Raa­si­ku ha­ri­du­sin­ves­tee­rin­gud va­ja­vad pi­ke­mat vaa­det

178
Raasiku vallamaja ja Aruküla rahvamaja.

LAU­RI BET­LEM,
AND­RES KAL­LAS­TE,
TII­NA RÜH­KA,
MIH­KEL MUST,
Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu liik­med

Raa­si­ku las­teaia laien­da­mist on pla­nee­ri­nud nii eel­mi­ne val­la­va­lit­sus kui prae­gu­ne. Võib vaiel­da, kumb la­hen­dus oleks ol­nud pa­rem, kas eel­mi­se val­la­va­lit­su­se aju­ti­se­na pla­nee­ri­tud kon­tei­ner­laien­dus või töös olev stat­sio­naar­se rüh­ma­ruu­mi ehi­tus. Fakt on see, et mõ­le­ma pu­hul rää­gi­me aju­ti­sest la­hen­du­sest, mis pi­ke­mas vaa­tes prob­lee­mi ei la­hen­da.

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus tel­lis ana­lüü­si „Raa­si­ku val­la rah­vas­ti­kua­na­lüüs ja -prog­noos aas­ta­ni 2040“, mil­le esit­lus toi­mus 10. au­gus­til. Ar­ves­ta­tud oli kol­me st­se­naa­riu­mi­ga. Ot­sus­te te­ge­mi­sel oleks mõist­lik alu­seks võt­ta kesk­mi­ne ehk rea­list­lik st­se­naa­rium, mis läh­tus val­la prae­gu­sest rah­vas­ti­ku va­nu­se­li­sest koos­sei­sust, vii­ma­se kol­me aas­ta ela­ni­ke te­ge­li­kust sis­se­voo­lust ning vas­tu võe­tud de­tailp­la­nee­rin­gu­te po­tent­siaa­list, ar­ves­ta­des see­juu­res nen­de rea­li­see­ru­mi­se vaid osa­li­selt ja järg­mi­se 10 aas­ta pers­pek­tii­vis li­neaar­selt.

Ana­lüü­sist sel­gub, et kui Aru­kü­la las­teaia ja põ­hi­koo­li prae­gu­ne või­me­kus vas­tab suu­res osas järg­mi­se 10 aas­ta va­ja­dus­te­le, siis Raa­si­kul on olu­kord üs­na mu­ret­te­ki­tav. Raa­si­ku las­teaias kas­vab prog­noo­si ko­ha­selt lä­hi­ma­te aas­ta­te jook­sul las­te arv vä­he­malt ühe rüh­ma võr­ra. Ar­ves­ta­des, et ju­ba prae­gu on meil vä­he­malt ühe rüh­ma ruu­mid puu­du, on sel­ge, et ko­he kui ühe rüh­ma jaoks juur­dee­hi­tus val­mib, on ale­vik jäl­le sa­ma prob­lee­mi ees. Ana­lüüs toob väl­ja ka põ­hi­koo­li pers­pek­tii­vi. Ni­melt üt­leb sa­ma
st­se­naa­rium, et järg­mi­se 6-10 aas­ta jook­sul kas­vab koo­li­las­te arv 80 lap­se ehk nel­ja klas­si­ruu­mi võr­ra, kuid ka koo­lis on ju­ba kõik ruu­mid mak­si­maal­ses ka­su­tu­ses. Neid kah­te aren­gut peak­si­me­gi vaa­ta­ma ter­vi­ku­na. Prog­noos näi­tab, et kui esi­me­se viie aas­ta jook­sul las­teaia­koh­ta­de va­ja­dus kas­vab, siis 6-10 aas­ta pers­pek­tii­vis see taas mõ­ne­võr­ra lan­geb. Ehk siis st­ra­tee­gi­li­selt oleks mõist­lik uu­si ruu­me pla­nee­ri­da ja ehi­ta­da sel­li­selt, et need olek­sid paind­li­kult ka­su­ta­ta­vad – esi­me­sel viiel aas­tal las­teaia­le ja hil­jem koo­li­le.

