RAUL SIEM: „Vallavanem peab meeskon­na valikul olema vaba.“

302
RAUL SIEM sai Raasiku vallavanem olla vähem kui kaks aastat – volikogu valis ta vallavanemaks 23. novembril 2021, tema viimane tööpäev selles ametis oli tänavu 15. septembril.

RAUL SIEM, üt­le­si­te vo­li­ko­gus oma lah­ku­mist kom­men­tee­ri­des, et mi­tut val­la­va­ne­mat ol­la ei saa ning et Teil ei las­tud per­so­na­li­po­lii­ti­kat el­lu viia. Täp­sus­ta­ge pa­lun, kes Teid ta­kis­tas.
„Mind rün­na­ti tõ­si­selt vo­li­ko­gu pla­nee­rin­gu­te ja kesk­kon­na­ko­mis­jo­nis ning ees­kätt per­so­na­li­po­lii­ti­lis­te ot­sus­te vas­tu­võt­mi­se eest. Kü­si­mus po­le sel­les, kas kel­le­le­gi mi­nu per­so­na­lia­la­sed ot­sus­tu­sed meel­di­vad või ei, ma leian, et val­la­juht peab neis ot­sus­tus­tes ole­ma va­ba. Sel­le tõt­tu ka vii­ta­sin Len­nart Me­ri üt­lust pa­raf­ra­see­ri­des, et val­la­le on kom­beks üks val­la­va­nem kor­ra­ga.“

Kas see tä­hen­dab, et tun­ne­ta­si­te just­kui Teid sur­ves­ta­ti per­so­na­liot­sus­te te­ge­mi­sel?
„Ab­so­luut­selt. Vii­ma­se kuu aja jook­sul te­gin per­so­na­lia­la­sed ot­su­seid, mis puu­du­ta­sid hal­dus-ehi­tu­so­sa­kon­da. Kui pla­nee­rin­gu­te al­ga­ta­mi­si on jät­ku­valt roh­kem kui keh­tes­ta­mi­si, siis näi­tab pu­has ma­te­maa­ti­ka, et see vald­kond ei töö­ta. Vas­ta­valt sel­le­le hak­ka­sin te­ge­ma pla­nee­ri­mis­vald­kon­nas tõ­si­se­maid muu­da­tu­si, et tuua juur­de roh­kem kom­pe­tent­si. See ei ol­nud vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­le vas­tu­võe­tav.

Osa­kon­na­ju­ha­ta­ja­ga olid meil juh­ti­mi­sa­las­tes kü­si­mus­tes eri­ne­vad nä­ge­mu­sed. Sel­li­sel ju­hul on ta­va­pä­ra­ne, et le­pi­tak­se kok­ku lah­ku­mi­ses. Pak­ku­sin tal­le maa­kor­ral­da­ja tööd, aga sel­lest ta keel­dus.

Raa­si­ku on väi­ke vald ja siin on en­di­si kol­lee­ge, kes ar­va­sid, et val­la­va­nem on tei­nud vä­ga va­le­sid ot­su­seid. Tun­ne­ta­sin sur­vet, et mi­nu ot­sus­tus­pä­de­vust ta­he­ti de­val­vee­ri­da. See pää­dis sel­le­ga, et ka koa­lit­sioon pi­das mi­nu per­so­na­li­po­lii­ti­li­si ot­su­seid mõ­ne­võr­ra ra­di­kaal­se­teks.“

Kas lah­ku­mi­ne oli Teie ot­sus või te­gi koa­lit­sioon et­te­pa­ne­ku lah­ku­da?
„Kui lei­tak­se, et per­so­na­lia­las­tes kü­si­mus­tes on ol­dud lii­ga re­so­luut­ne, siis on mi­nu jaoks te­gu prob­lee­mi­ga, mis vii­tab, et ma ei ole oma ot­sus­tes va­ba. Leian, et sel­li­seid kü­si­mu­si ei peaks ise­gi aru­ta­ma. Kui val­la­va­ne­ma­na vä­he­gi tun­ne­tan, et ma ei saa ot­sus­ta­da, siis ei saa ma ka võt­ta vas­tu­tust. Pi­gem as­tun ta­ga­si ja las vas­tu­tu­se võ­tab see, kel­le­le sel­li­ne olu­kord so­bib.

Mi­na olen pel­galt amet­nik ja pal­ga­töö­ta­ja ning mi­nu tööand­ja on vo­li­ko­gu. Kui vo­li­ko­gust tu­leb pii­sav sur­ve, et ei ol­da ra­hul, siis on täit­sa nor­maal­ne, et pal­ga­töö­ta­ja­na lah­kun ame­tist, se­da enam, kui meil on eriar­va­mu­sed, mis jää­vad pü­si­ma. Leian jät­ku­valt, et val­la­va­nem peab ole­ma täies­ti sõl­tu­ma­tu oma mees­kon­na va­li­kul.“

Kui sai­te val­la­va­ne­maks, üt­le­si­te, et kõi­ge kal­lim va­ra on ini­me­sed ja neid tu­leb hoi­da. Ome­ti oli Teie ame­ti­s­ole­ku ajal val­la­va­lit­su­ses vä­ga suur kaad­ri­voo­la­vus.
„Põ­hi­mõ­tet, et ini­me­si tu­leb hoi­da, olen ka jär­gi­nud. Olen and­nud kõi­gi­le või­ma­lu­se en­nast tões­ta­da, te­ha tööd val­la ela­ni­ke heaks ja koos­kõ­las ava­li­ke hu­vi­de­ga. Kuid ma ei ole ku­na­gi to­le­ree­ri­nud, et val­la­va­lit­sus on sõp­rus­kon­na koos­käi­mi­se koht. Kes ei mõis­ta, et val­la­va­lit­su­ses tu­leb te­ha tõ­sist tööd, või ei vas­ta­nud nei­le kva­li­tee­di­nõue­te­le, mi­da mi­na amet­ni­kult oo­tan, sat­tu­sid va­rem või hil­jem olu­kor­da, kus tu­li te­ha va­li­kuid. See võis tä­hen­da­da, et tu­li lah­ku­da. Val­la­a­met­ni­kud on sõ­na ot­se­ses mõt­tes ava­li­kus tee­nis­tu­ses ja sel­le­le ei saa lõi­vu maks­ta.“

