Raa­si­ku val­las ot­si­tak­se va­ba­taht­lik­ke selt­si­li­si

Va­ba­taht­li­kud hak­ka­vad pak­ku­ma selt­si ük­si e­la­va­te­le va­nu­ri­te­le ja eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te­le.

Tä­na­vu au­gus­tist ku­ni 2020. aas­ta juu­ni­ni viib Ees­ti Kü­la­lii­ku­mi­ne Ko­du­kant sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tel­li­mu­sel 6 maa­kon­nas lä­bi pi­lootp­ro­jek­ti va­ba­taht­li­ke kaa­sa­mi­seks sot­siaal­hoo­le­kan­des­se. Ees­märk on lei­da va­ba­taht­li­kud selt­si­li­sed ük­si ela­va­te­le ea­ka­te­le ja eri­va­ja­dus­te­ga täis­kas­va­nud ini­mes­te­le. Pro­jek­ti alus­ta­ti Har­ju­maal, Hiiu­maal, Lää­ne-Vi­ru­maal, Pär­nu­maal, Põl­va­maal ja Võ­ru­maal. Har­ju­maalt on kaa­sa­tud Kei­la linn ning Sa­ku, Saue ja Raa­si­ku vald.

Triin Pe­ter­son, kes on pro­jek­ti Har­ju­maa koor­di­naa­tor, üt­les, et mu­jal maail­mas on selt­si­lis­te kaa­sa­mi­ne po­pu­laar­ne ja pi­kaa­ja­li­ne tra­dit­sioon. Nüüd soo­vi­tak­se Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­dist toe­ta­tud pro­jek­ti­ga kat­se­ta­da, kas ja kui­das võiks Ees­ti oma­va­lit­sus­te juu­res toi­mi­da va­ba­taht­lik te­ge­vus.

„Kind­las­ti ei hak­ka va­ba­taht­li­kud täit­ma sot­siaal­töö­ta­ja üle­san­deid, nad po­le ka ko­dua­bi­li­sed, pi­gem on nen­de roll ol­la toe­tav selt­si­li­ne. Tih­ti va­jab ea­kas ini­me­ne liht­salt kuu­la­jat või ke­da­gi, kes käiks te­ma­ga poes või raa­ma­tu­ko­gus, viiks ja­lu­ta­ma, ole­ma saat­ja mõ­nel kul­tuu­riü­ri­tu­sel, ole­neb, mil­li­sed hu­vid ini­me­sel on. Sel­li­se selt­si­li­se­na, kes ai­taks abi­va­ja­jal meelt erk­sa­na hoi­da, näe­me­gi va­ba­taht­lik­ke,“ sel­gi­tas ta.

Pro­jek­tis osa­le­va­te oma­va­lit­sus­te­ga on kok­ku le­pi­tud, et sot­siaal­töö­ta­jad ot­si­vad väl­ja abi­va­ja­jad ning Ko­du­kan­di piir­kond­li­kud koor­di­naa­to­rid leia­vad nei­le va­ba­taht­li­kud selt­si­li­sed. Raa­si­ku val­la sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Lii­vi Puu­met­sa sõ­nul on se­ni ühen­dust võe­tud 12 ini­me­se­ga, neist 7 on and­nud tea­da, et soo­vi­vad koos­tööd va­ba­taht­li­ku abis­ta­ja­ga vä­he­malt kat­se­ta­da.

„Va­li­si­me väl­ja ük­si­kud ini­me­sed, kes ko­dust väl­ja ei pää­se ning tea­me, et nad soo­vi­vad su­hel­da. Nen­de hul­gas on nii ea­kaid kui puu­du­va töö­või­me­ga ini­me­si. Jah-sõ­na on and­nud Aru­kü­la ja Raa­si­ku ini­me­sed, kü­la­de ela­ni­kud on ol­nud pelg­li­ku­mad,“ rää­kis ta.

Kok­ku on val­la sot­siaal­töö­ta­jail soov lei­da 20 ini­mest, kes va­ba­taht­lik­ku abis­ta­jat va­jak­sid: „Kes veel soo­vib, and­ku kind­las­ti mei­le tea­da.“

Esi­me­ne va­ba­taht­lik on re­gist­ree­ru­nud
Va­ba­taht­lik­ke selt­si­li­si vär­bab Ko­du­kant.

„Nen­de leid­mi­ne on kee­ru­li­sem, kui abi­va­ja­ja­te leid­mi­ne. Suht­le­me kü­la­selt­si­de­ga, soo­vi­me neid lei­da ko­gu­kon­da­de seest, ku­na va­ba­taht­li­ku tööd on liht­sam te­ha seal, kus ise elad,“ mär­kis Triin Pe­ter­son.

