Aruteludel Arukülas, Pikaveres ja Raasikul tehti valla uude üldplaneeringusse mitmeid ettepanekuid.
Kuna Raasiku valla kehtiv üldplaneering on aastast 2005, algatas vallavolikogu 2017. aastal kevadel uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise. Planeeringut hakkas koostama OÜ Skepast&Puhkim. Tänavu 16. juulist 16. augustini olid üldplaneeringu (ÜP) eskiis ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruanne avalikul väljapanekul, järgnesid avalikud arutelud – 21. augustil Arukülas, 22. augustil Pikaveres ja 23. augustil Raasikul. Igal koosolekul oli umbes paarkümmend osalejat.
Vallavanem Andre Sepp sönas, et planeeringu koostaja ning vallavalitsuse esindajatest koosnenud töörühm andis OÜle Skepast&Puhkim vabad käed kasutada kaasaegseid planeeringumudeleid.
„Eskiis on valmis, kuid midagi pole kivisse raiutud. Üldplaneeringu kehtestamiseni läheb aega, veel saab sellesse teha ettepanekuid,“ lausus ta.
ÜP koostamise konsultant Kadri Vaher OÜst Skepast&Puhkim selgitas, et pärast kooskõlastamisi ametitega ja vastuvõtmist volikogus pannakse ÜP tuleval kevadel taas avalikule väljapanekule, millele järgnevad uuesti avalikud arutelud. Praeguse plaani kohaselt kehtestab volikogu üldplaneeringu aasta pärast.
Üldplaneeringu koostaja lähtus paindlikkusest
Konsultant Kadri Vaher ütles, et uue ÜP koostamisel võeti aluseks valla senikehtiv üldplaneering, mida on uuematest põhimõtetest lähtudes täpsustatud.
„Üldplaneeringu põhiülesanne on anda visioon piirkonna arengust. Oleme määranud kuhu millist tüüpi maakasutust võiks perspektiivis soodustada. Peamiselt on need elamu-, äri- ja tootmis- ning puhkealad. Kuna areng toimub vallas üldjuhul ehitustegevuse kaudu, on planeeringu teine suurem teema kuhu ja mis tingimustel saab ehitada,“ selgitas ta.
Ehitustingimuste järgi on vald jaotatud vastavalt elanike perspektiivsele tihedusele piirkondadeks. Aruküla alevikus nägi ÜP töörühm peamise muudatusena ette täiendavaid elamualasid. Kuna alevik on juba suhteliselt tihe ja täisehitatud, siis tehakse ettepanek aleviku piire suurendada. Raasiku piire laiendada ei saa, sest alevik piirneb teiste valdadega. Seetõttu jäävad seal elamualad üldjuhul samaks nagu senises üldplaneeringus. Määratud on ka äri- ja tootmisalad, mida eraldi maakasutusena ei ole eristatud, küll aga on lisatud täiendavaid tingimusi, mis täpsustavad, millist tüüpi tootmist tohib mingis piirkonnas kavandada. Arukülla planeeriti mõned uued puhkealad ja ühiskondlike hoonete alad, Raasikul ka aiandusalad aiamaade jaoks, samuti olemasolevad ja perspektiivsed kergliiklusteed ning arengualad.
„Kuna tegu on suhteliselt suurte aladega aleviku servas, mille kohta pole praegu kindlat nägemust ega arendajate huvi, on mõte jätta need arengualadeks. Ei määranud neile konkreetset otstarvet, et anda paindlikkust – tulevikus saaks sinna kavandada erinevaid kasutusi,“ rääkis konsultant.
Tiheasustusalad on uues ÜPs samad, mis senises – Aruküla ja Raasiku alevik ning Kulli, Peningi ja Härma küla, osa Kalesist ning Igavere põhjapoolne osa: „Üldjuhul on kõik tiheasustusaladest väljaspool hajaasustusala, kuid nägime siin vajadust määrata ka vahepealsed alad. Nimetasime need üleminekualadeks, kuhu võiks võimaldada natuke tihedamat hoonete ehitamist kui hajaasustusse.“
Sellised üleminekualad on peamiselt külasüdamed – Igavere, Kalesi küla lõunapoolne osa, Rätla, osa Perilast ning Kiviloo ja Pikavere.
