
Raasiku valla vee-ettevõtte Raven juhataja SERGEI KIVI, volikogu eraldas lisa-eelarvega raha Raasiku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamiseks. Kas see tähendab, et hakkate nüüd vaid oma raha eest ÜVKd rajama?
„Jah, KIKi esimesse toetusvooru polnud meil asja, kvalifitseerumiseks on Raven väike, piirkondlikul vee-ettevõtjal peaks olema vähemalt 5000 klienti ja kuus reoveekogumisala.
Tänavuses vallaeelarves on nüüd 400 000 eurot Raveni omakapitali suurendamiseks. Kuna vald soovib sel aastal Raasikul Nurme tänaval asuva sotsiaalmaja korda teha ja kanaliseerida, rajame ÜVK alates Tallinna maanteest kiriku poole, Aia, Koidu ja Nurme tänaval kuni Nurme 10 majani. Kõik majapidamised, mis jäävad sellesse piirkonda, saavad nii vee- kui kanalisatsiooniühenduse, kokku tuleb sinna 27 liitumispunkti. Investeeringu kogumaht on ligikaudu 500 000 eurot, 400 000 eurot saame vallalt, 100 000 eurot on Raveni omavahendid. Eskiisprojektid ja hankedokumendid on valmis, peame tegema riigihanke, leidma ehitaja.
Oleme rääkinud veel ÜVK pikendamisest Apteegi tänava suunal, et ühisveevärki ühendada väike ala Tallinna maantee, Meierei ja Apteegi tänava vahel ehk õlletehas ja seda ümbritsevad majad. Kas see tänavu õnnestub, veel ei tea.
Iga uue piirkonna ÜVKga ühendamine tõstab reoveepuhasti koormust. Raasiku puhasti töötab praegu üsna piiri peal, kuid kõik reoveepuhastid on projekteeritud väikese reserviga. Millal reserv täis saab, on keeruline öelda, sõltub reostussuurusest. 27 majapidamise ühiskanalisatsiooni liitmine ei tohiks olla probleem, aga õlletehase reostuskoormust me ei tea.“
Kas Raven ei plaani tänavu investeeringuteks toetuse saamiseks keskkonnainvesteeringu keskusest üldse toetust küsida?
„KIKi teine taotlusvoor, mis peaks avanema suvel, on mõeldud väikepiirkondadele, kuni saja elanikuga asumitele. Sinna kvalifitseeruvad ka need ettevõtted, kes piirkondliku vee-ettevõtte mõõtu välja ei anna. Raven kavatseb küsida toetust Härma küla reoveepuhasti rekonstrueerimiseks. Mingil määral see veel töötab, kuid puhastitagune biotiik, kuhu peaks kogunema reoveesete, on kuiv, järelikult lähevad veed sealt otse pinnasesse ja võivad imbuda kaevudesse. Järskude servadega endisel biotiigil puudub ka piirdeaed. Usun, et meil on KIKi toetuse saamiseks üsna head võimalused, sest hindamisel on väga suur kaal sellel, kui palju on investeeringust kasusaajaid. Härmas on reoveepuhastist kasusaajad kõik külaelanikud ehk veidi üle 100 inimese.
Tõenäoliselt avatakse järgmisel aastal väikepiirkondade voor veidi suuremale alale, kuni 200 inimesega piirkonnale. Siis on meil võimalik toetust taotleda Peningi reoveepuhasti korda tegemiseks.“
Ütlesite, et suuremate asulate jaoks veemajandustaristu arendamise toetusmeetmesse Raven enam ei kvalifitseeru. Ilmselt sel põhjusel kohtusite koos vallavanemaga eelmisel nädalal Anija vallavanemaga?
„Toetusvoorudesse taotluse esitamiseks peaks vee-ettevõte pakkuma teenust vähemalt 5000 elanikule ning vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt ühe reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi. Raven teenindab umbes 2500 elanikku ja meil on neli reoveekogumisala. Otsime Ravenile juurde vee-ettevõtluspiirkonda, et kvalifitseeruda tulevastele taotlusvoorudele. Meil on veel palju ÜVKd tegemata, ainuüksi Raasikul on ootel üle 400 majapidamise, tahaksime selleks ajaks, kui järgmisel aastal esimene taotlusvoor avatakse, olla juba nii-öelda parketikõlbulikud.
Meil on vaja võrdset partnerit. Seetõttu ei ole hakanud rääkima nende omavalitsustega, kus on juba piirkondliku vee-ettevõtte kriteeriumitele vastavad ettevõtted ega nendega, kel investeerimishuvi puudub, sest ÜVK on juba valmis. Suurte ja võimsate ettevõtete puhul pole välistatud, et nad oma võimekuse tõttu nagunii KIKi toetustele ei kvalifitseeru, sest toetuste mõte on aidata neid, kes ilma hakkama ei saa. Näiteks Rae valla vee-ettevõte Elveso toetusi ei vaja ega saaks neid ka teiste piirkondade jaoks.
Kuulame maad, kas meiega sarnaste vee-ettevõtetega omavalitsustest mõni loobuks reoveekogumisaladest ehk oma vee-ettevõtluspiirkonnast meie kasuks. Anija vald on üks võimalik variant, sest ka neil on Aegviidus ÜVK lõpuni rajamata. Anija vallas tegeleb Velko AV veel küttemajanduse, jäätmekäitluse, haljastusega, meie kõneleme üksnes vee-ettevõtete liitmisest. Tegime ettepaneku, et Raven hakkaks vee-ettevõtjaks ka Anija vallas. Midagi rohkemat on veel vara öelda, meil oli alles esimene kokkusaamine, ka Anija vald kavatseb veel naabervaldadega kõnelda.“
Volikogu poole pöördus Aruküla Männiku tee elanik, kes soovis teada, millal 21. sajand ehk ühisveevärk ja kanalisatsioon jõuavad aleviku ühe peatänava majapidamisteni, kus seda veel ei ole.
„Kui Arukülas ÜVKd rajati, ei olnud Tallinna maantee ja Talve tee vaheline ala reoveekogumisalas. 2020. aastal laiendasime reoveekogumisala ning koostasime ÜVK uue arengukava, milles arvestati uuendatud reoveekogumisala investeeringuvajadusi. Pingutasime kõvasti, et jõuda selle kohta esitada taotlus Ühtekuuluvusfondi toetuse saamiseks, kuid KIK lükkas selle kummalisel kombel tagasi põhjendusega, et raha oli otsas juba enne taotlusvooru taotluste esitamise tähtaega.
Nüüd enam üle 2000 inimekvivalendiga piirkondade jaoks Ühtekuuluvusfondist toetust ei saa ning KIKi programmid, kuhu meie kvalifitseerume, on väiksematele aladele. Et saada Aruküla ÜVK rajamise jätkamiseks toetust, ongi Ravenil vaja suuremat piirkonda, ühinemist mõne vee-ettevõttega. Käesoleval aastal Aruküla Talve tee piirkond ühisveevärki kindlasti ei saa, järgmise aasta kohta ei saa praegu veel midagi öelda. On selge, et toetusraha on igal aastal järjest vähem. Varem oli toetusmeetmetes Eesti veemajandustaristule jagada 50 miljonit eurot, praegu on vaid 5 miljonit eurot aastas. Omavahenditest jõuame ÜVKd rajada ainult väiksemate osade kaupa.“