
Pikavere kool võõrustas väliskülalisi Erasmus+ sügisel alanud projekti raames,
Kiiu Kiigepõnni lasteaias oli eelmisel nädalal kaheaastase ühisprojekti viimane kokkusaamine.
Erasmus+ on Euroopa Komisjoni rahastatav programm haridusvaldkonnaga seotud inimestele – õpilastele, õpetajatele, üliõpilastele, teadusasutustele ja ettevõtjatele. Programmist toetatakse õpirände projekte, ka muid hariduse, noorsootöö ja teadusega seotud ettevõtmisi.
Üldhariduskoolide ja lasteaedade levinumate koostööprojektide raames kohtutakse Euroopa eri riikide esindajatega, ühes projektis on koos 4-5 partnerit.
Möödunud nädalal olid seoses Erasmus+ projektiga kiired päevad Pikavere koolis ja Kiiu Kiigepõnni lasteaias, kus võeti vastu koostööpartnereid.
Pikavere kool projektis „Ühendame oma unikaalsuse“
Pikavere mõisakool osaleb koos Slovakkia, Poola, Itaalia, Kreeka ning Ühendkuningriikide Walesi väikeste koolidega Erasmus+ kaks õppeaastat kestvas projektis „Ühendame oma unikaalsuse“. Eestipoolne projektijuht on Alice Suurkuusk, kellele tehti ettepanek projektis osalemiseks Kreekast. Projekti teema sündis kirja teel toimunud mõttevahetusest teiste osalevate riikide esindajatega.
„Leidsime, et oma haridusest ja kultuurist erilist välja tuues ja oma jõud ühendades saame üksteiselt väga palju õppida,“ sõnas Alice Suurkuusk.
Projekt kirjutati kokku eelmisel kevadel, tegevust alustati sügisel. Esimene kokkusaamine oli novembris Walesis, kus Pikaverest käisid 3 õpilast ja 2 õpetajat. Neil oli kaasas Eesti ja kodukandi tutvustuseks kokku pandud video, filmiti ka hümni ja rahvatantsude esitamist.
Möödunud nädalal olid projektis osalevate teiste riikide koolide esindajad, 18 õpilast ja 15 õpetajat, neli päeva Eestis. Lisaks Pikavere kooliga tutvumisele ning ühistele tegevustele-mängudele, kus näiteks ühes töötoas sai kududa Erasmuse kaltsuvaipa, viidi külastajad Raasiku põhikooli, Rakvere linnusesse ja politseimuuseumi, Tallinna vanalinna ja Energiaavastuskeskusesse.
„Tagasiside on olnud ääretult positiivne. Kiideti, et ühe väikese kooli kohta pakume oma õpilastele väga palju võimalusi. Teiste koolide õpetajaid üllatas ka, kuivõrd Eesti õpetajad tunnevad vastutust, et nende õpilased saaksid koolis omandatud oskustega hiljem elus hakkama. Näiteks Kreekas ja Itaalias selle peale üldse ei mõeldagi. Nende jaoks oli väga inspireeriv meie jutt, et tahame lastele koolist kaasa anda niinimetatud elukohvri, et nad oleksid rõõmsameelsed, kuid valmis ka katsumusteks ja tuleksid elus toime,“ jutustas Alice Suurkuusk.
Ta lisas, et Pikavere koolis avaldasid väliskülalistele muljet ka nende õuevahetunnid ning liikumispausid koolitunnis.
Järgmine kokkusaamine on mais Slovakkias, kuhu Pikaverest läheb 4 õpilast ja 4 õpetajat. Tuleval õppeaastal on kokkusaamised Poolas, Itaalias ja Kreekas. Kuna Pikavere koolis on 35 õpilast, saab suur osa neist mõnel projektipartneril külas käia: „Lapsed saavad ise öelda, kuhu tahavad minna, kui soovijaid on rohkem, võtavad loosi. Tähtis, et hinded oleksid korras ja oskus end veidigi inglise keeles tutvustada. See annab motivatsiooni keelt õppida.
