
„Suur töö on tehtud, Anija vallas on reoveekogumisalad täielikult, Raasikul ja Arukülas peaaegu täielikult ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorudega kaetud,“ märkis kahe valla ühise vee-ettevõtte OÜ Raven juhataja Erik Jüriöö.
Tänavu rajati ÜVK Raasiku keskasulasse ja kirdeossa, Arukülla Männiku-Kurgla ning Aegviidus Nikerjärve piirkonda. Torud ja pumplad on kõikjal paigaldatud, teed enamasti taastatud, mõnel pool tehakse viimaseid parandustöid ja taastatakse haljastust. Raasikul on ühes piirkonnas uue ÜVK jaoks väljastatud kasutusluba, teiste piirkondade veevärgi kohta on kasutusloa taotlused esitatud või esitatakse lähiajal.
Ühisveevärgiga liitumisvõimaluse saavad Raasikul 276, Arukülas 72 ja Nikerjärvel 40 kinnistut. Selleks investeeriti Raasiku ÜVKsse kokku 3 872 853 eurot, Arukülla 1 077 002 eurot ja Anija valda Nikerjärve piirkonda 700 000 eurot. Raasiku keskosa ja Nikerjärve ÜVK jaoks sai Raven toetust Riigi Tugiteenuste Keskuselt – Raasiku jaoks ligi 1,49 miljonit eurot ja Nikerjärvele üle 420 000 euro. Raasiku kirdeosa ja Aruküla ÜVK rajamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus kokku 759 779 euroga. Raasiku valla käesoleva aasta eelarvest eraldati ÜVK rajamiseks Raasikule ja Arukülla kokku 2,7 miljonit eurot, Anija valla eelarvest Nikerjärve piirkonnale 280 000 eurot.
„Oleme täitnud maksimumeesmärgi – selliste projektide kõikvõimalikud rahastusmeetmed oleme kahe aasta jooksul sajaprotsendiliselt ära kasutanud ning vallad panustanud omafinantseeringuga,“ sõnas Erik Jüriöö.
Ühisveevärk Raasikule, Arukülla, Nikerjärvele
Raasikul paigaldati tänavu vee- ja kanalisatsioonitorustikke üheaegselt neljas eri kohas. Asula keskosa oli hankega jagatud kolmeks osaks, igas osas toimetas eri ettevõte. Valmimistähtaeg oli kõikjal sama – käesoleva aasta lõpp.
Esimeses osas, mis hõlmab osa Tallinna maantee kinnistuid ning Nurme, Võidu, Aia, Koidu ja Saare tänavat, ehitas ÜVKd AS Terrat. Selle osa tööd on lõpetatud ning uuele ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemile kasutusluba välja antud. Kasutusluba on taotlemisel ka teisele osale, mis hõlmab osa Tallinna maantee kinnistutest, samuti Jaama platsi, Tamme, Meierei, Apteegi, Turu, Vahtra, Põllu, Heina ja Pargi tänavat, kuhu rajas veevärki AS Viimsi Keevitus. Kõige mahukamat osa, mis hõlmab Vana-Postijaama, Jõe, Mooni, Roosi, Kannikese, Tulbi, Jaama, Nelgi, Sinilille, Raudtee ja Ülase tänavat ning Jägala maanteed, ehitas Wesico Projekt OÜ. Ka seal on tööd lõpusirgel, ühes kohas on vaja vigase kaevuühenduse parandamiseks see uuesti lahti kaevata.
Raasiku kirdeosas ehk alates kiriku vastas asuvast Tallinna maantee 39 kinnistust kuni Haljava küla piirini rajas ÜVKd samuti AS Viimsi Keevitus. Kuigi tähtaeg on järgmise aasta mais, on torutööd ja teede taastamine lõpetatud.
Viimsi Keevitus ehitas veevärki ka Aruküla Männiku-Kurgla piirkonnas – Talve ja Tulbi tänava ristist kuni Võidu tänavani, osaliselt Suvila ja Harju tänavale, Kurgla küla pool Laane teele, Kivimäe teele, Koluvere teele, Lepiku põiku ja Sarapiku teele. Ka seal on lõpptähtaeg tuleval kevadel, kuid Raveni juhi sõnul on projekti lõppülevaatused tehtud.
„Koluvere tee ääres oli paaris kohas probleem kaevudega – alguses varastati kaevukaaned ära, seejärel kaaned koos kraega. Kuna need kaevud pole veeteenuse osutamiseks hädavajalikud, vaid ummistuste korral trasside sealtkaudu läbi pesemiseks, peitsime need nüüd pinnase alla,“ rääkis Erik Jüriöö.
Aegviidu Nikerjärve piirkonnas, kus ÜVKd ehitas OÜ Altos Teed ja lõpptähtaeg on aasta lõpus, on samuti vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamisega seotud ehitustööd tehtud ja üle vaadatud.