Elamukruntide miinimumsuurusteks on uues ÜPs kavandatud Raasikul ja Aruküla aleviku keskosas 1200 m2, mujal Arukülas ja külade südametes 2500-3000 m2, hajaasustuses 1 hektar. Alevikesse on lubatud rajada üksik- ja kaksikelamuid ning kuni kolme korrusega korter- ja ridamaju, üleminekualadele üksik- ja kaksikelamuid, hajaasustusse üksikelamud. Elamute vaheline kaugus hajaasustuses peab olema vähemalt 100 meetrit. Eraldi tingimused seab planeering maakasutusele ja ehitamisele väärtuslikes piirkondades ning rohe- ja sinivõrgustiku aladel. Näiteks peab rohevõrgustiku alal olema elamutevaheline kaugus vähemalt 200 meetrit ning tarastamine on üldjuhul lubatud vaid õuealal. Sinivõrgustiku alal ehk veekogude äärsetes piirkondades on ehitustegevus üldjuhul keelatud ja piirete rajamine kitsendatud, et võimaldada avatud liikumist.
Ka maakasutuse määramisel püütakse uues ÜPs koostaja hinnangul olla paindlikud – määratakse küll maa juhtotstarve, kuid selle piires on osaliselt võimalik kavandada muid otstarbeid: „Alati kehtib põhimõte, et kaasnevad mõjud ei tohi häirida naaberkeskkonda ning hoonestusmahud peaksid piirkonda sobima.”
Äri- ja tootmisalade puhul lähtuti põhimõttest, et üldjuhul arendatakse need välja aladel, mis on üldplaneeringus määratud: „Need on enamasti alad, millega inimesed on juba harjunud või neist teadlikud. Üldjuhul on äri- ja tootmisaladel nõutud detailplaneering, kuid võib kaaluda ka selle nõudest loobumist, kui näiteks üldplaneering on tootmisala ette näinud, kavandatud tegevus sobitub piirkonda ja häiriv keskkonnamõju ei suurene.“
Ehitusalune pind äri- ja tootmismaal võib reeglina olla kuni 70 protsenti, 30 protsenti peab jääma haljastusele. Kui lähinaabruses asuvad elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad, ei tohi kavandatav tootmine avaldada neile olulist negatiivset mõju: „Kui tegevus põhjustab keskkonnahäiringuid, tuleb kasutada leevendavaid meetmeid, kavandada tegevus eemale või mujale.“
Üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruannet tutvustanud keskkonnaekspert Eike Riis kinnitas – üldplaneeringuga kavandatav maakasutus ja tegevus olulist negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too. KSH aruandes on esitatud leevendusmeetmed ehk ettepanekud kaitstavate objektide, pinnavee, puurkaevude sanitaarkaitsealade ja muu kohta, millega edasise tegevuse kavandamisel tuleb arvestada.
„Kaitstavad loodusobjektid ja Natura alad paiknevad Raasiku vallas selliselt, et kavandatav üldplaneering neile survet ei avalda. Kuid tegevuste kavandamisel tuleb järgmistes etappides arvestada, et kaitstavate liikide elupaiku leitakse pidevalt juurde, samuti võidakse muuta kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärke ja kaitsekorralduskavasid,“ lausus ta.
Veel juhtis Eike Riis tähelepanu, et Raasiku vallas on põhjavesi suuremas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud, mis tähendab, et iga tegevus võib mõjutada pinnast ja põhjavett. Planeeringu koostamisel on arvestatud ka väärtuslike maastike ning kaitse all olevate kultuurimälestistega.
Eesti radoonikaardi põhjal on Raasiku vallas raudteest põhja pool asuvas osas tuvastatud tavalisest kõrgem radoonitase, mis võib põhjustada normidest kõrgemaid radoonitasemeid hoonetes. Seetõttu peaks eksperdi hinnangul nendes piirkondades eelkõige elamute projekteerimisel eelnevalt läbi viima radooniuuringud ning vastavalt sellele rakendama radooniohutu hoone projekteerimise nõudeid.