Teiste õpetajate hinnang oli, et meie õpilased julgevad suhelda ja räägivad inglise keelt. See on tore tunnustus, et õppimine on kandnud vilja.“
Projekti raames tehakse ka Skype’i kohtumisi, igas osalevas koolis on Erasmus+ nurgake, kus on partnerriike, nende keelt, kultuuri ja traditsioone tutvustavad stendid. On küpsetatud teiste riikide rahvustoite. Eraldi tähelepanu pööratakse lastele, kel on mõni puue – terved lapsed on reaalselt proovinud kogeda, kuidas on maalida, kui sa ei näe või sul pole käsi.
Kiiu Kiigepõnni projekt „Õuesõpe“
Kiiu lasteaed liitus Eramus+ rahvusvahelise projektiga kaks aastat tagasi sügisel, partnerid on Norras, Rootsis, Soomes ja Hispaanias, igast riigist üks lasteaed. Teema on õuesõpe, inglise keeles „Out now“.
Erasmus+ projektis osalemiseks käis Kiiu Kiigepõnni direktor Juta Koppel esmalt seminaril. Projekti sisuline idee sündis Eramus+ kontaktseminaril Soomes Turus, kus osales ka Kiigepõnni õppejuht Maarika Mae.
Ta tutvus Norra, Soome ja Rootsi kolleegidega ning kommenteerib, et tundsid üksteist kohe ära, osutusid õuesõppe entusiastideks. Hispaania lasteaed liitus nende projektiga soomlaste kaudu.
Kahe aasta jooksul on toimunud 4 külastusreisi, Norra, Soome, Rootsi ja Hispaania kolleegide tegevusega on käinud tutvumas Kiiu lasteaiast 5 õpetajat ja õpetaja assistent. Kiigepõnnist olid delegatsioonis korraga kolm töötajat.
Kuna Maarika Mae jäi lapsepuhkusele, hakkas projektitegevusi koordineerima õppejuht Kaisa Kaisel. Projekti viimasel õppekohtumisel, mis oli Eestis, käidi tutvumas Vihasoo, Kolga ja Kuusalu lasteaiaga, matkati Majakivi-Pikanõmme matkarajal ja Purekkari neemel, külastati Kolga muuseumi ja mõisa, Kiiu torni. Kahel päeval oldi Kiiu lasteaias, kus tehti kaheaastasest koostööst kokkuvõtteid ja tutvuti lasteaia igapäevatööga. Päevakavas oli ka külaskäik vallamajja ning pidulik õhtusöök koos vallavalitsuse esindajatega Viinistul. Külalised ööbisid Viinistu hotellis.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi vahendas Sõnumitoojale hispaanlannalt Concha Fernandez De Sevillalt kuuldud hinnangut, et on käinud mitmel maal ja näinud erinevaid lasteaedu, kuid Kiius nähtu on parim – nii maja ja õueala osas, aga ka sisulise töö poolest.
Kaisa Kaisel: „Kuulsin neid kiidusõnu. Concha tunnustas me õuesõppe tegevusi ja talle meeldis ka meie majas tehtav ja nähtav projektõpe väga. Lastega käsitletavad teemad kasvavad välja nende endi huvist. Projektõpet viiakse läbi lõimides eri ainevaldkondi ja viibides võimalikult palju õues.“
Kiiu lasteaias on tänavu muinasjutu aasta, mida toetab draamaõpe. Iga rühm tegeleb kindla perioodi vältel ühe muinasjutu või raamatulooga. Loetakse, meisterdatakse ja joonistatakse sel teemal, õpitakse laule ja tantse, teema käsitlus lõpeb etendusega. Seekord esitas Vihmatäpsude rühm külalistele „12 kuud“.
