Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu ot­sus­tas – ha­ri­dus­lep­pe­le al­la ei kir­ju­ta­ta

Ok­toob­ris saa­tis ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­rium Ees­ti kõi­ki­de­le ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le kui koo­li­pi­da­ja­te­le, sa­mu­ti era­koo­li­de pi­da­ja­te­le, ha­ri­dus­töö­ta­ja­te ja koo­li­juh­ti­de ühen­dus­te­le ning ame­tiü­hin­gu­te kesk­lii­du­le all­kir­jas­ta­mi­seks ha­ri­dus­lep­pe, mil­le ees­märk on väär­tus­ta­da õpe­ta­ja­te tööd ning ta­ga­da õpe­ta­ja­te jä­rel­kasv.

Ha­ri­dus­lep­pes on kir­jas, et ala­tes 1. jaa­nua­rist 2026 ra­ken­da­tak­se üld­ha­ri­du­ses töö­ta­va­te­le ja kva­li­fi­kat­sioo­ni­le vas­ta­va­te­le õpe­ta­ja­te­le nel­jaast­me­list kar­jää­ri­mu­de­lit: alus­tav õpe­ta­ja, õpe­ta­ja, va­ne­mõ­pe­ta­ja ja meis­te­rõ­pe­ta­ja. Aas­ta­tel 2026-2028 on ka­vas neile ra­ken­da­da pal­ga alam­mää­ra koe­fit­sien­te – alus­tav õpe­ta­ja ja õpe­ta­ja 1,0, va­ne­mõ­pe­ta­ja 1,1, meis­te­rõ­pe­ta­ja 1,3. Koo­li­pi­da­jad lu­ba­vad lep­pe­ga, et ka­su­ta­vad kar­jää­ri­mu­de­li ra­ken­da­mi­seks di­fe­rent­see­ri­mis­kom­po­nen­ti ning riik suu­ren­dab sel­leks õpe­ta­ja­te pal­ga­fon­di di­fe­rent­see­ri­ta­vat osa igal aas­tal ühe prot­sen­di võr­ra roh­kem.

Veel on lep­pes kir­jas, osa­poo­led võ­ta­vad ees­mär­giks, et täis­tööa­ja­ga ehk 35 tun­di nä­da­las töö­ta­va õpe­ta­ja an­ta­va­te kon­takt­tun­di­de soo­vi­tus­li­kuks ma­huks loe­tak­se üld­ju­hul 21, aga mit­te roh­kem kui 24 ar­ves­tus­li­ku pik­ku­se­ga ehk 45mi­nu­ti­list õp­pe­tun­di nä­da­las. Kui põ­hi­koo­li klas­sis või rüh­mas on erand­kor­ras roh­kem kui 26 õpi­last, ta­gab kool tei­se õpe­ta­ja või abiõ­pe­ta­ja ole­ma­so­lu või vä­hen­dab õpe­ta­ja õp­pe­tun­di­de ar­vu.

Ha­ri­dus­le­pe soo­vi­tak­se sõl­mi­da aas­ta­teks 2026-2028 ning pi­ke­neb au­to­maat­selt järg­mi­seks kol­meaas­ta­seks pe­rioo­diks, kui poo­led ei ole eel­ne­valt tea­da and­nud, et ei soo­vi sel­le pi­ke­ne­mist. Lep­pe pi­du­lik all­kir­jas­ta­mi­ne on pla­nee­ri­tud 9. det­semb­riks.

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu võt­tis tei­si­päe­val, 12. no­vemb­ril vas­tu pro­to­kol­li­li­se ot­su­se ha­ri­dus­lep­pe all­kir­jas­ta­mist esi­ta­tud ku­jul mit­te toe­ta­da.

Ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ka­ro­lin Too­ming üt­les, et val­la­va­lit­sus koh­tus en­ne vo­li­ko­gu­le vas­ta­va et­te­pa­ne­ku te­ge­mist koo­li­juh­ti­de­ga ja kü­sis nen­de ar­va­must. Ta rää­kis, et ha­ri­dus­lep­pes on po­si­tiiv­seid as­pek­te – õpe­ta­ja­töö suurem väär­tus­ta­mi­ne, jä­rel­kas­vu ta­ga­mi­ne, töö­ta­su ja tin­gi­mus­te pa­ran­da­mi­ne, kva­li­teet­ne koo­li­juh­ti­mi­ne ja koo­li kul­tuur, paind­lik­kus, au­to­noom­sus, kar­jää­ri­mu­del, õpe­ta­ja­te tööaeg ja tin­gi­mu­sed, ra­has­tus­tin­gi­mus­te muut­mi­ne. Sa­mas on lep­pes sä­tes­ta­tul te­ma sõ­nul oma­va­lit­su­se jaoks ra­ha­li­se koor­mu­se tõus. Ha­ri­dus­lep­pe ko­ha­selt püüd­leb koo­li­pi­da­ja sel­le poo­le, et suu­na­ta jooks­va­test üld­ha­ri­dus­ku­lu­dest vä­he­malt 60 prot­sen­ti õpe­ta­ja­te pal­ga­fon­di. Riik suu­ren­dab küll di­fe­rent­see­ri­ta­vat osa õpe­ta­ja­te pal­ka­de ra­has­ta­mi­seks, kuid oma­va­lit­sus kui koo­li­pi­da­ja peab ka­su­ta­ma di­fe­rent­see­ri­mis­kom­po­nen­ti kar­jää­ri­mu­de­li ra­ken­da­mi­seks. Täien­da­vaid res­surs­se võib nõu­da see, et oma­va­lit­sus peab ta­ga­ma pii­sa­valt ame­ti­koh­ti ja tu­gis­pet­sia­lis­ti­de tee­nus­te kät­te­saa­da­vust ning kui põ­hi­koo­lik­las­sis on erand­kor­ras roh­kem kui 26 õpi­last, peab kool ta­ga­ma tei­se õpe­ta­ja või abiõ­pe­ta­ja ole­ma­so­lu või vä­hen­da­ma õp­pe­tun­di­de ar­vu.

Ka­ro­lin Too­ming tõi veel väl­ja, et lep­pes ei ole lõp­lik­ku la­hen­dust õpe­ta­ja­te pal­ga­tõu­su­le ning üs­na sel­gu­se­tud on ka kar­jää­ri­mu­de­li alu­sed, mis tu­leb oma koo­li­des keh­tes­ta­da koo­li­pi­da­jal.

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu lii­ge, Aru­kü­la põ­hi­koo­li di­rek­tor Avo Möls lau­sus, et ha­ri­dus­le­pe on täis vas­tuo­lu­sid, ning ar­vas, et sel­le mõ­te on kül­mu­ta­da õpe­ta­ja­te palk nel­jaks järg­mi­seks aas­taks. Ta sõ­nas ka, kui öel­dak­se, et ha­ri­dus­le­pe on sün­di­nud õpe­ta­ja­te al­ga­tu­sel, siis õpe­ta­jad tões­ti veeb­rua­ris st­rei­ki­sid, kuid st­rei­gi ees­märk oli sõl­mi­da kol­lek­tiiv­le­ping, et ta­ga­da järg­mis­te aas­ta­te pal­ga­tõus.

Ha­ri­dus­lep­pe ees­mär­gi koh­ta õpe­ta­ja­te väär­tus­ta­mi­sest ja jä­rel­kas­vu ta­ga­mi­sest üt­les Avo Möls, et õpe­ta­ja­te prae­gu­ne palk ei mo­ti­vee­ri noo­ri mi­ne­ma üli­koo­li, et õpe­ta­jaks saa­da.
„Iga aas­ta­ga meie õpe­ta­jas­kond vä­he­neb,“ tõ­des koo­li­juht ja li­sas, et Aru­kü­la koo­lis on prae­gu 5-6 üle 70aas­tast õpe­ta­jat.

