Kuusalu vallavalitsus korraldas samaaegselt kohalike volikogude valimistega taas rahulolu-uuringu. Rahvalt paluti 9.-15. oktoobrini hinnangut vallas ja vallavalitsuse osutatavate teenuste kohta, et välja selgitada, kuidas nendega ollakse rahul, kui aktuaalseks üht või teist teenust peetakse, millised on probleemsemad valdkonnad ja teabe levitamise aktiivsemad vormid.
Rahulolu-uuringuid on Kuusalu vallas tehtud alates 2002. aastast, seekordne oli kaheksas. Vastata sai elektrooniliselt valla kodulehel või täita valimisjaoskondades paberile.
Et rahulolu-uuring ei segaks valimistoiminguid, jagasid jaoskondades ankeete eraldi selleks ametisse pandud inimesed.
Nüüdseks on kokkuvõte tehtud ja avalikustatud valla kodulehel. Kokku laekus 975 ankeeti, neist elektrooniliselt 67. Kõige enam oli vastajaid Kuusalu jaoskonnas – 332. Kiiu jaoskonnas täideti 234, Kolgas 180 ja Kolgakülas 162 ankeeti.
Kui võrrelda varasemaid uuringuid, on vastanute arv järjest vähenenud – 2013. aastal oli täidetud 1077 ankeeti, 2011. aastal 1242, 2007. aastal 1525. Elektrooniliselt vastanuid oli eelmisel korral 131.
Hoolimata vastanute arvust on seekordse ja eelmise rahulolu-uuringu tulemused sarnased. Ligi kolmandik vastanutest on 31-45aastased – 30,3 protsenti (varem 30,2), ühepalju 46-60 ja üle 60aastaseid – vastavalt 26 (varem 26,9) ja 25,1 (varem 24,8) ning 16-30aastaseid 18,5 (varem 18) protsenti. Ka sooline jaotus oli vastanute vahel peaaegu sama – mehi seekord 38,7 protsenti ja eelmisel korral 38,5, naisi nüüd 61,5 protsenti ja neli aastat tagasi 61,3. Samaks on jäänud ka jaotus haridustaseme põhjal, erinevus jääb ühe protsendi piiridesse.
Rahulolu valla teenustega
Vastajatelt paluti hinnata, kuidas on rahul Kuusalu valla koolide, lasteaedade, raamatukogude, sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste, turismi korralduse, noorsootöö, arstiabi, sotsiaalhoolekande, politsei tegevuse, prügimajanduse, teede olukorra, heakorra ja haljastuse, tänavavalgustuse, ühiskondliku transpordi, külaelu arengu ning vallaametnike tööga.
Kõige enam ollakse rahul raamatukogude, koolide, sportimisvõimaluste, lasteaedade ja prügimajandusega. Pigem rahulolematud oldi teede olukorraga, turismi korraldusega, arstiabiga, tänavavalgustusega.
Võrreldes eelmise aastaga on 250 inimese ehk 30,2 protsendi arvates läinud elu Kuusalu vallas paremaks, 42 ehk 5,1 protsendi hinnangul on läinud halvemaks ning samaks on jäänud 537 ehk 64,8 protsenti jaoks.
Hinnang rahvamajadele
Uuriti rahulolu valla rahvamajade, külamajade ja seltsimajade tegevusega. Rahul on 532 ehk 78,6 protsenti vastanutest, ei ole rahul 145 ehk 21,4 protsenti.
Sooviti hinnangut elule Kuusalu vallas, kui võrrelda eelmise aastaga. Vastanuid oli 677, neist 532 ehk 78,6 protsenti on rahul ja 145 ehk 21,4 protsenti ei ole. Aastal 2013 olid rahul 80,4 protsenti ja ei olnud rahul 19,6 protsenti.
Võimalus kaasa rääkida
Küsiti võimaluse kohta valla elu korraldamises kaasa rääkida. „Jah“ ehk saavad kaasa rääkida vastasid 332 ehk 48,3 protsenti ja „ei“ 355 ehk 51,7 protsenti. Neli aastat tagasi olid hinnangud vastavalt 47,7 ja 52,3 protsenti.
Vastajatel paluti ära märkida, millistest allikatest nad saavad infot vallas toimuva kohta. Vastanutest 627 ehk 68,8 protsenti said infot kohalikust lehest, 537 ehk 58,9 protsenti teistelt inimestelt, 317 ehk 15,2 protsenti valla kodulehelt, 139 ehk 15,2 protsenti Facebookist, 79 ehk 8,7 protsenti infostendilt ja 14 ehk 1,5 protsenti infostendilt. Neli aastat tagasi vastati samamoodi, erinevus jääb alla ühe protsendi.
Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemisest
Lõppu oli lisatud uus küsimus: „Kuidas suhtute Kuusalu valla ja Loksa linna võimalikku ühinemisse järgmiste kohalike valimistega?“ Sellele küsimusele vastanuid oli 933, neist 237 ehk 25,4 protsenti toetavad ühinemist, 468 ehk 50,2 protsenti ei toeta ning 228 ehk 24,4 protsenti ei oska öelda.