
Raasiku vallavolikogu andis vallavalitsusele loa müüa avalikul enampakkumisel kolm vallale kuuluvat kinnistut, millest kaks asuvad Arukülas ja üks Kulli külas. Arukülas kavatsetakse müüa kaks Suvila tänaval asuvat kinnistut. Suvila tänav 24b on 1513 ruutmeetri suurune elamumaa krunt, mida võib müüa projekteerimistingimustega. Suvila tänav 25 kinnistu suurus on 6876 ruutmeetrit ning see tuleb enne müüki jagada kaheks krundiks ja muuta maa sihtotstarvet, praegune sihtotstarve on üldkasutatav maa. Kolmas kinnistu, mille suurus on 6016 ruutmeetrit, asub Kulli külas aadressil Pistriku väikekoht 28. Ka see tuleb kruntida ja muuta sihtostarvet, praegu on maatulundusmaa.
Enampakkumise alghind on kõigil kinnistutel vähemalt 70 000 eurot. Kui kinnistu jagatakse kruntideks, on iga krundi alghind minimaalselt 70 000 eurot. Kui mõne krundi enampakkumine nurjub, on vallavalitsusel õigus selle hinda alandada.
Haldus- ja ehitusosakonna juhataja Maili Hirlak ütles teisipäeval, 11. märtsil toimunud vallavolikogu istungil, vallavara on vaja võõrandada, et saada 2026. aastal eelarvesse lisaraha. Ta selgitas, et maatükid valiti samast nimekirjast, mida eelmisel aastal tutvustati volikogu komisjonide koosolekutel. Esimesena valiti neist maatükid, mis sobivad valla üldplaneeringu järgi elamumaaks ning nende katastris registreerimisega ei teki probleeme. Suvila 24b on valmis elamukrunt, Suvila 25 maatükile alustati sügisel detailplaneeringu koostamist. Pistriku maatüki kuju ja valla üldplaneeringu tingimusi arvestades tuleb tema sõnul veel otsustada, kas on võimalik see kruntida või müüa ühe maatükina.
Volikogus võeti eelnõu vastu 15 poolt- ja ühe vastuhäälega, kuid enne otsustamist tekkis vaidlus selle üle, kas võiks anda vallavalitsusele loa müüa kõik maatükid või üksnes need, mida saab kohe panna oksjonile ehk kolmest maatükist esialgu vaid Arukülas Suvila 24b asuv krunt.
Eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Reelika Pirson-Heinloo ütles, et komisjon andis nõusoleku ainult nende maatükkide kohta, mida saab kohe müüa, kuid kahele kinnistule tuleb enne koostada detailplaneering. Kuidas saab neid müüki panna, kui detailplaneering on alles tegemata, küsis ta. Maili Hirlak vastas, kui volikogu ei soovi neid maatükke võõrandada, pole mõtet teha kulutusi detailplaneeringu koostamiseks.
Volikogu liige Ivar Vilberg märkis, et planeeringute- ja keskkonnakomisjonis on ükshaaval läbi räägitud, milliseid vallale kuuluvaid maatükke võiks müüa, ning tehtud ettepanekud, millistega neist kiiresti edasi liikuda. Ta leidis, vallavalitsust võiks usaldada toimetama selliselt, et vald saaks maatükkide müügist maksimaalset kasu. Ka arvas ta, volikogu peaks andma loa maade müügiks, et pärast vallavalitsuse tööd elamukruntide väärtuse tõstmiseks ei saaks volikogu uus koosseis sügisel öelda, et ei soovigi neid müüa.
Ka Kadi Tammaru pooldas vallavalitsusele kõigi kolme maatüki müümise õiguse andmist ning nimetas seda vallavalitsuse usaldamise küsimuseks.
Vallavanem Toomas Teeväli lausus, et nende kolme maatükiga on vallaeelarves arvestatud – raha on vaja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise finantseerimiseks. Ta selgitas, et praegu valiti välja need kolm, sest on elamukruntide tegemiseks kõige kasulikumad, saab pärast väärindamist müüa kõige kallimalt. Veel sõnas vallavanem, et vallavalitsus palus luba müüa maa kohe pärast kruntimist, et ei peaks planeeringute valmimise järel uuesti komisjonidelt ja volikogult luba küsima, vaid saab krundid kiiresti oksjonile panna. Ta kinnitas, et vallavalitsus ei kavatse neid müüa enne, kui krundid on maksimaalse väärtusega – kui on olemas liitumisvõimalus ÜVK ja muude kommunikatsioonidega.