Kaisa Kaisel: „Julgustan osalema projektides, see arendab ja avardab silmaringi, näeb teiste tegemisi, annab ideid ja samas kindlust, et teed õiget asja. Takistuseks ei tohiks saada keeleline pool, sest inimesed on arusaajad, on võimalik suhelda ja oma mõtteid vahendada. Me ei muutnud oma lasteaia töökorralduses seoses külalistega midagi, näitasime tavalisi lasteaiapäevi. Eesti eripära on eraldi muusika-, kunsti- ja liikumisõpetajad lasteaias.“

Õuesõppe kohta jutustas ta, et eri riikides on isemoodi. Norras ja Rootsis näidati lasteaiarühmi, mis peamiselt tegutsevad õues. Hispaanias oli õuesõppeks lasteaia juures väga väike peenramaa, aga ka seal mahtus õppima. Soomes ja Norras nähtud poriruumid tekitasid heas mõttes kadedust. Lastele pannakse selga spetsiaalsed tunked, nad võisid end poriseks ja liivaseks teha, tunked lastakse pärast veega üle ja pannakse kuivama.
Kiius tehti projekti raames koostöös lapsevanematega sügisel lasteaia õue liivaala ja mudaköögid – kasutati euroaluseid ja paigaldati kraanikausid, lapsed saavad liivas meisterdada, piltlikult öeldes sopasuppi valmistada.
Aruküla lasteaed looduses õppimise projektis
Aruküla lasteaed osaleb Eramus+ rahvusvahelises õuesõppeteemalises projektis, mille nimi on „Õppimine väljaspool klassiruumi Euroopa looduses“. Osalevad veel Rumeenia, Prantsusmaa ja Itaalia lasteaiad.
Aruküla lasteaias on projektijuht õppealajuhataja Anu Meelimäe, koos temaga käivad projektipartneritega tutvumas õpetajad Karin Kaja ja Tuuli Jürgenson.
Kuusalu koolis Erasmus+ 4 projekti
Kuusalu keskkool on käesoleval õppeaastal seotud 7 rahvusvahelise projektiga, neist 3 on Erasmus+ raames koolidevahelise koostööna ning lisaks Erasmus+ rahastatav haridustöötajate õpiränne. Projekte koordineerib Piia Palge-Lepik. Nelja projekti osas on Kuusalu kool juhtpartner.
Erasmus+ projektis „Mänguline matemaatika“ osalevad Kuusalu kool ning koolid Suurbritanniast, Itaaliast, Rumeeniast ja Türgist. Projektis „Jätkusuutlik demokraatia, demokraatia jätkusuutlikkus“ tehakse koostööd Kreeka, Portugali ja Soome kooliga. Projektis „Sõlmime mõistuse lahti – vaimse tervise teadlikkuse tõstmine“ on peale Kuusalu kooli veel kool Prantsusmaalt ja Portugalist. Üks õpilasreis on sel õppeaastal juba toimunud, ees on veel kaks reisi. Kokku on nende projektide õppereisidega seotud 63 õpilast ja 19 õpetajat. Matemaatikaprojekti raames ollakse tänavu võõrustaja, mais on oodata külla 24 õpilast ja 10 õpetajat.
Haridustöötajate õpiränne toimub neljandat aastat, selle rahastamiseks peab taotluse kirjutama igal aastal. Käesoleval õppeaastal käivad projekti raames 7 õpetajat täienduskoolitusel ja 4 õpetajad lähevad partnerkooli töövarjuks.
Loksa kool on projekti juhtpartner
Loksa gümnaasium osaleb juhtpartnerina Erasmus+ projektis „Võrdsete võimaluste eest“ koos kahe kooliga Itaaliast ja ühe kooliga Rumeeniast. Osalevad gümnasistid ehk vanemad õpilased ja nende õpetajad. Projektijuht on õpetaja Inga Korts-Laur.
Projekti jooksul käsitleti immigratsiooni ja põgenike teemat, ealist ja soolist diskrimineerimist, rahvusvähemuste ja erivajadustega inimeste ning ka rasside, kooli- ja töökiusamise teemasid. Õpiti koostööd ja algatusvõimet, saadi ülevaade rikastavast mitmekesisusest.
Partnerkoolides käisid 16 õpilast ja 4 õpetajat. Kui külalisi Loksal vastu võeti, olid kaasatud kõik gümnaasiumiõpilased.
Projekt lõpeb 31. mail, Loksa koolil tuleb koostada rahastuse ja tegevuste kohta aruanne.