Raveni juhi sõnul oli Nikerjärvel torustike rajamine mõnes lõigus tehniliselt väga keerukas: „Vee- ja kanalisatsioonitorud tuli osaliselt paigaldada Nikerjärve ja Piibe maantee vahelisse kitsasse ja kõrgesse kaldasse. Õnneks oli ehitaja oma ülesannete kõrgusel ja sai hästi hakkama.“
Ta lisas, kuna sügis on olnud vihmane ja märg, on see kõikjal raskendanud ehitusjärgset haljastuse taastamist: „Pinnas on väga pehme. Mõnes kohas on prügiauto või elanikud oma autodega värskelt taastatud haljasalale sõitnud ja selle nii-öelda üles kündnud. Paaris kohas on vihmad osa haljastust minema uhtunud. Praegu tehakse haljastus võimaluste piires korda, aga kevadel vaatame uuesti üle. Alates tööde vastu võtmisest kehtib kõikides piirkondades kaheaastane garantiiaeg.“
Probleemid ja väljakutsed
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise tänavuste tööde juures oli Erik Jüriöö hinnangul Raveni jaoks kõige ootamatum olukord see, kui ehituse käigus selgus, et Arukülas on maa all arvatust peenemad veetorud ning ringtoite jaoks on vaja need välja vahetada. Selleks oli vaja lisaraha kokku 128 000 eurot. Osa sellest eraldas lisaeelarvega Raasiku vallavolikogu, suurema osa andis Raven Raasiku vallalt tänavusteks investeeringuteks saadud reservist.
Ehitajate jaoks tegi Arukülas ja Raasikul töö keeruliseks paekivi: „Raasikul Võidu täna otsas oli pinnase paksus 50 sentimeetrit, siis tuli vastu paekivi, kuhu sisse tuli torude jaoks kaevikud lõhkuda. Samas näiteks Roosi tänaval, mis on sealt mõnisada meetrit eemal, kaevati maasse 6-7meetrine auk, ja seal paekivi ei olnud, vaid kruus, savi ja muld. Arukülas oli Männiku tänav ja mõned kohad ka Kurglas ÜVK ehitajatele paekivi tõttu lausa košmaar, teistel tänavatel seda nii palju ei olnud.“
Nikerjärvel on küll kruusane-liivane pinnas, kuid seal tuli ehitajail rinda pista liigveeprobleemiga – kaevikud valgusid kiiresti pinnasevett täis ja see segas torude paigaldamist.
Raveni jaoks oli kõige keerulisem, et käsil oli palju projekte korraga.
„Kogu see poolteist aastat, mis oleme nende projektidega tegelenud, on meile olnud väga töörohke aeg. Kõik kolleegid on sellega olnud igapäevaselt vähem või rohkem seotud. Olen oma meeskonna üle väga uhke. Õnneks on meil olnud väga hea projektijuht Raul Altnurme, kes hoidis pilgu peal, et dokumentatsioon oleks korras ja toetustega seotud andmed õigeaegselt esitatud,“ lausus Erik Jüriöö.
Ta lisas, et on väga tänulik ka kohalikele elanikele, kes pidid kaevetööde tõttu taluma ebamugavusi: „Eriti Raasikul, sest asula oli suvel peaaegu täielikult üles kaevatud. Suur tänu inimestele, et suhtusid sellesse väga mõistvalt. Väikeseid nurinaid siin-seal oli ja ka asja pärast, aga hea eesmärgi nimel kannatasid elanikud ebamugavused ära.“
Esimesed saavad tänavu vee majja
ÜVK ehitusega rajati kõigi piirkondade kinnistute juurde liitumispunktid. Sealt majja ehk kinnistusiseste torustike ehitamine tuleb omanikel endil teha või organiseerida. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb saata vee-ettevõttele liitumisavaldus, selle vormi leiab Raveni kodulehelt. Kui Raven on väljastanud liituda soovijale tehnilised tingimused, saavad omanikud hakata kinnistusisest torustikku rajama. Kui see valmis, sõlmib Raven kinnistuomanikuga teenuslepingu, paigaldab veearvesti ning hakkab vee- ja kanalisatsiooniteenust pakkuma. Avaliku raha eest rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine on tasuta.
Erik Jüriöö sõnul on piirkondadest, kuhu rajati tänavu ÜVK, esitatud Ravenile rohkem kui 100 liitumistaotlust ning taotlejaile väljastatakse järjest tehnilisi tingimusi kinnistusiseste torustike tegemiseks.
„Huvi on suur, sest elanikud on ühisveevärki väga oodanud. Neist, kes on liitumistaotlused esitanud ja saanud kätte tehnilised tingimused, rajavad mõned juba kinnistusiseseid süsteeme. Mõned said ÜVK rajanud ettevõtetega kokkuleppele ja neile pandi kinnistusisesed torustikud juba ehitustööde ajal. Nemad jõuavad ilmselt veel käesoleval aastal ühisveevärgiga liituda, suurel osal jääb see tõenäoliselt järgmisse aastasse. Kindlasti on ka neid, kes liituvad veel hiljem, ja ilmselt ka kinnistuid, kes ei liitugi – kui majapidamisel on toimivad süsteemid olemas ja nendega ollakse rahul. ÜVKga liitumiskohustust otseselt pole, kui kinnistul on reovee nõuetekohane kohtkäitlussüsteem ehk kinnine reoveemahuti,“ kõneles ta.
Kõikjal arvestati vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisel ka perspektiivsete uusarendustega. Kus vähegi võimalik, on nende jaoks loodud võimalus ühisveevärgiga hiljem liituda: „Torustikke ei ehitatud, aga paigaldati kolmikud või kraanid väljavõtte tegemiseks.“






