Raasikul kogunes kirikute-kalmistute teemaline ümarlaud

582

Kohal olid Harju-Jaani, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu koguduse ning omavalitsuste esindajad.

Ülemöödunud nädalal kogunes Raasiku rahvamajas Harju-Jaani, Kuusalu, Rae ja Jõelähtme kirikute-kalmistute ümarlaud. Kohal olid esindajad neljast kogudusest, Raasiku, Rae ja Jõelähtme vallast ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Apostelliku Õigeusu Kirikust.

„Kutsusime ümarlaua kokku, et saada informatsiooni rahastamise põhimõtete kohta. Mitmel kogudusel on värskelt valitud juhatuse liikmed, kes said teemast hea ülevaate,“ selgitas Raasiku vallavanem Aare Ets.

EELK ja EAÕK esindajad tutvustasid kirikute varahalduse praktikat. Koos teistega arutati võimalusi ja jagati kogemusi rahastamise valdkonnas.

„Kutsusime Eesti apostelliku õigeusu kiriku esindaja kohale selle mõttega, et teada saada, millised võimalused on Aruküla vene kiriku taastamiseks. Selgus, et selle jaoks EAÕKst toetuse saamine ei ole ilmselt võimalik,“ sõnas vallavanem Aare Ets.

Kasulikuks pidas ta ka koguduste endi praktika jagamist.

„Näiteks Jõelähtme kirik on edukalt taotlenud Leader-toetusi kiriku kordategemiseks. Kuna kogudused on MTÜd, siis võiksid seda võimalust aktiivselt kasutada,“ lausus ta.

Teine teema oli kalmistute olukord ja nende hooldamise praktika. Selgus, et igal kohalikul omavalitsusel on selles valdkonnas väga erinev süsteem. Näiteks Kuusalu vallas haldab kalmistuid kogudus, Raasikul MTÜ, Jõelähtmel haldab kogudus üht kalmistut ja kolme MTÜ. Kalmistud ei ole üldjuhul kiriku vara, vaid munitsipaal­omand.

„Oma praktikale toetudes uurisime näiteks, et kui surnuaias läheb puurkaev katki, siis kas selle parandamise kohustus lasub haldajal või kohalikul omavalitsusel. Selgus, et haldajal. Ümarlaud oli kasulik, sest saime olulised teemad läbi rääkida ja kogemusi vahetada. Meil endil tuleb kalmistute eeskiri üle vaadata ja ajakohastada. Ilmselt võtame selle ette sügisel,“ sõnas Aare Ets.