Direktor TRIIN HALLIK, olete Raasiku koolis töötanud ligi poolteist kuud, millised on esimesed muljed?
„Esmamuljed on positiivsed, kollektiiv on väga avatud, sõbralik ja kokkuhoidev. Mulle meeldib, et suuremad klassid on põhiainetes jaotatud kaheks, saavad töötada väiksemates gruppides. Tore, et siin õpetatakse lastele ka ettevõtlust ja majandust. Veel meeldib eelmise direktori ellukutsutud pikem vahetund koos liikumisega koolipäeva keskel. Kuna olen Kiusamisvaba Kooli ehk KiVa koolitaja, on mul loomulikult hea meel, et Raasiku kool on KiVaga liitunud. Kool on liitunud ka Liikuma Kutsuva Kooli programmiga. On väga hea, kui liikumist saab koolipäeva rohkem lõimida.
Mitte nii positiivsena jäi silma, et koolimaja on küll värskelt renoveeritud, kuid jääb väikeseks, sest aleviku rahvastik kasvab jõudsalt. Tänavu tuleb esimesse klassi 29 õpilast ning üle aastate avame kaks esimest klassi. Kõikidele klassidele on õpperuumid küll olemas, kuigi ka aula on klassiruumidena kasutuses.“
Rääkige palun endast, mida olete õppinud, kus seni töötanud?
„Olen pärit Lõuna-Eestist, lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi. Tänu koolile on reaalained mulle südamelähedased.
Aasta elasin Inglismaal, seejärel töötasin aasta Tallinnas sõimerühma õpetajana. Pärast lapsepuhkust astusin Tallinna Ülikooli, õppisin klassiõpetajaks. Lõpetasin 2016. aastal, kuid juba teisel kursusel läksin tööle, olin kolm ja pool aastat klassiõpetaja Kiili koolis.
Pärast teise lapsega kodus olemist läksin Randvere kuue-klassilisse kooli, töötasin seal tänavu suveni, neli ja pool aastat. Randvere koolis on kasutusel mitu erinevat õppekava, lapsed õpivad kas riikliku, lihtsustatud või toimetuleku õppekava järgi. Õppisin seal väga palju erivajadustega lastega tegelemist, loodan õpitut ka Raasikul rakendada. Koolitöö kõrvalt lõpetasin Tartu Ülikooli täiendõppes matemaatika lisaeriala, sain põhikooli matemaatikaõpetaja kutse.
Randvere koolis olin ka KiVa tiimi juht. Minu jaoks on väga olulised viisakas suhtlemine, üksteise aktsepteerimine, see, et iga laps saab end koolis tunda hästi ja turvaliselt. Tänavu jaanuaris kutsuti mind KiVa koolitajaks. Juhendasin KiVaga alustavaid koole ja viisin KiVa suvekoolis läbi näidistunni teisele kooliastmele, et õpetajaid KiVaga tegelemisel julgustada.“
Miks otsustasite kandideerida Raasiku kooli juhiks?
„Olen juba seitse aastat Raasikul elanud, ka kooliga olen varasemast seotud. 2018. aasta alguses alustasin siin iganädalase eelkooliga, mis mõne aja pärast laienes huvikooliks, oleme teinud kunsti- ja teadusringe, Rakett69 suvelaagreid. Tasapisi tekkis tunne, et Raasiku on mu kodukant ning soovisin panustada kodukoha kooli. Kiili koolis küsisid direktor ja õppejuht juba esimesel arenguvestlusel, kas näen end viie aasta pärast juhi rollis. Siis tuli see üllatusena, olin alles algaja õpetaja. Randvere koolis enam ei üllatunud, kui direktori lahkumise järel tehti mulle ettepanek kandideerida. Siis ma polnud selleks veel valmis. Kui kuulutati välja Raasiku koolidirektori konkurss, tundsin, et nüüd on õige aeg.
Kandideerisin ka alustavate koolijuhtide arenguprogrammi. Meie kursusel on 18 alustavat koolijuhti.“
Raasiku koolijuhina on Teie juhtida ka lasteaed.
