Vabatahtlikud hakkavad pakkuma seltsi üksi elavatele vanuritele ja erivajadustega inimestele.
Tänavu augustist kuni 2020. aasta juunini viib Eesti Külaliikumine Kodukant sotsiaalministeeriumi tellimusel 6 maakonnas läbi pilootprojekti vabatahtlike kaasamiseks sotsiaalhoolekandesse. Eesmärk on leida vabatahtlikud seltsilised üksi elavatele eakatele ja erivajadustega täiskasvanud inimestele. Projekti alustati Harjumaal, Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Põlvamaal ja Võrumaal. Harjumaalt on kaasatud Keila linn ning Saku, Saue ja Raasiku vald.
Triin Peterson, kes on projekti Harjumaa koordinaator, ütles, et mujal maailmas on seltsiliste kaasamine populaarne ja pikaajaline traditsioon. Nüüd soovitakse Euroopa Sotsiaalfondist toetatud projektiga katsetada, kas ja kuidas võiks Eesti omavalitsuste juures toimida vabatahtlik tegevus.
„Kindlasti ei hakka vabatahtlikud täitma sotsiaaltöötaja ülesandeid, nad pole ka koduabilised, pigem on nende roll olla toetav seltsiline. Tihti vajab eakas inimene lihtsalt kuulajat või kedagi, kes käiks temaga poes või raamatukogus, viiks jalutama, olema saatja mõnel kultuuriüritusel, oleneb, millised huvid inimesel on. Sellise seltsilisena, kes aitaks abivajajal meelt erksana hoida, näemegi vabatahtlikke,“ selgitas ta.
Projektis osalevate omavalitsustega on kokku lepitud, et sotsiaaltöötajad otsivad välja abivajajad ning Kodukandi piirkondlikud koordinaatorid leiavad neile vabatahtlikud seltsilised. Raasiku valla sotsiaalosakonna juhataja Liivi Puumetsa sõnul on seni ühendust võetud 12 inimesega, neist 7 on andnud teada, et soovivad koostööd vabatahtliku abistajaga vähemalt katsetada.
„Valisime välja üksikud inimesed, kes kodust välja ei pääse ning teame, et nad soovivad suhelda. Nende hulgas on nii eakaid kui puuduva töövõimega inimesi. Jah-sõna on andnud Aruküla ja Raasiku inimesed, külade elanikud on olnud pelglikumad,“ rääkis ta.
Kokku on valla sotsiaaltöötajail soov leida 20 inimest, kes vabatahtlikku abistajat vajaksid: „Kes veel soovib, andku kindlasti meile teada.“
Esimene vabatahtlik on registreerunud
Vabatahtlikke seltsilisi värbab Kodukant.
„Nende leidmine on keerulisem, kui abivajajate leidmine. Suhtleme külaseltsidega, soovime neid leida kogukondade seest, kuna vabatahtliku tööd on lihtsam teha seal, kus ise elad,“ märkis Triin Peterson.
Ta lisas, et üks sihtgrupp, keda vabatahtlikena nähakse, on teised eakad: „Näiteks need aktiivsed inimesed, kes kuuluvad kohalike pensionäride ühendustesse, käivad kohalikel üritustel. Vabatahtlikeks seltsilisteks sobivad väga hästi ka noored emad, kes on lastega kodused. Väga oodatud on ka kõik teised, kel on motivatsiooni teha vabatahtlikku tööd. Ehk on neid, kes tahavad saada töökogemust sotsiaalvaldkonnas.“
Vabatahtlikuks seltsiliseks pürgija peab täitma ankeedi, temaga viiakse läbi vestlus, kontrollitakse ka tausta – ta ei tohi olla toime pannud varavastaseid ega vägivallakuritegusid. Kodukant teeb sobivate inimestega vabatahtliku tegevuse lepingu, abivajaja, vabatahtliku ja sotsiaalpartneri vahel sõlmitakse ka hea tahte kokkulepe, kus on kirjas, mida täpselt ja kui sageli tehakse.
„Mõni võib kohkuda, et milleks on vaja neid dokumente. Kuid need on nii abistatava kui seltsilise huvides, et kumbki osapool ei hakkaks teist ära kasutama. Abistataval aitab ära hoida hirmu, et keegi tuleb sooviga tema vara omastada. Kui seltsiline soovib tulevikus leida samas valdkonnas tööd, on hea, kui tal on ette näidata dokumenteeritud tegevus vabatahtlikuna,“ lausus Triin Peterson.
Lepingusse pannakse kirja, kas seltsiline hakkab abivajaja juures käima kord kuus, kaks korda kuus või igal nädalal: „Tihemini võib alati käia. Meie peamine soov on, et abistamine poleks ühekordne, vaid pikemaajalisem ettevõtmine. Siis saame projekti lõpujärgus teha järeldusi, kas ja millisel kujul saaks vabatahtlike kaasamine hoolekandeteenuste juures toimida ning millistel eeldustel süsteem toimiks. Lepingud oleme teinud esialgu aastaks, mis ei tähenda, et keegi ei võiks varem loobuda. Oleme kõigile öelnud, kui enam ei jaksa, taha või saa, ärge kaduge ära, vaid öelge julgelt, et soovite lepingu lõpetada.“
Harjumaal on hakatud esimesi vabatahtlikke ja abivajajaid kokku viima. Alustati Keila linnast, lähiajal jätkatakse teistes omavalitsustes. Ka Raasiku vallas, kus alustati projektiga kõige hiljem, on esimene soovija end vabatahtlikuks registreerinud.
Ankeedi saab täita internetilehel vabatahtlikud.ee, kel seda võimalust ei ole, võiksid pöörduda piirkonna koordinaatori poole. Tähtaega, millal abivajajad või vabatahtlikud seltsilised peaksid endast teada andma, ei ole, registreeruda saab pidevalt: „Aastaks 2020 peaks Eestis seltsilise leidma 1000 abivajajat. Usun, et pall hakkab veerema esimestest positiivsetest kogemustest, see peaks julgustama ka teisi.“
Ka omavalitsuste ringi, kus projekti katsetada, on kavas edaspidi hakata laiendama.