Ka Ani­ja ja Kuu­sa­lu vald ei plaa­ni le­pet all­kir­jas­ta­da
Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu võtab sei­su­koh­a ha­ri­dus­lep­pe osas nel­ja­päe­va, 21. no­vemb­ri is­tun­gil. Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu aru­tab ha­ri­dus­le­pet 27. no­vemb­ril toi­mu­val is­tun­gil.

Ani­ja ja ka Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus tee­vad vo­li­ko­gu­le et­te­pa­ne­ku ha­ri­dus­le­pet mit­te sõl­mi­da.
Ani­ja abi­val­la­va­nem Tii­na Si­lem üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ha­ri­dus­lep­pe koos­ta­mi­se prot­sess on al­gu­sest pea­le ol­nud kehv, oma­va­lit­su­sed ei tun­ne, et neid oleks si­su­li­selt kaa­sa­tud. Ani­ja val­la­va­lit­sus ei toe­ta ha­ri­dus­le­pet ka­hel põh­ju­sel. Neist esi­me­ne on, et oma­va­lit­sus võ­tab lep­pe­le al­la kir­ju­ta­des lisa­ko­hus­tu­si, kuid riik ei ga­ran­tee­ri nei­le sel­leks li­sa­ra­ha. Tei­ne ja si­su­li­sem põh­jus on abi­val­la­va­ne­ma sõ­nul see, et le­pet all­kir­jas­ta­des võ­tab oma­va­lit­sus ko­hus­tu­se ha­ka­ta määrama vanemõpetaja karjääri­as­tet. Sel­le­ga kaas­neb pal­ju tööd, mil­leks oma­va­lit­su­sel po­le os­ku­si ja pä­de­vust.

Tii­na Si­lem sel­gi­tas, et po­le õi­ge, kui Ees­ti 79 oma­va­lit­sust hak­ka­vad igaüks ise­moo­di va­ne­mõ­pe­ta­ja kva­li­fi­kat­sioo­ni mää­ra­ma. Sel­le­ga võib kaas­ne­da, et ühes val­las on kaks va­ne­mõ­pe­ta­jat, tei­ses see­vas­tu 90 prot­sen­ti õpe­ta­ja­test, et saa­da rii­gilt roh­kem pal­ga­ra­ha.

Abi­val­la­va­nem rää­kis veel, ha­ri­dus­mi­nis­tee­rium on öel­nud, kui oma­va­lit­su­sed le­pet ei all­kir­jas­ta, jõus­ta­tak­se lep­pe­punk­tid sea­du­se­ga: „Aga sel ju­hul on meil õi­gus nõu­da uu­te ko­hus­tus­te täit­mi­seks li­sa­ra­ha.“

Kuu­sa­lu val­la juh­tiv ha­ri­dus­spet­sia­list Anu Kirs­man tõi põh­jen­du­seks sa­mad sei­su­ko­had ja li­sas, et vallavalitsuse kõi­ge suu­rem ar­gu­ment keel­du­mi­seks on eba­sel­gus ra­has­tu­se osas ning suund omavalitsuse autonoomia piiramisele: „Pea­le­gi jääb aru­saa­ma­tuks, miks üleüld­se on va­ja ha­ri­dus­lep­pes si­sal­du­vaid kok­ku­lep­peid sel­li­sel kom­bel me­net­le­da. Lõpliku otsuse allkirjastamise kohta teeb volikogu “

Lok­sa abi­lin­na­pea Hil­le­ri Trei­salt üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et lin­na­va­lit­sus hak­kab ha­ri­dus­lep­pe tee­mat aru­ta­ma 21. no­vemb­ril toi­mu­val is­tun­gil ja lin­na­vo­li­ko­gu is­tung on 28. no­vemb­ril ning prae­gu veel all­kir­jas­ta­mi­se koh­ta ku­jun­da­ta­vast sei­su­ko­hast rää­ki­da ei saa.