Raasiku LC avaõhtul osales kogu maailma Lionsite president

3564

Heategevusklubi Raasiku LC liikmed võeti Tallinnas pidulikult Lionsite perre vastu Austraaliast saabunud rahvusvahelise presidendi osalusel.
Esireas Raasiku LC 1. asepresident AARE ETS, rahvusvaheline president BARRY J. PALMER, Raasiku klubi president URMAS RAUDE, 2. asepresident PEETER AATONEN

Raasiku Lions-klubi asutamisõhtul, möödunud aasta 21. novembril Arukülas Vildivillas, ütlesid staažikamad Lionsid vastloodud klubile, et neil on lootust olla erilised. Teati, et Lions-klubide rahvusvaheline president, austraallane Barry J. Palmer tuleb aprillis Eestisse ning avaldati lootust, et võiks osaleda Raasiku klubi avaõhtul ehk charter-night’il.

Heategijad punasel vaibal

Nii ka läks. Neljapäeval, 10. aprillil oli president Tallinnas. Raasiku klubi 17 liiget astusid koos saatjatega Tallinna lauluväljakul mööda punast vaipa banketisaali, allkirjastasid asutamisüriku, said tunnistuse, et kuuluvad Lionsite ühtsesse perre, ning president andis neile rinnamärgi.

Rahvusvaheline president riputas koos Eesti piirkonna kuberneri Andrus Kõrega klubi presidendile Urmas Raudele kaela presidendiketi. Pidulikult võeti klubisse vastu ka Peeter Aatonen, Ivo Eenpalu, Aare Ets, Roland Hiibus, Ilmar Jalas, Monika Kannelmäe, Rein Kalpus, Regina Käär-Jalundi, Kerti Pellmas, Valdur Randmäe, Eve-Liis Remmelgas, Andre Sepp, Erik Sikk, Natalja Stankevitš-Melnikova, Alice Suurkuusk ja Aivar Tiitso. Asutajaliikmete hulka kuuluvad veel Tiit Reeder ja Tanel Tuisk, kes avaõhtul ei osalenud.

President Barry J. Palmer ning tema leedi saabusid lauluväljakule Gustavi saali planeeritust veidi hiljem. Järgmisel hommikul oli neil vaja sõita Tartusse, et osaleda Eesti Lions-liikumise 25. sünnipäevale pühendatud seminaril. Presidenti saatsid rahvusvaheline direktor Kalle Elster, endised rahvusvahelised direktorid ning varasemad kubernerid koos oma leedidega.

Klubi president lahendab loogikaülesandeid

Lauluväljakul meenutati Raasiku klubi sündi ning saadi omavahel ning külalistega tuttavaks.

Anija Lions-klubi sekretär Tiit Trolla lausus, et kavatsevad naabritele nõu ja jõuga abiks olla ning rõõmustas, et Raasiku võetakse ülemaailmsesse Lionsite perre nii pidulikul moel.

Lions-laiendustoimkonna esimees on käesoleval aastal Raivo Kokser, kes soovis uutele Lionsitele jõudu ja häid ideid: „Kui olete saanud rinnamärgid, saab teist osa suurest seltskonnast. Saate palju sõpru.“

Tervitusega esines ka klubi president Urmas Raude, kes on Raasiku vallas elanud neli aastat. Ta sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis ning Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta töötab Baltica rõivatööstuses IT-alal, on esindanud Eestit rahvusvahelisel loogikaülesannete lahendamise võistlusel, kuulub Eesti orhideekaitse klubisse ning hobi on laulmine.

