Kuidas tegutseb kiirabi

2120

Ida-Harju piirkonda hõlmavad praegu PERH ja ITK, tulevikus AS Karell kiirabi.

Arukülas hiljaaegu aset leidnud juhtum, kus invaliid lamas mitu päeva tee ääres ning kohale tulnud kiirabibrigaad ei viinud inimest haiglasse, pani huvi tundma, kuidas tegutsevad kiirabi­brigaadid ja milliste reeglite põhjal käib nende töö.

Ida-Harjumaal teenindab Raasiku valda Saku brigaad ning Anija ja Kuusalu piirkonda Kehra brigaad, mis kuuluvad mõlemad Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) SA-le. Kuusalu valda alates Kolgast ja Loksa linna teenindab Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ASile kuuluv Loksa brigaad.  Järgmisest aastast on Harju-Viru teeninduspiirkond, kuhu kuuluvad ka Anija, Raasiku, Kuusalu vald ning Loksa linn, ASi Karell Kiirabi teenindada. Uurisime kõigilt kolmelt ettevõttelt, kuidas ja millistest põhimõtetest lähtudes tegutsevad kiirabibrigaadid praegu ning milliseid muutusi on oodata tulevikus. 

AS Karell Kiirabi juhatuse esimees doktor Jaak Tälli selgitas, et Eestis kehtivad ühtsed standardid kõikidele kiirabibrigaadidele nii auto varustuse kui ka töötajate väljaõppe osas. Seda kontrollivad pidevalt terviseameti töötajad, sõltumata sellest, kas teenust osutab aktsiaseltsile, osaühingule või sihtasutusele kuuluv brigaad.

Kõik väljakutsed Eestis lähevad piirkondlikele häirekeskustele, kes otsustab kuhu ja millise prioriteediga lähimal asuv vaba brigaad suunata, sõltuvalt patsiendi seisundist. Kiirabi tegevuses on kehtestatud ühtsed standardid ka  patsiendi  uurimi­seks ja tema seisundi raskuse hindamiseks. Sellest tulenevalt otsustatakse, kas patsient jääb kodusele ravile või viiakse haiglasse. Millisesse haiglasse patsient viiakse sõltub aga sellest, kus on vajalik aparatuur ja valvepersonal, kes on suutelised patsiendi tervisehäda lahendama.

Väga rasketel juhtudel kutsutakse sündmuskohale  või teele vastu Tallinnas või Tartus baseeruvad reanimobiilibrigaadid, kes patsiendi edasise ravi ja haiglassetoimetamise enda peale võtavad.

„Ma võin väita, et sõltumata omandivormist töötavad kõik Eesti kiirabibrigaadid pidevalt üksteisega ühenduses oleva ja üksteist toetava patsientide heaolule suunatud süsteemina,“ lausus Jaak Tälli.

PERHi kiirabiosakonna juhataja doktor Jelena Tšislova kinnitas samuti, et väljakutse peale kohale sõitev kiirabibrigaad otsustab, milline on patsiendi seisund ja kas ta vajab erakorralist abi ning hospitaliseerimist: „Alati ei pruugi olla tegu eluohtliku seisundiga, et inimene haiglasse viia. Hospitaliseerime ka näiteks traumade puhul, kui kahtlustame, et tegu võib olla sisemise vigastusega. Samuti südamehaiguste ja tõsiste vererõhu probleemide korral. Haiglasse viiakse ka vaimuhaigusega patsient, kes võib olla ohtlik iseendale või teistele. Krooniliste haiguste puhul on hospitaliseerimine samuti võimalik, kui tegu on haigushoo ägenemisega, millega patsient ise ei suuda toime tulla.“

Ta lisas, et kiirabi ei jäta ühtegi abivajajat abita, kuid haige peab abi ise soovima. Vastasel korral ja sunniviisiliselt kedagi ära viia ei saa: „Mis puudutab Arukülas juhtunut, siis see  inimene keeldus ise abist. Kedagi niisama tee äärde vedelema me ei jäta.“

Küsimusele, kui palju saab kiirabi väljakutseid, mis tegelikult kiirabi sekkumist ei vaja, vastas Jelena Tšislova, et umbes pooled juhtudest on sellised, mis kuuluvad pigem perearsti pädevusse.

„Põhjuseid, miks inimesed helistavad kohe kiirabisse on mitmesuguseid. Kahjuks on aga palju selliseid juhtumeid, kus see on tingitud inimeste soovimatusest minna perearsti juurde. Kiirabiga on mugav, see tuleb kohale samal päeval,“ lausus ta.

Tohter paneb inimestele südamele, kui ikka on kindel, et tõsist probleemi ei ole, mis kiirabi sekkumist vajaks, siis tasuks minna perearsti vastuvõtule: „Kui me sõidame 30-40 kilomeetri kaugusele, et kellegi näppu siduda, siis võibolla vajab  keegi teine samal ajal kusagil päriselt meie abi.“

ITK  erakorralise meditsiini osakonna juhataja Piret Valdek ütles, et otsuse, kas haige viiakse haiglasse, teeb brigaadijuht ja see sõltub nii patsiendi seisundist kui  brigaadijuhist: „Kui haigel on valu rinnus ja südame kardiogrammil ägedale südamehaigusele viitavad tunnused, siis sellist haiget ei jäta keegi koju. Muuks otsuseks sellisel juhul ruumi pole. Seljavalu, mille põhjuseks on juba varasemalt teadaolev kivi kuseteedes ei vaja iga kord haiglaravi, kui kiirabi tehtud valuvaigistav süst toimib ja edasise ravi korraldab  perearst.  Haiget käsitletakse kompleksselt – diagnoos pannakse nii kaebuste, objektiivsete näitajate kui kohapeal tehtud uuringute nagu EKG ja veresuhkur alusel. On oluline teada, et ühe ja sama  kaebuse või sümptomi esinemine  erineval   haigel   võib   viidata erinevale patoloogiale, seetõttu käsitletaksegi haigeid erinevalt. Üks kõhuvaluga haige viikase haiglasse, teine jäetakse koju.“

Kas tulevikus, ehk alates 1. jaanuarist 2014, muutub midagi Loksa ja Kehra kiirabibrigaadide jaoks ja kiirabi töös Ida-Harju piirkonnas?

Jaak Tälli vastas, et tänu kiirabireformile saab nendest üks osa suuremast infrastruktuurist, mis vajadusel reageerib kiiremini ettenägematutele tööd takistavatele asjaoludele: „Tahame tagada brigaadide varustamise kaasaegse uue tehnoloogiaga ja töötajate asjakohase koolitamise. Hea meelega näeme, et neis brigaadides jätkavad tööd samad inimesed, kes piirkonda ja selle inimesi hästi tunnevad ning kõige paremat arstiabi pakkuda suudavad.“