­ree­tu­ri­teks, sest olid va­ba­taht­li­kult as­tu­nud Soo­me sõ­ja­väk­ke ning Nõu­ko­gu­de Liit pi­das eest­la­si ala­tes 1940. aas­tast en­da ko­da­ni­keks.

Rii­gi­ko­gu esi­mees Henn Põl­luaas rää­kis, et ka te­ma soo­me­poi­sist isa oli pä­rast ko­du­maa­le naas­mist Keh­ras väl­jaõp­pe­laag­ris: „Na­gu üle­jää­nud me­hed, oli te­ma­gi vä­ga nör­di­nud, et tu­lid ko­ju ta­ga­si ve­ne­la­si Ees­tist väl­ja peks­ma, kuid pan­di ri­vid­ril­li te­ge­ma. Ta oli Soo­mes tan­ki­tõr­jes, ilm­selt siin vii­di Kau­nis­saa­re mõi­sa.“

Henn Põl­luaas ju­tus­tas, kui­das isa jõu­dis hil­jem Sak­sa­maa­le, sai seal haa­va­ta ning oli van­gis ilm­selt Poo­las: „Seal pol­nud vi­ga, teh­ti põl­lu­töid ja õh­tu­ti män­gi­ti jalg­pal­li. Ku­ni tu­lid ve­ne oh­vit­se­rid, lu­ba­sid soo­vi­jad ko­ju ai­da­ta ja en­ne te­ha Mosk­vas eks­kur­sioon. 18aas­ta­sed poi­si­ke­sed us­ku­sid­ki, et saa­vad ko­ju. Nei­le an­ti kaa­sa kaks püs­si­meest, kes vii­sid nad ve­ne­las­te kont­rol­li all ol­nud van­gi­laag­ri juur­de ja jät­sid sin­na. Sel­le ase­mel, et ha­ka­ta ko­ju tu­le­ma, taht­sid poi­sid ik­ka Mosk­va eks­kur­sioo­ni ning rää­ki­sid end ühe ve­ne keelt osa­nud poi­si abil laag­ris­se sis­se. Seal peks­ti nad lä­bi, röö­vi­ti pal­jaks ja vars­ti al­gas­ki „eks­kur­sioon“, pa­ra­ku po­laar­joo­ne ta­ha In­ta van­gi­laag­ris­se. Aga õn­neks tu­li isa elu­sa­na ta­ga­si.“

Rii­gi­ko­gu esi­mees tõ­des, et saa­tust enam muu­ta ei saa, kuid se­da tu­leb mä­le­ta­da ja järg­mis­te­le põl­ve­de­le eda­si rää­ki­da: „Ma ei tea maail­mas muid rah­vaid, kui soom­la­sed ja eest­la­sed, kes ras­ke­tel ae­ga­del on ala­ti tei­ne­tei­se­le toeks ol­nud ja abis­ta­nud. Loo­dan, et sel­list abi meil üks­tei­selt enam ku­na­gi va­ja ei ole.“

Ta tä­nas soo­me­pois­te näi­tu­se kor­ral­da­jaid ning MTÜd Keh­ra Raud­tee­jaam. MTÜ juht An­ne Oruaas tä­nas kõi­ki, kes ai­ta­sid näi­tu­se kok­ku­pa­ne­kul. Ani­ja val­la soo­me­pois­te näi­tu­se val­mi­mist toe­ta­sid ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm, Ani­ja val­la­va­lit­sus, Soo­me­pois­te Pä­ri­musü­hing ja Stock­man­ni kau­ba­ma­ja.