Et Raasiku lapsed saaksid sel talvel rahvamaja kõrval kelgumäelt liugu lasta, on vaja raha, mille eest transportida pooleliolevale kelgumäele vajaminevad mullakoormad ning mägi nendega katta.
Sügisel, kui Arukülas alustati katlamaja lammutamist, käisid lammutustööde tegija, OÜ Kolmtex esindajad vallamajas küsimas, kas vallal oleks huvi rajada kusagile kelgumägi, katlamaja ja korstna lammutusel tekkivast materjalist, mida saaks selleks ära kasutada.
„Arukülas on kelgumägi olemas, Raasikul on liulaskmiseks kasutatud rahvamaja territooriumil asuvat Raveni vana pumplat. Rahvamaja juhataja on kurtnud, et niisugune isetekkeline kelgumägi on ohtlik. Tänavu see lammutati. Esialgu oli plaan, et kelgumägi tehakse Raasiku kergliiklustee rajamisel ülejäävast pinnasest, kuid see polnud kelgumäe aluse tegemiseks siiski päris õige materjal,“ rääkis vallavalitsuse hanke- ja järelevalvespetsialist Reelika Pirson-Heinloo.
Ta leppis Kolmtexiga kokku, et lammutusjäägid viiakse Raasikule rahvamaja juures asuvale alale ning firma vormib need oma kulul kelgumäeks: „Meie pidime juurde viima pehmet pinnast, millega katta.
Kahjuks segas Kolmtexi alltöövõtja mulla ja kivid kokku ning lükkas lihtsalt hunnikusse. Kuigi olin selgitanud, kuidas teha, andnud mõõdud ja teinud joonised, millist mäge tahame. Mitu korda palusin ümber teha, kuni kopamees väitis, et paremaks enam ei saa, selleks on vaja rohkem materjali.“
Nii juhtus, et kelgumägi sai ebatasane ning kuigi mäe peal on mullakiht, on külgedel mitmes kohas kivid väljas, nende katmiseks mulda ei jagunud.
„See kelgumägi on nagu Hiinast tellitud toodang – loodad parimat, aga saad selle, mis kohale jõuab,“ tõdes Reelika Pirson-Heinloo.
Esimese lume tulekuga hoiatas vallaametnik Raasiku lapsevanemaid vallaelanike lehel Facebookis, et lapsi poolikule mäele ei lubataks. Paljud olid kurjad ja tõrelesid, kuid oli ka neid, kes pakkusid abi, et kelgumägi veel sel aastal valmis teha. Vallaametniku sõnul pakuti materjali küll mitmest kohast, kuid selle kohalevedu ning kopatööd läheksid soodsaimal juhul praegu maksma ligikaudu 2000 eurot.
„Vallaeelarves seda raha kavandatud ei ole. Kui lisaraha ei leita, jääb töö lõpetamine kevadesse ja mägi tuleb piirata,“ lausus Reelika Pirson-Heinloo.