Kõr­valt­vaa­ta­ja­le võib tun­du­da, et val­la või­mu­liit oh­ver­das Teid koa­lit­sioo­ni pü­si­mi­seks.
„Pa­ra­ku nii pais­tab ole­vat. Na­gu iga rah­vas vää­rib oma va­lit­se­jaid, on ka vald täp­selt se­da nä­gu, na­gu nen­de ak­tiiv­se­mad va­lit­se­jad. Või­me sel­le üle nu­ri­se­da, aga see on­gi de­mok­raa­tia. Kas ke­da­gi oh­ver­da­tak­se või mit­te, on po­lii­ti­li­ne, mit­te si­su­li­ne kü­si­mus. Põh­ju­se leiab po­lii­ti­kas ala­ti, kü­si­mus on, mis on sel­le ta­ga. Mis on te­ge­li­kult sel­le ta­ga, ei os­ka mi­na hin­na­ta. Võin öel­da, et igal ini­me­sel on õi­gus te­ha jä­rel­du­si sel­lest, mi­da näeb.

Sel­lis­tel puh­ku­del ei ole ku­na­gi vä­lis­ta­tud ka koa­lit­sioo­ni lõp­pe­mi­ne. Sest iga koa­lit­sioon on täp­selt nii tu­gev, kui on te­ma kõi­ge nõr­gem lü­li. Aeg an­nab aru­tust, eks näe­me, kes on sel­les koa­lit­sioo­nis nõr­gad lü­lid.“

Teie lah­ku­mi­ne tu­li pal­ju­de­le oo­ta­ma­tult. Mis tun­ne on Teil en­dal prae­gu?
„Kind­las­ti on tun­ne, et töö jäi poo­le­li. Liht­salt sel­le­pä­rast, et mul ei ol­nud või­ma­lik lõp­li­kult näi­da­ta, mis­su­gu­se­le pro­fes­sio­naal­se­le ta­se­me­le val­la­va­lit­sus võiks jõu­da. See jäi kah­juks saa­vu­ta­ma­ta, kui­gi oli­me sel­le­le te­ge­li­kult vä­ga lä­he­dal.

Aga suut­si­me sel­le poo­le­teist aas­ta­ga pä­ris pal­ju ära te­ha: Aru­kü­la ja Raa­si­ku las­teaiad said juur­dee­hi­tu­se, lõ­pe­ta­si­me Raa­si­ku sot­siaal­ma­ja re­no­vee­ri­mi­se, val­mi­sid Raa­si­ku pumpt­rack ning Aru­kü­la ma­dal­seik­lus­ra­da ja vä­li­jõu­saal. Ka­le­sil lik­vi­dee­ri­si­me küm­me aas­tat seis­nud ko­le­ma­ja va­re­med, ühen­da­si­me Ani­ja ja Raa­si­ku val­la vee-et­te­võt­ted. Lõ­puks val­mis val­da esi­me­ne ja kauaoo­da­tud tank­la.“

Oma aval­du­ses üt­le­si­te, et soo­vi­te lah­ku­mis­hü­vi­tist vas­ta­valt kok­ku­lep­pe­le. Kel­le­ga kok­ku lep­pi­si­te?
„Kui tipp­ju­hid lah­ku­vad ame­tist, näe­vad ül­di­ne stan­dard ja eti­kett tal­le et­te lah­ku­mis­hü­vi­ti­se. Val­la­va­ne­ma ame­ti­koht on ot­se­selt po­lii­ti­kast sõl­tuv. Na­gu käe­so­lev juh­tum näitab, võib see töö lõp­pe­da peaae­gu päe­va­pealt ja il­ma si­su­li­se mõ­ju­va põh­ju­se­ta. Sa­mas ei ole min­geid ga­ran­tii­sid, on ai­nult see, mil­les le­pi­tak­se kok­ku.

Vo­li­ko­gul oli see või­ma­lus, kuid tun­dus, et stan­dar­deid ja eti­ket­ti ei ole. Pean vo­li­ko­gu aru­te­lu äär­mi­selt piin­li­kuks ja kõi­gi vo­li­ko­gu­liik­me­te la­ti alt mi­ne­kuks. See on üks piin­li­ku­maid eten­du­si, mi­da ma olen näi­nud, aga ma olen näi­nud vä­ga piin­lik­ke as­ju. Vo­li­ko­gu teh­tud ot­sus võib ol­la vä­ga tõ­si­ne häi­re­kell järg­mis­te­le juh­ti­de­le, kes siia tu­le­vad. Te­ge­li­kult ta­han öel­da, et Raa­si­ku val­las on üli­la­he rah­vas ja nad vää­ri­vad pa­ri­mat. Ma ei ka­het­se het­ke­gi, et sain an­da oma pa­nu­se sel­les­se ko­gu­kon­da. Kui siia jõuaks ka pro­fes­sio­naal­ne juh­ti­mi­ne, võiks vald igas mõt­tes õit­se­le puh­ke­da.“

Eelmine artikkelHEAK pa­kub abi
Järgmine artikkelPolitseiuudised