Raa­si­ku koo­lijuht TRIIN HAL­LIK: „1. sep­tem­ber on alati eri­li­ne.“

Di­rek­tor TRIIN HAL­LIK, ole­te Raa­si­ku koo­lis töö­ta­nud li­gi pool­teist kuud, mil­li­sed on esi­me­sed mul­jed?
„Es­ma­mul­jed on po­si­tiiv­sed, kol­lek­tiiv on vä­ga ava­tud, sõb­ra­lik ja kok­ku­hoi­dev. Mul­le meel­dib, et suu­re­mad klas­sid on põ­hiai­ne­tes jao­ta­tud ka­heks, saa­vad töö­ta­da väik­se­ma­tes grup­pi­des. To­re, et siin õpe­ta­tak­se las­te­le ka et­te­võt­lust ja ma­jan­dust. Veel meel­dib eel­mi­se di­rek­to­ri el­lu­kut­su­tud pi­kem va­he­tund koos lii­ku­mi­se­ga koo­li­päe­va kes­kel. Ku­na olen Kiu­sa­mis­va­ba Koo­li ehk Ki­Va koo­li­ta­ja, on mul loo­mu­li­kult hea meel, et Raa­si­ku kool on Ki­Va­ga lii­tu­nud. Kool on lii­tu­nud ka Lii­ku­ma Kut­su­va Koo­li prog­ram­mi­ga. On vä­ga hea, kui lii­ku­mist saab koo­li­päe­va roh­kem lõi­mi­da.

Mit­te nii po­si­tiiv­se­na jäi sil­ma, et koo­li­ma­ja on küll värs­kelt re­no­vee­ri­tud, kuid jääb väi­ke­seks, sest ale­vi­ku rah­vas­tik kas­vab jõud­salt. Tä­na­vu tu­leb esi­mes­se klas­si 29 õpi­last ning üle aas­ta­te ava­me kaks esi­mest klas­si. Kõi­ki­de­le klas­si­de­le on õp­pe­ruu­mid küll ole­mas, kui­gi ka au­la on klas­si­ruu­mi­de­na ka­su­tu­ses.“

Rää­ki­ge pa­lun en­dast, mi­da ole­te õp­pi­nud, kus se­ni töö­ta­nud?
„Olen pä­rit Lõu­na-Ees­tist, lõ­pe­ta­nud Nõo Reaal­güm­naa­siu­mi. Tä­nu koo­li­le on reaa­lai­ned mul­le sü­da­me­lä­he­da­sed.

Aas­ta ela­sin Ing­lis­maal, see­jä­rel töö­ta­sin aas­ta Tal­lin­nas sõi­me­rüh­ma õ­pe­ta­ja­na. Pä­rast lap­se­puh­kust as­tu­sin Tal­lin­na Üli­koo­li, õp­pi­sin klas­siõ­pe­ta­jaks. Lõ­pe­ta­sin 2016. aas­tal, kuid ju­ba tei­sel kur­su­sel läk­sin töö­le, olin kolm ja pool aas­tat klas­siõ­pe­ta­ja Kii­li koo­lis.

Pä­rast tei­se lap­se­ga ko­dus ole­mist läk­sin Rand­ve­re kuue-k­las­si­lis­se koo­li, töö­ta­sin seal tä­na­vu su­ve­ni, ne­li ja pool aas­tat. Rand­ve­re koo­lis on ka­su­tu­sel mi­tu eri­ne­vat õp­pe­ka­va, lap­sed õpi­vad kas riik­li­ku, liht­sus­ta­tud või toi­me­tu­le­ku õp­pe­ka­va jär­gi. Õp­pi­sin seal vä­ga pal­ju eri­va­ja­dus­te­ga las­te­ga te­ge­le­mist, loo­dan õpi­tut ka Raa­si­kul ra­ken­da­da. Koo­li­töö kõr­valt lõ­pe­ta­sin Tar­tu Üli­koo­li täien­dõp­pes ma­te­maa­ti­ka li­sae­ria­la, sain põ­hi­koo­li ma­te­maa­ti­kaõ­pe­ta­ja kut­se.