Ta li­sas, et üks sihtg­rupp, ke­da va­ba­taht­li­ke­na nä­hak­se, on tei­sed ea­kad: „Näi­teks need ak­tiiv­sed ini­me­sed, kes kuu­lu­vad ko­ha­li­ke pen­sio­nä­ri­de ühen­dus­tes­se, käi­vad ko­ha­li­kel üri­tus­tel. Va­ba­taht­li­keks selt­si­lis­teks so­bi­vad vä­ga häs­ti ka noo­red emad, kes on las­te­ga ko­du­sed. Vä­ga oo­da­tud on ka kõik tei­sed, kel on mo­ti­vat­sioo­ni te­ha va­ba­taht­lik­ku tööd. Ehk on neid, kes ta­ha­vad saa­da töö­ko­ge­must sot­siaal­vald­kon­nas.“

Va­ba­taht­li­kuks selt­si­li­seks pür­gi­ja peab täit­ma an­kee­di, te­ma­ga viiak­se lä­bi vest­lus, kont­rol­li­tak­se ka taus­ta – ta ei to­hi ol­la toi­me pan­nud va­ra­vas­ta­seid ega vä­gi­val­la­ku­ri­te­gu­sid. Ko­du­kant teeb so­bi­va­te ini­mes­te­ga va­ba­taht­li­ku te­ge­vu­se le­pin­gu, abi­va­ja­ja, va­ba­taht­li­ku ja sot­siaal­part­ne­ri va­hel sõl­mi­tak­se ka hea tah­te kok­ku­le­pe, kus on kir­jas, mi­da täp­selt ja kui sa­ge­li te­hak­se.

„Mõ­ni võib koh­ku­da, et mil­leks on va­ja neid do­ku­men­te. Kuid need on nii abis­ta­ta­va kui selt­si­li­se hu­vi­des, et kumb­ki osa­pool ei hak­kaks teist ära ka­su­ta­ma. Abis­ta­ta­val ai­tab ära hoi­da hir­mu, et kee­gi tu­leb soo­vi­ga te­ma va­ra omas­ta­da. Kui selt­si­li­ne soo­vib tu­le­vi­kus lei­da sa­mas vald­kon­nas tööd, on hea, kui tal on et­te näi­da­ta do­ku­men­tee­ri­tud te­ge­vus va­ba­taht­li­ku­na,“ lau­sus Triin Pe­ter­son.

Le­pin­gus­se pan­nak­se kir­ja, kas selt­si­li­ne hak­kab abi­va­ja­ja juu­res käi­ma kord kuus, kaks kor­da kuus või igal nä­da­lal: „Ti­he­mi­ni võib ala­ti käia. Meie pea­mi­ne soov on, et abis­ta­mi­ne po­leks ühe­kord­ne, vaid pi­ke­maa­ja­li­sem et­te­võt­mi­ne. Siis saa­me pro­jek­ti lõ­pu­jär­gus te­ha jä­rel­du­si, kas ja mil­li­sel ku­jul saaks va­ba­taht­li­ke kaa­sa­mi­ne hoo­le­kan­de­tee­nus­te juu­res toi­mi­da ning mil­lis­tel eel­dus­tel süs­teem toi­miks. Le­pin­gud ole­me tei­nud esial­gu aas­taks, mis ei tä­hen­da, et kee­gi ei võiks va­rem loo­bu­da. Ole­me kõi­gi­le öel­nud, kui enam ei jak­sa, ta­ha või saa, är­ge ka­du­ge ära, vaid öel­ge jul­gelt, et soo­vi­te le­pin­gu lõ­pe­ta­da.“

Har­ju­maal on ha­ka­tud esi­me­si va­ba­taht­lik­ke ja abi­va­ja­jaid kok­ku vii­ma. Alus­ta­ti Kei­la lin­nast, lä­hia­jal jät­ka­tak­se teis­tes oma­va­lit­sus­tes. Ka Raa­si­ku val­las, kus alus­ta­ti pro­jek­ti­ga kõi­ge hil­jem, on esi­me­ne soo­vi­ja end va­ba­taht­li­kuks re­gist­ree­ri­nud.

An­kee­di saab täi­ta in­ter­ne­ti­le­hel va­ba­taht­li­kud.ee, kel se­da või­ma­lust ei ole, võik­sid pöör­du­da piir­kon­na koor­di­naa­to­ri poo­le. Täh­tae­ga, mil­lal abi­va­ja­jad või va­ba­taht­li­kud selt­si­li­sed peak­sid en­dast tea­da and­ma, ei ole, re­gist­ree­ru­da saab pi­de­valt: „Aas­taks 2020 peaks Ees­tis selt­si­li­se leid­ma 1000 abi­va­ja­jat. Usun, et pall hak­kab vee­re­ma esi­mes­test po­si­tiiv­se­test ko­ge­mus­test, see peaks jul­gus­ta­ma ka tei­si.“

Ka oma­va­lit­sus­te rin­gi, kus pro­jek­ti kat­se­ta­da, on ka­vas edas­pi­di ha­ka­ta laien­da­ma.