Raasikul tähistati Harju-Jaani kihelkonnapäevade juubelit

2288

Raasiku rahvamajas saab vaadata kihelkonnapäevade teemalist näitust.

MARGIT EERIK näitab oma lemmikstendi näitusel: „Perila Veskimäel ja Tõhelgi külas on tunda tõelist ürgset jõudu – nende ajaloo kohta teatakse vähe.“
MARGIT EERIK näitab oma lemmikstendi näitusel: „Perila Veskimäel ja Tõhelgi külas on tunda tõelist ürgset jõudu – nende ajaloo kohta teatakse vähe.“

Pühapäeval, 7. oktoobril tähistati Raasiku rahvamajas Harju-Jaani kihelkonnapäevade kümnendat aastapäeva. Kohale olid saabunud inimesed, kes kihelkonnapäevade iga-aastasele toimumisele rohkem või vähem kaasa aidanud. Külalisi oli tervitama tulnud käsikellade ansambel Campanelli Tallinnast.
Pärast kontserti oli rahvamaja kaminasaalis väike pidulik koosviibimine ning avati fotonäitus „Kihelkonna kohad ajas“. Näitusel on pildid kohtadest, kus kihelkonnapäevade üritusi peetud. Pildid kogusid kokku kihelkonnapäevade peakorraldajad Margit ja Mait Eerik. Näitust aitasid kokku panna Ilse Tudre, Vaino Napp ja Ants Miidla.

Harju-Jaani kihelkonnapäevad said alguse 2002. aastal, kui MTÜ juhatuse liige Margit Eerik oli Raasiku rahvamaja juhataja.

„Tahtsin teha omanäolisi üritusi, tuua inimestele lähemale kohti ja nende ajalugu. Kodukandi paikades on selline jõud, mida igaüks ei pruugi tajuda, tähtis on seda jäädvustada ja tutvustada,“ meenutas eestvedaja.

Kihelkonnapäevade idee sai ta Raplamaalt, kuid Harju-Jaani eripära seisneb selles, et tegu ei ole ühe päevaga kord aastas, vaid terve üritusteseeriaga peamiselt suve jooksul. Kunagine Harju-Jaani kihelkond hõlmas praegust Raasiku, Anija ja osa Jõelähtme vallast. Kokku on kihelkonnapäevade üritused toimunud 19 erinevas kohas ning kümne aasta jooksul on olnud 40 erinevat ettevõtmist.

Esimeste kihelkonnapäevade programmis oli ajalookonverents ning mõisatuur.

„Mõisatuur on eriti hästi meeles. Kaks suurt bussitäit sõitis läbi kõik piirkonna mõisad. Bussidele järgnes pikk autodevoor. See oli võti, mis avas kihelkonnapäevade traditsiooni,“ jutustas MTÜ Tuulekell juhatuse esimees Mait Eerik.

Vahepealsete aastate jooksul on toimunud terve hulk eriilmelisi ettevõtmisi. Kihelkonnapäevade raames on tehtud kolm näidendit. Lisaks sel suvel Birkenruh mõisas lavastunud näidendile „Birkeruh episood. Kurb Armulugu“ on varasematel aastatel olnud laval lugu „Ernesaks ja Oamets“, mida mängiti Harju-Jaani kirikumõisa platsil, ning Kehrast pärit Eva Klemetsi lavastatud „Roosiaed“ Kiviloo mõisas.

Korraldatud on ka kunstipäevi mõisates, jalgrattamatk kivikalmete avastamiseks Perila Veskimäele ja mitu folgikontserti.

„Perila ja Tõhelgi kant on folgikontserdiks ideaalne. Voolu ei ole võimalik vedada, elekter jääb pooleteise kilomeetri kaugusele. On ainult elav muusika,“ rääkis Mait Eerik.

Mait ja Margit Eerik ütlesid, et kõik, mida aastate jooksul tehtud, on näituse seintel olemas, kuid sama palju on veel paiku, kus võiks tulevikus midagi ette võtta ja plaanidki on juba olemas.