Maamaksumäära senisele tasemele jätmist toetasid 8 volinikku, ka vastu olid 8, 1 jäi erapooletuks.
Aastatel 2014-2017 kehtisid Raasiku vallas maksimaalsed maamaksumäärad – haritaval maal ja looduslikul 2 protsenti ning elamu-, metsa- ja muul maal 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Selle aasta alguses neid langetati, kuna eelneva vihmase suve tõttu oli möödunud aasta põllumeestele raske, saagid kehvad. Vallavalitsus esitas eelmise teisipäeva, 11. detsembri volikogu istungile eelnõu jätta maamaksumäärad 2019. aastal 2018. aastaga samale tasemele – haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul 1 protsent ning elamu-, metsa- ja muul maal 2,4 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Eelarve-, keskkonna- ja planeerimiskomisjoni esimees Maarja Sikut ütles, et komisjon ei olnud vallavalitsuse esitatud eelnõuga nõus ja soovitas maamaksumäärad üle vaadata. Vallavanem Andre Sepp ütles, et tänavu on praeguste maksumääradega vallaeelarvesse maamaksu laekunud 125 128 eurot. Prognoos on, et maamaksu maksimummääradega, mis kehtisid Raasiku vallas enne 2018. aastat, laekuks tulu 145 000-147 000 eurot. Vallavalitsus arutas komisjoni ettepanekut, kuid jäi oma esialgse eelnõu juurde. Ka valla 2019. aasta eelarve projekt on koostatud madalamaid maamaksumäärasid arvestades.
„Loomulikult võiks eelarves olla rohkem raha teede remondiks, investeeringuteks, kas või palkade korrigeerimiseks,“ lausus Andre Sepp ja lisas, et teisalt mõjutab maamaksu „lakke tõstmine“ valla mainet.
Aruküla põllumajandusettevõtja Ivo Eenpalu saatis volikogule taotluse, milles palus jätta maamaks tuleval aastal tänavusega võrreldes samaks, kuna 2018. aasta oli põua tõttu taimekasvatajaile veel ebasoodsam kui 2017. Väikese saagikuse tõttu vähenes tema ettevõtte müügitulu eelmiste aastatega võrreldes 47 protsenti. Kuna teist aastat järjest oli ikaldus, ei ole võimalik täita võetud kohustusi.
Ka volikogu liikmed Tõnu Suurkuusk ja Kaido Kirsip tõdesid, et maksutõusu tõttu kannatavad kõige rohkem põllumehed, kes peavad tänavuse ikalduse pärast niigi maksma trahve, kuna ei suuda kokkuostjaile müüa lepingujärgseid saagikoguseid. Ühes maavallas ei peaks põllumehi kiusama, pigem aitama, arvasid nad.
Maarja Sikut leidis, et volikogu ei pea otsuseid tegema üksikisikute probleemide põhjal, ehk on võimalik põllumeest kuidagi teistiti toetada. Ta oli seda meelt, et maamaks tuleks tõsta 2017. aasta tasemele ja suunata kõrgemast maksust rohkem laekuv tulu, 20 000 eurot, külateede parandamiseks, sellest on kasu kõigile. Kadi Tammaru märkis, et põllumees on eraettevõtja ning ettevõtlusega kaasnevad riskid. Avo Möls lisas, et maksudega ei mängita, kuid eelmisel aastal läks volikogu libedale teele ja alandas maamaksumäära. Ka Ivar Vilberg arvas, et põllumehe jaoks sadade ja tavakodaniku jaoks paari euro pärast ei peaks jätma vallaeelarvesse 20 000 eurot tulu saamata.
Volikogu esimehe Tiina Rühka ettepanekul viidi läbi nimeline hääletamine. Vallavalitsuse esitatud eelnõu poolt olid volikogu 8 liiget: Are Kaurit, Helle Vaga, Marianne Põld, Andrus Kallaste, Eliis Kahlo, Tõnu Suurkuusk, Kaido Kirsip ja Tiina Rühka. Vastu oli samuti 8: Ivar Vilberg, Kadi Tammaru, Maarja Sikut, Avo Möls, Rene Lill, Anne Veltmann-Veski, Olev Sinijärv ja Olev Rähni. Garina Toomingas jäi erapooletuks. Seega jäi 2019. aasta maamaksumäär kehtestamata.
Vallasekretär Gunnar Nuuma selgitas, et volikogu peab maamaksu kehtestama hiljemalt 31. jaanuariks. Järgmine istung on 15. jaanuaril. Kui siis võetakse otsus maamaksu kohta vastu, hakkab see kehtima tagasiulatuvalt 1. jaanuarist.