Kool ja las­teaed asu­vad küll sa­mal ter­ri­too­riu­mil, kuid eral­di hoo­ne­tes. See­tõt­tu on mit­med funkt­sioo­nid mõ­le­mas ma­jas dub­lee­ri­tud. Li­saks on mu­re las­teaia­las­te lii­ku­mi­se­ga spor­di­hoo­nes­se. Ku­na spor­di­hoo­ne asub koo­li­ga, kuid mit­te las­teaia­ga, sa­mas komp­lek­sis, tu­leb las­teaia­las­tel spor­di­hoo­nes­se mi­ne­kuks riie­tu­da, üle hoo­vi min­na ja taas riie­tu­da. Las­teae­da ta­ga­si­mi­ne­kuks jäl­le sa­ma ru­tiin.

Eel­ne­vat kok­ku­ võt­tes oleks kõi­ge mõist­li­kum la­hen­dus kaks hoo­net kok­ku ehi­ta­da. Sel­li­selt, et esi­me­se­na võe­tak­se uued ruu­mid ka­su­tu­se­le las­teaia tar­beks ning hil­jem, kui koor­mus las­teaia­le vä­he­neb ja sa­mas koo­li­le kas­vab, saaks sa­mu ruu­me ker­ge vae­va­ga ku­jun­da­da üm­ber klas­si­ruu­mi­deks.

Hoo­ne­te ühen­da­mi­ne ai­taks eel­pool­ mai­ni­tu­le li­saks la­hen­da­da veel mit­meid olu­li­si prob­leem­koh­ti.
• Las­teaia ja koo­li köö­gid saaks ühen­da­da – söö­ki saaks lä­bi hoo­neid ühen­da­va osa ker­ges­ti trans­por­ti­da koo­li köö­gist las­teae­da.
• Uu­de hoo­neid ühen­da­vas­se osas­se oleks või­ma­lik pla­nee­ri­da ruu­mid hu­vi­te­ge­vu­seks, ka neid prae­gu na­pib.
• Uu­de hoo­neid ühen­da­vas­se osas­se oleks või­ma­lik pla­nee­ri­da ruu­mid li­saks ka­he­le veel kol­man­da las­teaia­rüh­ma jaoks, mis oma­kor­da või­mal­daks lam­mu­ta­da las­teaia nüüd­seks amor­ti­see­ru­nud pal­k-
o­sa, nii­ni­me­ta­tud va­na am­bu­la­too­riu­mi.
• Pla­nee­ri­des hoo­neid ühen­da­va uue osa koo­li köö­gi ja las­teaia Koo­pao­ra­va­te rüh­ma ruu­mi­de va­he­le ning lik­vi­dee­ri­des „va­na am­bu­la­too­riu­mi“ hoo­ne, te­kib või­ma­lus jät­ta ko­gu kin­nis­tu päi­ke­se­le ava­tud lõu­na­külg las­te­le õue­sõp­pe alaks.
• See­juu­res oleks või­ma­lik kao­ta­da ära Meie­rei tä­na­va pool­ne park­la, viia au­to­de par­ki­mi­ne Meie­rei tä­na­va äär­de tä­na­va­ga pa­ral­leel­selt ja suu­ren­da­da sel­le ar­velt õue­sõp­pe ala veel­gi.

Mõ­te Raa­si­ku ha­ri­dus­lin­na­ku väl­jaa­ren­da­mi­sest ter­vi­ku­na, kus ale­vi­ku kes­ku­ses toi­mi­vad las­teaed, kool ja spor­di­te­ge­vus, ei ole mit­te ai­nult loo­gi­li­ne, vaid ka ma­jan­dus­li­kult kõi­ge ots­tar­be­kam la­hen­dus. Kui nüüd krii­ti­kud kü­si­vad, mis see kõik mak­sab, siis saa­me lin­na­kut ehi­ta­da faa­si­de kau­pa, koo­li ja las­teae­da etap­pi­de kau­pa kok­ku kas­va­ta­des. Sel­leks on aga va­ja pi­ke­ma pers­pek­tii­vi­ga plaa­ni ning sel­le­le vas­ta­vat pro­jek­ti. Pi­ke­mat plaa­ni oma­ma­ta ja ehi­ta­des ju­pi­kau­pa, sin­na ku­hu ma­hub, ei la­hen­da me ku­na­gi prob­lee­mi lõ­pu­ni.

Eelmine artikkelAruküla ja Raasiku noored võrkpallurid olid Väätsal suvelaagris
Järgmine artikkelRaa­si­ku koo­lijuht TRIIN HAL­LIK: „1. sep­tem­ber on alati eri­li­ne.“