Raasiku valla uus üldplaneering on 19. juunist 4. augustini avalikul väljapanekul, järgnevad avalikud arutelud.
Raasiku vallavolikogu algatas valla uue üldplaneeringu märtsis 2017. Planeeringu eskiis valmis möödunud suvel, pärast avalikku väljapanekut toimusid augustis üldplaneeringu arutelud Arukülas, Raasikul ja Pikaveres.
Möödunud teisipäeval, 11. juunil toimunud vallavolikogu istungil tutvustas planeeringu koostaja, projektijuht Kadri Vaher OÜst Skepast ja Puhkim, kui kaugele on nüüdseks üldplaneeringu koostamisega jõutud.
Planeeringu põhilahendus sai valmis möödunud suveks, alates sügisest on seda täiendatud avalikustamise ajal esitatud ettepanekutega. Näiteks on võetud arvesse Raasiku Paju tänava kortermajade elanike tehtud ettepanekut, et planeeringus arengualana märgitud kohtades oleks välistatud tootmistegevus. Lisaks on täpsustatud erinevaid piirkondlikke ehitustingimusi ning maanteedest, rohevõrgustikust ja muust tulenevaid tingimusi.
Planeerija selgitas, et üldplaneeringus on kõige peamine maakasutuse määramine ja sellest tulenevad maakasutustingimused. Võrreldes varasema planeeringuga on tiheasustusalade piirkondade ulatust laiendatud. Aruküla ja Raasiku kõrval on tiheasustusalad ka suuremate külade, Kulli, Peningi ja Härma, südamikud, osa Kalesist, Igavere põhjaosa, Järsi.
Üldplaneeringuga pannakse paika ka ehitustingimused, eelkõige määratakse, kuhu ja millise suurusega elamukrunte tohib teha, kus on tihe-, kus hajaasustus, kus detailplaneeringu koostamise kohustus.
„Kuna oli vajadus määrata haja- ja tiheasustusalade vahelisi alasid, nimetasime need üleminekualadeks. Seal on kruntide miinimumsuurused veidi suuremad kui tiheasustusaladel, kuid väiksemad kui hajaasustuses,“ selgitas Kadri Vaher.
Üleminekualad on peamiselt kaugemate külade keskused – Igavere ja Kalesi lõunapoolne osa, Rätla, osa Perilast, Kiviloo ja Pikavere.
Elamukruntide miinimumsuuruseks on uues üldplaneeringus kavandatud Raasikul ja Aruküla keskosas 1200 ruutmeetrit, Aruküla äärealadel 2000 ruutmeetrit, külade tiheasustuses ja üleminekualadel 2500-3000 ruutmeetrit, hajaasustuses 1 hektar, lisaks on hajaasustuses nõue, et elamute vaheline kaugus oleks vähemalt 100 meetrit.
Eraldi tingimused on maakasutusele rohevõrgustiku piirkonnas hajaasustuses, tiheasustuses ja üleminekualal. Rohevõrgustiku alal peab hajaasustuses elamutevaheline kaugus olema vähemalt 200 meetrit: „Kuna planeeringu koostamise käigus tuli Aruküla männik kohaliku väärtusena kõige rohkem esile, seadsime sellele ka eraldi tingimused, mis on seotud eeskätt mändide säilitamise ja lageraie keelamisega.“
Üldplaneeringus on määratud ka, millised hoonetüübid on lubatud alevikes, millised tihedama asustusega külades ja hajakülades. Alevikesse on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid ning kuni kolme korrusega korter- ja ridamaju, üleminekualadele üksik- ja kaksikelamuid, hajaasustusse üksikelamud.
Tiheasustuses ehitamisega kaasneb alati detailplaneeringu koostamise kohustus, üldplaneering määrab ka, millistel juhtudel on veel detailplaneeringu koostamine vajalik. Planeerija selgitas, et kuna kõiki erijuhtumeid üldplaneeringus ette näha ei ole võimalik, jääb vallale alati kaalutlusõigus.
Ivar Vilberg küsis – kui maaomanik saab osa elamumaast võtta kasutusele äri- või tootmismaana, kas ei või tekkida olukord, kus igaüks paneb oma hoovi tootmise püsti?
„Kogemus näitab, et tänapäeval on äri ja ettevõtlus väga erineva iseloomuga, kui soovitakse mingeid väikeseid tegevusi, siis seda on mõistlik võimaldada,“ vastas Kadri Vaher.
Ta lisas Sõnumitoojale, üldplaneeringu üks eesmärk on ettevõtlusaladele paindlike tingimuste määramine, et võimaldada ettevõtetele soodsamaid arenguvõimalusi ning neid valda juurde meelitada. Samas on üldplaneeringuga seatud äri- ja tootmisalade kavandamiseks täiendavad tingimused, näiteks ei tohi uus kavandatav tegevus häirida elamupiirkonda. Samuti on rõhutatud, et olulise negatiivse mõjuga ehk õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning ohtu suurendavat, äri- ja tootmise maad tuleb planeerida kompaktse asustusega piirkondadest väljapoole ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse.
Uus ettepanekute tegemise aeg
Kadri Vaher rääkis, et suur osa üldplaneeringu koostamisel on olnud koostöö eri ametite või teiste huvitatud osapooltega. Ta tõi näiteks RMKga peetud läbirääkimisi, et keelata Aruküla männikus lageraie, säilitada männik püsimetsa-puhkealana. Nüüdseks on enamiku ametitega kokkulepped enam-vähem olemas.
Raasiku vallavolikogu võttis üldplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande ühehäälselt vastu. 19. juunist on planeering avalikul väljapanekul valla kodulehel ning 3. juulist väljaprindituna paberkaustana vallavalitsuse kantseleis ja Raasiku raamatukogus. Väljapanek kestab 4. augustini. Selle aja jooksul on võimalik kõigil soovijail planeeringuga tutvuda ja esitada oma põhjendatud ettepanekud.
Pärast ettepanekute läbivaatamist ja nende esitajatele vastamist tulevad taas avalikud arutelud Arukülas, Raasikul ja Pikaveres. Praeguse kava järgi on need kavandatud augustikuu lõppu. Seejärel esitatakse planeering rahandusministeeriumile riikliku järelevalve tegemiseks. Raasiku valla uue üldplaneeringu kehtestamiseni võiks projektijuhi hinnangul jõuda käesoleva aasta lõpus.