Raasiku vallavolikogu: liitumiseks võiks otsida veel naaberkülasid

1041

„Sundliitmisel on selge, et rahvalt midagi ei küsita,” kommenteeris RAIVO UUKKIVI haldusreformi edasist käiku.

Alates möödunud aasta juunist on Raasiku vallavolikogus arutatud haldusreformi igal istungil. Jaanuari istungil informeeris volikogu esimees Ants Kivimäe, et nii vallavanemad kui külade esindajad on ringi liikunud ja maad kuulanud: „Naabervaldade vallavanemad on andnud mõista, et volikogudelt tuleb eitav vastus meie piiride muutmise ettepanekule. Olen aga vestelnud haldusreformi teemal Anija vallavanemaga ning Anija ja Jõelähtme valla piiriäärsete külade elanikega. Paljudel elanikel on huvi, et külad liidetakse Raasiku vallaga, sest Raasiku alevikuga seob neid kool, tervisekeskus, pood, raamatukogu.”
Ta lisas, et kui volikogu soovib, võib Raasiku vald ettepanekut täiendada ning lisada nimekirja veel mõne naabervalla küla: „Samas ei tea, palju see annaks kasu. Olen veendunud, et Raasiku vallas elab kümme protsenti elanikke, kelle elukoht rahvastikuregistris pole Raasiku vald. Kui asjaga tõsiselt tegeleme, suudame need viiest tuhandest puudu jäävad elanikud oma registrisse tuua. Oleme ennegi näinud haldusreformi, mis on lõpusirgel, kuid lõpuks ikka ei jõustu.”
Ta uuris, mida arvavad volikoguliikmed, kas tasuks teha haldusreformi arutamiseks komisjon ning kas võiks küsida külasid ka Rae vallast – näiteks Urvaste ja Suursoo, mis on kokku kasvanud Pikaverega.”
Avo Möls märkis, et ei tasu väita, nagu Urvaste elanikud ei tahaks Raasiku vallaga liituda: „Ajalooliselt on see küla Pikavere kandiga kokku kasvanud. Hetkel on see kõik  muidugi  emotsioon,  sest  riigi  tasemel  on  veel  kõik  ebaselge.”
Ivar Vilberg lausus, et riik on olnud haldusreformi ettevalmistamisel liiga pehme ning oleks pidanud tegema jõulisemalt: „Mina küsiks esmalt meie endi inimestelt, meie aga alustasime naaberküladest. Mina ei julgeks teha otsust, kui ei tea, mida enamik meie rahvast arvab. Kui kaks eelarve-potti kokku panna, ei tea ikkagi, palju rahvas võidab ning palju jääb investeeringuteks.”
Talvi Aruaas märkis, et võiks uurida, mida volikoguliikmed haldusreformist arvavad – oleks vajalik moodustada komisjon ning küsida ka Rae valla külasid.
Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et kui volikogud otsustavad ühinemise, järgneb rahvaküsitlus ja moodustatakse ühiskomisjon, kus selgub lõplik sõna: „Vallaelanikelt küsimiseks on vaja veidi enam põhjendada. Vallavalitsus tellis mobiilipositsioneerimise uuringu, et faktiliselt teada saada, kuidas toimub meie inimeste liikumine. Ühinemislepingusse fikseeritakse vajalikud tegevused ning tähtajad. Meil on selge, et Raasiku põhikool vajab renoveerimist, kergliiklusteed rajamist. Paneme need oma tingimuseks ning seame ajalise piiri. Teine pool paneb kirja enda tingimused. Kui kogu pakett on koos, tuleb rahvaküsitlus. Sundliitmisel on selge, et rahvalt midagi ei küsita ning pole ka ühinemislepet, millesse prioriteete sisse kirjutada.”
Ta lisas, et eelarveid võib kodulehel liita igaüks: „Peab aga selgeks saama, mida keegi ühinemisega tahab. Palju on rõhutatud, et sundliitmisel jäädakse toetusrahast ilma – see on sisuliselt ühe kooli renoveerimise raha.”
Raasiku vallavolikogu on teinud piiride muutmise ettepaneku Anija ja Jõelähtme vallale, kellelt küsis endale Raasiku valla piiriäärseid külasid. Anija vallavolikogu keeldus valdade piire muutmast ning Linnakse ja Salumäe küla ära andmast. Jõelähtme vallavolikogu, kellelt Raasiku küsis Haljava ja Sambu küla, arutab ettepanekut veebruarikuu istungil.
Haldusreformi arutas oma 28. jaanuari koosolekul ka vallavolikogu keskkonnakomisjon. Esimees Tõnu Suurkuusk kommenteeris, et midagi konkreetset ei otsustatud: „Meie seisukoht oli, et valla piirid on omal ajal välja kujundatud kuidagi mõtlematult ja vägisi. Inimesed käivad meie valda kooli, lasteaeda, kirikusse ning kauplustesse, kuna see on neile mugavam ning kuhu nad on harjunud juba aastaid käima. Minu arvamus on, et haldusreform on uus lõpuni läbimõtlemata vägisi liitmise programm. Loodame et riigikogu ei anna sellisele haldusreformile rohelist tuld. Peaks olema ka võimalus antud kogukondadele-küladele ise otsustada, millise vallaga ühineda või liituda.”
Ta lisas, et tema arvates tehakse haldusreformi kiiresti ja läbimõtlematult: „Kuidas saab lüüa ühe vitsaga suuremate linnade ümber olevaid valdasid ja näiteks Ida-Virumaa valdasid, kus tööpuudus suureneb. Kõige tähtsam on viia läbi vallaelanike hulgas küsitlus ning teada saada vallaelanike seisukoht ühinemisest ja kui, siis millises suunas.”

Eelmine artikkelKaruteene medal
Järgmine artikkelPäästjad tulevad taas kodusid nõustama