Ta rääkis, et iga klubiliige annab oma panuse: „Nii võime kindlad olla, et jõuame suurte tulemusteni ning jätkame tööd, mida Lionsid on Eestis juba 25 aastat teinud.“

Uued liikmed asutajatega võrdsed

Raasiku klubi asutamisel oli aktiivne endine vallavanem Aare Ets, kes on klubi 1. asepresident. Ta meenutas avaõhtul klubi sündi: „Tähistasime üle-eelmisel aastal Pikaveres vastlapäeva. Kohal olid ka 2012. aastal asutatud klubi LC Tallinna Meri esindajad. Seal sündis mõte, et nad võiksid tulla uuesti liikumisest rääkima ning siis juba suuremale seltskonnale. Huvilisi tekkis aina juurde ning möödunud aasta sügisel Raasiku valla ettevõtja pärastlõunal sai paika pandud plaan, et klubi on vaja asutada.“

Ta rääkis, et klubi saab luua 20 liikmega ning jah-sõnad saadi 21. novembriks kokku: „Asutamiskoosolekul oli ka neid, kes otsustasid, et pole aega klubi tegevusse palju panustada. Samas oli neid, kes olid huvitatud, kuid ei saanud asutamisel osaleda.“

Asutajaliikmeteks loetakse ka neid, kes liitusid klubiga asutamiskoosoleku ja piduliku avaõhtu vahel. Järgmised liitujad on klubi nii-öelda lihtliikmed, see tähendab, et nad on teiste liikmetega võrdsed, kuid ei saa end kutsuda asutajaliikmeks.

Seni viimane klubiga liituja, kes sai endale samuti asutajaliikme tiitli, on Andre Sepp: „Lions-klubi asutamise mõte oli ka minul juba siis, kui olin vallavanem. Mul on hea meel, et järgmine vallavanem asutamise ära tegi. Otsustasin liituda, sest elukogemust on meeldiv koos hea seltskonnaga jagada ning teha ära midagi kasulikku.“

Barry J. Palmer, kes kõneleb 10 keelt, õnnitles uut klubi: „Sünnitusvalud on möödas, nüüd saate hakata tegutsema ning üksteisega paremini tuttavaks.“

Lionsi abiga vanuritele häirenupp

Urmas Raude kirjeldas, et alates asutamiskoos­olekust on klubi tegelenud Lions-liikumise tundmaõppimisega ning avaõhtu korraldamisega: „Koostame tegevuskava Lions-aastaks, mis algab 1. juulil. Osalesime Tallinna Vanalinna Lions-klubi mälumängul, mille osalustasusid kasutatakse puuetega noortele stipendiumi andmiseks. LC Raasiku ja LC Tallinn Meri ühisvõistkond saavutas esikoha.“

Klubi 2. asepresident Peeter Aatonen rääkis, et Raasiku klubi on käinud regulaarselt koos iga kuu, nagu Lions-eeskiri ette näeb: „Kohtume Vildivillas ning oleme mõelnud, kuidas saaksime kogukonnale abiks olla. Mõtteid on palju, näiteks toetada Pikavere kooli katuse remonti. Kohtusime  Eesti Naabrivalve tegevjuhi Marek Väljariga, kellega arutasime, et võiks tagada vanuritele ümber käe kantava häirenupu.“

Ta rõhutas, et heategevuse jaoks ei pea olema materiaalselt rikas: „Iga suur asi saab alguse väikesest. Saame tulla appi, kui vallal pole piisavalt raha. Võime korraldada tuluõhtuid, nagu teeb Maarja Küla.“

Ta sõnas, et koostegemiserõõm on kõige suurem: „Mõned on klubiga liitunud, sest neil on tahtmine, aga ei oska üksi midagi teha. Teistega koos on tulemused suuremad ja nähtavamad, tänu motiveerib.“

Avaõhtu lõpetasid muusikud Helena ja Jaan Kirss, kes jagasid pillid kätte ka Raasiku Lionsitele ning koos tehti ühislugu.
Lions-klubisid on Eestis praegu 62. Iga Lions panustab heategevusse keskmiselt 40 tundi aastas.

Eelmine artikkelHC Kehral Balti liigas 7. koht
Järgmine artikkelJuminda poolsaare külad palusid Lahemaa küsimuses ministrilt abi