Rand­ve­re koo­lis olin ka Ki­Va tii­mi juht. Mi­nu jaoks on vä­ga olu­li­sed vii­sa­kas suht­le­mi­ne, üks­tei­se akt­sep­tee­ri­mi­ne, see, et iga laps saab end koo­lis tun­da häs­ti ja tur­va­li­selt. Tä­na­vu jaa­nua­ris kut­su­ti mind Ki­Va koo­li­ta­jaks. Ju­hen­da­sin Ki­Va­ga alus­ta­vaid koo­le ja vii­sin Ki­Va su­ve­koo­lis lä­bi näi­dis­tun­ni tei­se­le koo­liast­me­le, et õpe­ta­jaid Ki­Va­ga te­ge­le­mi­sel jul­gus­ta­da.“

Miks ot­sus­ta­si­te kan­di­dee­ri­da Raa­si­ku koo­li ju­hiks?
„Olen ju­ba seit­se aas­tat Raa­si­kul ela­nud, ka koo­li­ga olen va­ra­se­mast seo­tud. 2018. aas­ta al­gu­ses alus­ta­sin siin iga­nä­da­la­se eel­koo­li­ga, mis mõ­ne aja pä­rast laie­nes hu­vi­koo­liks, ole­me tei­nud kuns­ti- ja tea­dus­rin­ge, Ra­kett69 su­ve­laag­reid. Ta­sa­pi­si tek­kis tun­ne, et Raa­si­ku on mu ko­du­kant ning soo­vi­sin pa­nus­ta­da ko­du­ko­ha koo­li. Kii­li koo­lis kü­si­sid di­rek­tor ja õp­pe­juht ju­ba esi­me­sel aren­gu­vest­lu­sel, kas näen end viie aas­ta pä­rast ju­hi rol­lis. Siis tu­li see ül­la­tu­se­na, olin al­les al­ga­ja õpe­ta­ja. Rand­ve­re koo­lis enam ei ül­la­tu­nud, kui di­rek­to­ri lah­ku­mi­se jä­rel teh­ti mul­le et­te­pa­nek kan­di­dee­ri­da. Siis ma pol­nud sel­leks veel val­mis. Kui kuu­lu­ta­ti väl­ja Raa­si­ku koo­li­di­rek­to­ri kon­kurss, tund­sin, et nüüd on õi­ge aeg.

Kan­di­dee­ri­sin ka alus­ta­va­te koo­li­juh­ti­de aren­gu­prog­ram­mi. Meie kur­su­sel on 18 alus­ta­vat koo­li­juh­ti.“

Raa­si­ku koo­li­ju­hi­na on Teie juh­ti­da ka las­teaed.
„Jah, asu­tu­se ni­mi on küll Raa­si­ku Kool, aga si­su on põ­hi­kool-las­teaed. Koo­li­töö on tut­tav, las­teaias olen töö­ta­nud vaid aas­ta, roh­kem olen las­teae­da näi­nud lap­se­va­ne­ma­na. Eel­mi­sel di­rek­to­ril Ree­li­ka Tu­ril oli iga päe­v kin­del aeg, mil­lal oli las­teaias per­so­na­li ja las­te jaoks ole­mas. Ta­han seda jät­ka­ta.

Pean olu­li­seks koo­li ja las­teaia koos­tööd. On suur väär­tus, et meil on põ­hi­kool, 8. klas­si loov­töö raa­mes saa­me pak­ku­da õpi­las­te­le või­ma­lust min­na prak­ti­list tööd te­ge­ma las­teae­da. Las­teaia­las­tel on kind­las­ti põ­nev, kui va­hel­du­seks täis­kas­va­nu­le tu­le­vad nen­de­ga min­geid te­ge­vu­si lä­bi vii­ma koo­li­lap­sed.

Las­teaias on prae­gu viis rüh­ma, pea­gi ha­ka­tak­se te­ge­ma uue rüh­ma jaoks juur­dee­hi­tust. Tean, et lap­se­va­ne­mad on se­da pik­ka ae­ga oo­da­nud. Eri­ti krii­ti­li­ne on see nen­de jaoks, kel­le va­ne­ma­puh­kus lõp­pe­nud ja on va­ja töö­le min­na. Raa­si­ku­le ko­lib jär­jest uu­si ela­nik­ke ning las­teaia­jär­je­kord uue rüh­ma ava­ne­mi­se­ga ei kao, küll aga lee­ve­neb tu­ge­valt. Saa­me juur­de ühe aia­rüh­ma, see on ju­ba enam-vä­hem komp­lek­tee­ri­tud. Eel­mi­ne di­rek­tor pak­kus ka vah­va ni­me, mis tu­leb va­ne­ma­te­ga veel lä­bi aru­ta­da – ku­na meil on Ora­va­ke­se las­teaed, siis võiks uue rüh­ma ni­meks saa­da Vöö­to­ra­vad.“

