Raasiku vallavalitsus koostas volikogule pöördumise, milles palub seisukohta Mallavere küsimuses.
20. augustil avaldasime Sõnumitoojas loo naabritevahelisest tülist Raasiku valla Mallavere küla ujumistiigi pärast. Konflikti kajastasid ka „Reporteri“ ja „Kaua võib?“ saadete võttegrupid.
Raasiku vallavalitsus andis naabritele aega 1. septembrini – kui selleks ajaks pole omavahel kokkuleppele jõudnud, lõpetab vallavalitsus ujumiskoha avaliku kasutuse lepingu, edaspidi tiiki avalikult ujuma ei pääse. Siis kaob ka igaüheõigus eratee läbimiseks nii autoga, jalgsi kui jalgrattaga.
1. septembri õhtu seisuga polnud Artali maaüksusele rajatud ujumiskoha omanik Ilona Kaijanen vallavalitsusele vastanud, kuidas kavatseb tagada rajatiste avaliku kasutamise lepingu 2019. aasta lõpuni.
Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et probleemile on vaja leida lähiajal lahendus: „Siiski ei tõtta me avaliku kasutamise lepingut lõpetama, rannahooaeg on nagunii selleks aastaks lõppenud.“
Ta lisas, et vallavalitsus esitas volikogule pöördumise, millega soovib teada volikogu seisukohta Mallavere küsimuses.
2009. aastal sai Aru Talu Arta PRIA-lt 907 947 krooni toetust tiigi rajamiseks ja paadisilla ehitamiseks. Kui tiik sai valmis, hakkasid sinna sõitma autod. Kuna ainus tee läheb ujumiskohani läbi eramaa, Kütisauna maaüksuse, hakkasid selle omanikud protestima. Teele pole tehtud servituuti, puudub tee avaliku kasutuse leping.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kirjutas möödunud nädalal oma kodulehele loo „Eellugu Mallavere ujumiskohale, järellugu avalikkuse manipuleerimisele“, kus märkis, et praeguse reaalsuse põhjus on tegemata jäetud detail-planeering: „Sellega oleks reguleeritud juurdepääs. Kui kokkuleppeid poleks saavutatud, oleks see projekt jäänud realiseerimata. Seega võib valla poolt vaadates olla suurim viga vastutulek ja detailplaneeringuta ehitusloa andmine.“
Ta selgitas, et detailplaneeringu tegematajätmine oli viga, sest läheb vastuollu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu seletuskirjas on lahti kirjutatud mõiste detailplaneeringu kohustusega ala. Lisaks on erijuhud, mille hulgas on detailplaneeringu kohustus intensiivse maakasutusega alade tekkimisel või tekkimise võimalusel.
Vallavanem lausus, et vallavalitsus rikkus teadlikult üldplaneeringus olevat nõuet: „Sellele viitab vallavalitsuse 2006. aasta protokoll. Siis väljastati esimene luba õngitsemiseks mõeldud tiigi ehitamiseks. Protokollis on vastulause vallavalitsuse liikmelt Anne Varblalt, kes oli selle ala spetsialist. On kirjas, et detailplaneering peab tulema. Sellega ei arvestatud ja väljastati ehitusluba, mille alusel siis veel ehitama ei hakatud.“
26. jaanuaril 2009. aastal andis vallavalitsus projekteerimistingimused ja 28. jaanuaril esitas Aru Talu Artal FIEna PRIAsse taotluse ning sai toetuse määramisotsuse.
