LAURI BETLEM,
ANDRES KALLASTE,
TIINA RÜHKA,
MIHKEL MUST,
Raasiku vallavolikogu liikmed
Raasiku lasteaia laiendamist on planeerinud nii eelmine vallavalitsus kui praegune. Võib vaielda, kumb lahendus oleks olnud parem, kas eelmise vallavalitsuse ajutisena planeeritud konteinerlaiendus või töös olev statsionaarse rühmaruumi ehitus. Fakt on see, et mõlema puhul räägime ajutisest lahendusest, mis pikemas vaates probleemi ei lahenda.
Raasiku vallavalitsus tellis analüüsi „Raasiku valla rahvastikuanalüüs ja -prognoos aastani 2040“, mille esitlus toimus 10. augustil. Arvestatud oli kolme stsenaariumiga. Otsuste tegemisel oleks mõistlik aluseks võtta keskmine ehk realistlik stsenaarium, mis lähtus valla praegusest rahvastiku vanuselisest koosseisust, viimase kolme aasta elanike tegelikust sissevoolust ning vastu võetud detailplaneeringute potentsiaalist, arvestades seejuures nende realiseerumise vaid osaliselt ja järgmise 10 aasta perspektiivis lineaarselt.
Analüüsist selgub, et kui Aruküla lasteaia ja põhikooli praegune võimekus vastab suures osas järgmise 10 aasta vajadustele, siis Raasikul on olukord üsna murettekitav. Raasiku lasteaias kasvab prognoosi kohaselt lähimate aastate jooksul laste arv vähemalt ühe rühma võrra. Arvestades, et juba praegu on meil vähemalt ühe rühma ruumid puudu, on selge, et kohe kui ühe rühma jaoks juurdeehitus valmib, on alevik jälle sama probleemi ees. Analüüs toob välja ka põhikooli perspektiivi. Nimelt ütleb sama
stsenaarium, et järgmise 6-10 aasta jooksul kasvab koolilaste arv 80 lapse ehk nelja klassiruumi võrra, kuid ka koolis on juba kõik ruumid maksimaalses kasutuses. Neid kahte arengut peaksimegi vaatama tervikuna. Prognoos näitab, et kui esimese viie aasta jooksul lasteaiakohtade vajadus kasvab, siis 6-10 aasta perspektiivis see taas mõnevõrra langeb. Ehk siis strateegiliselt oleks mõistlik uusi ruume planeerida ja ehitada selliselt, et need oleksid paindlikult kasutatavad – esimesel viiel aastal lasteaiale ja hiljem koolile.
Kool ja lasteaed asuvad küll samal territooriumil, kuid eraldi hoonetes. Seetõttu on mitmed funktsioonid mõlemas majas dubleeritud. Lisaks on mure lasteaialaste liikumisega spordihoonesse. Kuna spordihoone asub kooliga, kuid mitte lasteaiaga, samas kompleksis, tuleb lasteaialastel spordihoonesse minekuks riietuda, üle hoovi minna ja taas riietuda. Lasteaeda tagasiminekuks jälle sama rutiin.
Eelnevat kokku võttes oleks kõige mõistlikum lahendus kaks hoonet kokku ehitada. Selliselt, et esimesena võetakse uued ruumid kasutusele lasteaia tarbeks ning hiljem, kui koormus lasteaiale väheneb ja samas koolile kasvab, saaks samu ruume kerge vaevaga kujundada ümber klassiruumideks.
Hoonete ühendamine aitaks eelpool mainitule lisaks lahendada veel mitmeid olulisi probleemkohti.
• Lasteaia ja kooli köögid saaks ühendada – sööki saaks läbi hooneid ühendava osa kergesti transportida kooli köögist lasteaeda.
• Uude hooneid ühendavasse osasse oleks võimalik planeerida ruumid huvitegevuseks, ka neid praegu napib.
• Uude hooneid ühendavasse osasse oleks võimalik planeerida ruumid lisaks kahele veel kolmanda lasteaiarühma jaoks, mis omakorda võimaldaks lammutada lasteaia nüüdseks amortiseerunud palk-
osa, niinimetatud vana ambulatooriumi.
• Planeerides hooneid ühendava uue osa kooli köögi ja lasteaia Koopaoravate rühma ruumide vahele ning likvideerides „vana ambulatooriumi“ hoone, tekib võimalus jätta kogu kinnistu päikesele avatud lõunakülg lastele õuesõppe alaks.
• Seejuures oleks võimalik kaotada ära Meierei tänava poolne parkla, viia autode parkimine Meierei tänava äärde tänavaga paralleelselt ja suurendada selle arvelt õuesõppe ala veelgi.
Mõte Raasiku hariduslinnaku väljaarendamisest tervikuna, kus aleviku keskuses toimivad lasteaed, kool ja sporditegevus, ei ole mitte ainult loogiline, vaid ka majanduslikult kõige otstarbekam lahendus. Kui nüüd kriitikud küsivad, mis see kõik maksab, siis saame linnakut ehitada faaside kaupa, kooli ja lasteaeda etappide kaupa kokku kasvatades. Selleks on aga vaja pikema perspektiiviga plaani ning sellele vastavat projekti. Pikemat plaani omamata ja ehitades jupikaupa, sinna kuhu mahub, ei lahenda me kunagi probleemi lõpuni.