Mi­da ar­va­te ideest muu­ta val­la prae­gu­sed koo­lid 6klas­si­li­seks ja ra­ja­da ühi­ne pro­güm­naa­sium?
„Mul­le meel­diks, kui jät­kak­sid 9klas­si­li­sed koo­lid. Ku­na siin­ne ela­nik­kond kas­vab, tu­leb juur­de ka lap­si, kes jõua­vad 7., 8. ja 9. klas­si. Põ­hi­koo­li on õpe­ta­jaid lei­da ker­gem, eri­ti ai­ne-õ­pe­ta­jaid. Kuuek­las­si­lis­tes koo­li­des on val­da­valt klas­siõ­pe­ta­jad, põ­hi­koo­lis, kus on ka füü­si­ka-, geog­raa­fia-, kee­mia- ja tei­sed ai­neõ­pe­ta­jad, saa­vad kolleegid üks­teist roh­kem ri­kas­ta­da. Pä­rast 9. klas­si lõ­pe­ta­mist pea­vad meie õpi­la­sed na­gu­nii mi­ne­ma Tal­lin­nas­se või ümb­rus­kon­na kesk­koo­li­des­se, siis võib juh­tu­da, et osa va­ne­maid pa­ne­vad oma lap­sed pä­rast 6. klas­si ko­he lin­na­koo­li.“

Ees­ti koo­li­des on 1000 õpe­ta­jat puu­du, kui pal­ju õpe­ta­ja­koh­ti on täit­ma­ta Raa­si­ku koo­lis?
„Õn­neks ole­me kõik puu­du­vad õpe­ta­jad leid­nud, pe­da­goo­gi­li­sest per­so­na­list on va­ja veel las­teaia lo­go­pee­di.

Koo­lis alus­ta­vad uus aja­looõ­pe­ta­ja, üks ing­li­se kee­le õpe­ta­ja ja erik­las­si õpe­ta­ja. Uue võõr­kee­le õpe­ta­ja jaoks on ing­li­se keel ko­du­ne keel, nüüd on meil kaks muust rah­vu­sest ing­li­se kee­le õpe­ta­jat. See muu­dab las­te jaoks ai­ne õp­pi­mi­se kind­las­ti va­he­tu­maks ja põ­ne­va­maks.“

Kas jät­ka­te di­rek­to­ri­na ka õpe­ta­ja­tööd?
„Raa­si­ku koo­lis on ka­he eel­mi­se ju­hi ajal ol­nud tra­dit­sioon, et di­rek­tor õpe­tab ühis­kon­na-õ­pe­tust. Mi­na se­da ei jät­ka, ühis­kon­naõ­pe­tus ei ole mi­nu kirg. Hea mee­le­ga õpe­tak­sin ma­te­maa­ti­kat, aga ku­na se­da va­ja­dust prae­gu po­le, hak­kan 8. klas­si­le and­ma ini­me­seõ­pe­tust. Lü­hi­kest ae­ga õpe­tan se­da ka 5. ja 6. klas­si­le, asen­dan õpe­ta­jat, kes lä­heb mõ­neks kuuks ära.“

Mil­li­ne on tä­na­vu­ne 1. sep­tem­ber Teie jaoks, mil­li­ne Raa­si­ku koo­li­le?
„Õpe­ta­ja jaoks on 1. sep­tem­ber ala­ti eri­li­ne. Mi­nu jaoks on see tä­na­vu eri­li­ne ka sel­le­pä­rast, et noo­rem laps lä­heb esi­mes­se klas­si. Di­rek­to­ri­na pean esi­mest kor­da koo­li ees kõ­net pi­da­ma, ta­haks, et see kõ­ne­taks nii 2. kui 8. klas­si õpi­last.

Raa­si­ku koo­lis on sel­le koo­liaas­ta al­gu­ses kaks ak­tust, üks on esi­me­se­le ja ühek­san­da­le klas­si­le, tei­ne 2.-8. klas­si õpi­las­te­le. See mõ­te tu­li õpe­ta­ja He­li Ka­rult. Esi­me­se klas­si õpi­la­sed tu­le­vad ak­tu­se­le, na­gu ik­ka, ühek­san­da klas­si õpi­las­te käe­kõr­val, kuid väik­se­ma rah­va­hul­ga seas on nen­de es­ma­ne koo­li­ko­ge­mus mõ­nu­sam ja tur­va­li­sem.“