Eike Riis märkis, et puurkaevudel peab olema sanitaarkaitseala – ühisveevärgi puurkaevudel reeglina 50 meetrit, ühe majapidamise puurkaevul tavaliselt 10 meetrit: „Keskkonnamõjude hindamise käigus leidsime, et Raasiku vallas on viis ühisveevärgi puurkaevu, kus ei ole need nõuded täidetud – sanitaarkaitsealale jääb tootmishooneid, teid.“
Ta selgitas ka, et tootmishoonetel enam sanitaarkaitseala ei määrata, kuid seadustega on määratud, et ettevõtete heited, müra, õhusaaste ja muu peavad jääma kehtestatud normide piiresse.
Elanikud eelistavad selgust
Kadri Vaher tutvustas ÜP avalikustamise käigus elanikelt tulnud ettepanekuid. Sooviti, et Raasikule kavandatakse koerte jalutus- ja treeningväljak, et üleminekualad nimetatakse külakeskusteks, hajaasustuses kehtestatakse elamutevaheliseks minimaalseks kauguseks 200 meetrit, tunnistataks kehtetuks Tõhelgi küla Kivisilla detailplaneering.
Koerteväljaku kohta leidis planeeringu töörühm – kuna selle kavandatavat asukohta ei teata, pole vaja seda ÜPs määratleda: „Koerte jalutusplatsi on suhteliselt lihtne kavandada, selleks pole vaja detailplaneeringut ega ehitusõigust.“
Kadri Vaher vastas veel, et detailplaneeringuid saab kehtetuks tunnistada vallavolikogu. Hajaasustuse eluhoonete vaheliseks minimaalseks kauguseks piisab töörühma arvates üldjuhul 100 meetrist.
Üks kirjalik ettepanek puudutas Raasikule tehase piirkonna ja keskasula vahele niinimetatud kolmnurka kavandatavaid arengualasid. Ettepaneku esitajad soovisid, et neis välistatakse tootmistegevus. Ka avalikel aruteludel kõneldi arengualadest – kohalikud elanikud leidsid – kui Arukülas on uue planeeringuga vaatamata elamuala suurendamisele säilitatud ka päris palju puhkealasid, siis Raasikule on puhke- ja roheala kavandatud väga vähe. Tehti ettepanek vähemalt pool kavandatavast arengualast planeerida puhkealaks.
Kadri Vaher arvas – kuna pole veel selget plaani, mida arengualadeks kavandatud maaga teha, oleks mõistlikum lisada ÜPsse üldised põhimõtted ja tingimused, mida tuleks arenguala detailplaneerimisel edaspidi arvestada. Raasiku elanikud ei olnud sellega nõus, öeldi, et paindlikkuse asemel on vaja selgust ja konkreetsust ning pinged võtaks maha see, kui määrata arengualale kindel sihtotstarve, näiteks puhkeala.
„Kui tootmist kavandatakse elamuala lähedale, ei tohi see avaldada negatiivset mõju elamualadele. Kuid äri ja tootmine toovad valda töökohti ja teatavates kohtades on mõistlik neid ette näha. Arutame ettepanekud töörühma liikmetega läbi ja ehk leiame elanike jaoks sobivama variandi,“ lubas Kadri Vaher.
Veel sooviti, et planeeringus kavandatakse müratõkkena rohkem kõrghaljastust elamute ja raudtee ning elamute ja tootmishoonete vahele. Tehti ka ettepanekud kavandada Arukülla rohkem kergliiklusteid, samuti kergtee Aruküla ja Raasiku vahele, arvati, et Aruküla sissesõidu, niinimetatud Kastani allee äärde võiks äri- ja tootmisala asemel kavandada elamuala.
Planeeringu konsultant selgitas, et kõik ettepanekud vaadatakse koostöös vallavalitsusega läbi ning nende kohta, mida ei arvestata, esitatakse põhjendused: „Omavalitsusel on kohustus eri huvisid ja argumente kaaluda ning leida kompromiss ja parim visioon oma valla elanike jaoks.“