Raivo Uukkivi: „Vallas on algeline projekt 2008. aastast. Kaks uuringut, mis peaksid olema projekti aluseks, valmisid hoopis hiljem, 2009. aasta alguses.“
Raasiku vallaarhitekt Heli Tomps kommenteeris, et detailplaneeringutega tegeles toona teine inimene: „Detailplaneering jäi tegemata, sest vallavalitsus seda ei nõudnud.“
Ta kinnitas, et projekti koostamise aluseks vajalikud uuringud on esitatud hiljem: „Projekt on valminud 2008. aastal, aga geodeetiline mõõdistustöö 27. aprillil 2009 ja hüdrogeeniline eksperthinnang sama aasta 15. aprillil. Ehitusluba väljastati 28. augustil 2009.“
Andre Sepp, kes oli projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel vallavanem, lausus, et tegelikkuses poleks detailplaneering midagi muutnud: „Ehitus algas maaüksusel ammu enne seda, kui tuli soov sinna midagi avalikku teha. Detailplaneeringu peale me ei mõelnud, sest juurde tuli ju vaid üks tiik. Ehitusluba väljastades olime heas usus ja teadmises, et naabrid saavutavad omavahel tee kasutamise osas kokkuleppe. Soovisime, et vallas oleks mõnus ujumiskoht, kus vaba aega veeta. Kogu protsessi ajal ei esitatud ühtegi protesti, mis oleks pannud meid detailplaneeringu peale mõtlema.“
Ta lisas, et parim lahendus oleks, kui naabrid omavahel tee hinnas kokku lepivad: „Usun, et see on võimalik. Kui mitte, lahendab olukorra kohus ja hindab tee taluvust ning määrab hinna.“
Kütisauna pere ei mõista, kuidas sai PRIA toetada projekti, millele puudub avalikus kasutuses olev ligipääsutee. Selle küsimuse saatis pere maikuus PRIAle.
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles, et Mallavere ujumiskoha probleemid on PRIA kontrolliosakonnale teada: „Enne menetluse lõppu on vara öelda, kuidas kõik laheneb. On võimalus, kui tiigi sihipärane kasutus ei ole tee sulgemise tõttu enam võimalik või mingil hetkel puudub avaliku kasutuse leping, tuleb toetusest tagasi maksta proportsionaalne osa. Selle suurus sõltub, kui kaua saadi objekti sihipäraselt avalikult kasutada ja kui kaua nõutavast viiest aastast jäi see tegemata. Tavaliselt aga ei alustata kohe tagasinõudest, vaid koostatakse ettekirjutus puudustest ja antakse kliendile tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Kui probleem laheneb, ei pruugi tagasinõuet järgneda.”
Aru Talu Artal on lisaks ujumiskoha rajamise toetusele saanud PRIAst 1 160 102 krooni Mallavere külalistemaja rekonstrueerimiseks. PRIA pressiesindaja kinnitas, et mõlemad projektid on lõpetatud: „Viie aasta jooksul pärast viimase väljamakse tegemist peab toetuse abil rajatud objekt olema taotleja omanduses sihipärases kasutuses. PRIA-l on võimalik kontrollida taotlejat ja objekti menetluse suvalises etapis. Kõik dokumendid läbivad täieliku kontrolli, kohapealseid kontrolle tehakse vastavalt vajadusele. Seejuures vähemalt üks kord enne lõplikku väljamakset kohapeal, kui vaadatakse üle kogu objekt ja dokumentatsioon. Järelkontrolli tuleb teha vähemalt ühele protsendile toetuse abil rajatud objektidele.”
Ta lisas, et avalikuks kasutuseks mõeldud objektide kohta nõuab PRIA taotlejalt kirjalikku dokumenti juba toetuse taotlemisel: „Külade arengu meetme puhul peab leping olema sõlmitud taotleja ja selle omavalitsuse vahel, kus hakkab see asuma. Leping peab kehtima vähemalt 5 aastat pärast projekti lõppu, sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. See dokument on olnud seni tiigi kohta olemas.”
Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et vallavalitsusel pole praegu võimalusi olukorra lahendamiseks: „Need võimalused jäid 2009. aastasse. Siis oleks võinud detailplaneeringuga asja korrektselt vormistada. On suur tõenäosus, et sel juhul praegu seda ujumiskohta poleks, kuid poleks ka suurt kollase telekanali nii-öelda mainekujundust. Vallavalitsus on olukorras nagu aerudeta paadisõitja kärestikus ehk heale õnnele lootes vooluga kaasamineja – ei mingit võimalust paadi suunda juhtida.“