„Jah, asutuse nimi on küll Raasiku Kool, aga sisu on põhikool-lasteaed. Koolitöö on tuttav, lasteaias olen töötanud vaid aasta, rohkem olen lasteaeda näinud lapsevanemana. Eelmisel direktoril Reelika Turil oli iga päev kindel aeg, millal oli lasteaias personali ja laste jaoks olemas. Tahan seda jätkata.
Pean oluliseks kooli ja lasteaia koostööd. On suur väärtus, et meil on põhikool, 8. klassi loovtöö raames saame pakkuda õpilastele võimalust minna praktilist tööd tegema lasteaeda. Lasteaialastel on kindlasti põnev, kui vahelduseks täiskasvanule tulevad nendega mingeid tegevusi läbi viima koolilapsed.
Lasteaias on praegu viis rühma, peagi hakatakse tegema uue rühma jaoks juurdeehitust. Tean, et lapsevanemad on seda pikka aega oodanud. Eriti kriitiline on see nende jaoks, kelle vanemapuhkus lõppenud ja on vaja tööle minna. Raasikule kolib järjest uusi elanikke ning lasteaiajärjekord uue rühma avanemisega ei kao, küll aga leeveneb tugevalt. Saame juurde ühe aiarühma, see on juba enam-vähem komplekteeritud. Eelmine direktor pakkus ka vahva nime, mis tuleb vanematega veel läbi arutada – kuna meil on Oravakese lasteaed, siis võiks uue rühma nimeks saada Vöötoravad.“
Mida arvate ideest muuta valla praegused koolid 6klassiliseks ja rajada ühine progümnaasium?
„Mulle meeldiks, kui jätkaksid 9klassilised koolid. Kuna siinne elanikkond kasvab, tuleb juurde ka lapsi, kes jõuavad 7., 8. ja 9. klassi. Põhikooli on õpetajaid leida kergem, eriti aine-õpetajaid. Kuueklassilistes koolides on valdavalt klassiõpetajad, põhikoolis, kus on ka füüsika-, geograafia-, keemia- ja teised aineõpetajad, saavad kolleegid üksteist rohkem rikastada. Pärast 9. klassi lõpetamist peavad meie õpilased nagunii minema Tallinnasse või ümbruskonna keskkoolidesse, siis võib juhtuda, et osa vanemaid panevad oma lapsed pärast 6. klassi kohe linnakooli.“
Eesti koolides on 1000 õpetajat puudu, kui palju õpetajakohti on täitmata Raasiku koolis?
„Õnneks oleme kõik puuduvad õpetajad leidnud, pedagoogilisest personalist on vaja veel lasteaia logopeedi.
Koolis alustavad uus ajalooõpetaja, üks inglise keele õpetaja ja eriklassi õpetaja. Uue võõrkeele õpetaja jaoks on inglise keel kodune keel, nüüd on meil kaks muust rahvusest inglise keele õpetajat. See muudab laste jaoks aine õppimise kindlasti vahetumaks ja põnevamaks.“
Kas jätkate direktorina ka õpetajatööd?
„Raasiku koolis on kahe eelmise juhi ajal olnud traditsioon, et direktor õpetab ühiskonna-õpetust. Mina seda ei jätka, ühiskonnaõpetus ei ole minu kirg. Hea meelega õpetaksin matemaatikat, aga kuna seda vajadust praegu pole, hakkan 8. klassile andma inimeseõpetust. Lühikest aega õpetan seda ka 5. ja 6. klassile, asendan õpetajat, kes läheb mõneks kuuks ära.“
Milline on tänavune 1. september Teie jaoks, milline Raasiku koolile?
„Õpetaja jaoks on 1. september alati eriline. Minu jaoks on see tänavu eriline ka sellepärast, et noorem laps läheb esimesse klassi. Direktorina pean esimest korda kooli ees kõnet pidama, tahaks, et see kõnetaks nii 2. kui 8. klassi õpilast.
Raasiku koolis on selle kooliaasta alguses kaks aktust, üks on esimesele ja üheksandale klassile, teine 2.-8. klassi õpilastele. See mõte tuli õpetaja Heli Karult. Esimese klassi õpilased tulevad aktusele, nagu ikka, üheksanda klassi õpilaste käekõrval, kuid väiksema rahvahulga seas on nende esmane koolikogemus mõnusam ja turvalisem.“