
RAUL SIEM, ütlesite volikogus oma lahkumist kommenteerides, et mitut vallavanemat olla ei saa ning et Teil ei lastud personalipoliitikat ellu viia. Täpsustage palun, kes Teid takistas.
„Mind rünnati tõsiselt volikogu planeeringute ja keskkonnakomisjonis ning eeskätt personalipoliitiliste otsuste vastuvõtmise eest. Küsimus pole selles, kas kellelegi minu personalialased otsustused meeldivad või ei, ma leian, et vallajuht peab neis otsustustes olema vaba. Selle tõttu ka viitasin Lennart Meri ütlust parafraseerides, et vallale on kombeks üks vallavanem korraga.“
Kas see tähendab, et tunnetasite justkui Teid survestati personaliotsuste tegemisel?
„Absoluutselt. Viimase kuu aja jooksul tegin personalialased otsuseid, mis puudutasid haldus-ehitusosakonda. Kui planeeringute algatamisi on jätkuvalt rohkem kui kehtestamisi, siis näitab puhas matemaatika, et see valdkond ei tööta. Vastavalt sellele hakkasin tegema planeerimisvaldkonnas tõsisemaid muudatusi, et tuua juurde rohkem kompetentsi. See ei olnud volikogu komisjonile vastuvõetav.
Osakonnajuhatajaga olid meil juhtimisalastes küsimustes erinevad nägemused. Sellisel juhul on tavapärane, et lepitakse kokku lahkumises. Pakkusin talle maakorraldaja tööd, aga sellest ta keeldus.
Raasiku on väike vald ja siin on endisi kolleege, kes arvasid, et vallavanem on teinud väga valesid otsuseid. Tunnetasin survet, et minu otsustuspädevust taheti devalveerida. See päädis sellega, et ka koalitsioon pidas minu personalipoliitilisi otsuseid mõnevõrra radikaalseteks.“
Kas lahkumine oli Teie otsus või tegi koalitsioon ettepaneku lahkuda?
„Kui leitakse, et personalialastes küsimustes on oldud liiga resoluutne, siis on minu jaoks tegu probleemiga, mis viitab, et ma ei ole oma otsustes vaba. Leian, et selliseid küsimusi ei peaks isegi arutama. Kui vallavanemana vähegi tunnetan, et ma ei saa otsustada, siis ei saa ma ka võtta vastutust. Pigem astun tagasi ja las vastutuse võtab see, kellele selline olukord sobib.
Mina olen pelgalt ametnik ja palgatöötaja ning minu tööandja on volikogu. Kui volikogust tuleb piisav surve, et ei olda rahul, siis on täitsa normaalne, et palgatöötajana lahkun ametist, seda enam, kui meil on eriarvamused, mis jäävad püsima. Leian jätkuvalt, et vallavanem peab olema täiesti sõltumatu oma meeskonna valikul.“
Kui saite vallavanemaks, ütlesite, et kõige kallim vara on inimesed ja neid tuleb hoida. Ometi oli Teie ametisoleku ajal vallavalitsuses väga suur kaadrivoolavus.
„Põhimõtet, et inimesi tuleb hoida, olen ka järginud. Olen andnud kõigile võimaluse ennast tõestada, teha tööd valla elanike heaks ja kooskõlas avalike huvidega. Kuid ma ei ole kunagi tolereerinud, et vallavalitsus on sõpruskonna kooskäimise koht. Kes ei mõista, et vallavalitsuses tuleb teha tõsist tööd, või ei vastanud neile kvaliteedinõuetele, mida mina ametnikult ootan, sattusid varem või hiljem olukorda, kus tuli teha valikuid. See võis tähendada, et tuli lahkuda. Vallaametnikud on sõna otseses mõttes avalikus teenistuses ja sellele ei saa lõivu maksta.“
Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et valla võimuliit ohverdas Teid koalitsiooni püsimiseks.
„Paraku nii paistab olevat. Nagu iga rahvas väärib oma valitsejaid, on ka vald täpselt seda nägu, nagu nende aktiivsemad valitsejad. Võime selle üle nuriseda, aga see ongi demokraatia. Kas kedagi ohverdatakse või mitte, on poliitiline, mitte sisuline küsimus. Põhjuse leiab poliitikas alati, küsimus on, mis on selle taga. Mis on tegelikult selle taga, ei oska mina hinnata. Võin öelda, et igal inimesel on õigus teha järeldusi sellest, mida näeb.
Sellistel puhkudel ei ole kunagi välistatud ka koalitsiooni lõppemine. Sest iga koalitsioon on täpselt nii tugev, kui on tema kõige nõrgem lüli. Aeg annab arutust, eks näeme, kes on selles koalitsioonis nõrgad lülid.“
Teie lahkumine tuli paljudele ootamatult. Mis tunne on Teil endal praegu?
„Kindlasti on tunne, et töö jäi pooleli. Lihtsalt sellepärast, et mul ei olnud võimalik lõplikult näidata, missugusele professionaalsele tasemele vallavalitsus võiks jõuda. See jäi kahjuks saavutamata, kuigi olime sellele tegelikult väga lähedal.
Aga suutsime selle pooleteist aastaga päris palju ära teha: Aruküla ja Raasiku lasteaiad said juurdeehituse, lõpetasime Raasiku sotsiaalmaja renoveerimise, valmisid Raasiku pumptrack ning Aruküla madalseiklusrada ja välijõusaal. Kalesil likvideerisime kümme aastat seisnud kolemaja varemed, ühendasime Anija ja Raasiku valla vee-ettevõtted. Lõpuks valmis valda esimene ja kauaoodatud tankla.“
Oma avalduses ütlesite, et soovite lahkumishüvitist vastavalt kokkuleppele. Kellega kokku leppisite?
„Kui tippjuhid lahkuvad ametist, näevad üldine standard ja etikett talle ette lahkumishüvitise. Vallavanema ametikoht on otseselt poliitikast sõltuv. Nagu käesolev juhtum näitab, võib see töö lõppeda peaaegu päevapealt ja ilma sisulise mõjuva põhjuseta. Samas ei ole mingeid garantiisid, on ainult see, milles lepitakse kokku.
Volikogul oli see võimalus, kuid tundus, et standardeid ja etiketti ei ole. Pean volikogu arutelu äärmiselt piinlikuks ja kõigi volikoguliikmete lati alt minekuks. See on üks piinlikumaid etendusi, mida ma olen näinud, aga ma olen näinud väga piinlikke asju. Volikogu tehtud otsus võib olla väga tõsine häirekell järgmistele juhtidele, kes siia tulevad. Tegelikult tahan öelda, et Raasiku vallas on ülilahe rahvas ja nad väärivad parimat. Ma ei kahetse hetkegi, et sain anda oma panuse sellesse kogukonda. Kui siia jõuaks ka professionaalne juhtimine, võiks vald igas mõttes õitsele puhkeda.“