Raa­si­ku val­las olid üldp­la­nee­rin­gu es­kiisi ava­li­kud aru­te­lu­d

1280

Aru­te­lu­del Aru­kü­las, Pi­ka­ve­res ja Raa­si­kul teh­ti val­la uu­de üldp­la­nee­rin­gus­se mit­meid et­te­pa­ne­kuid.

Ku­na Raa­si­ku val­la keh­tiv üldp­la­nee­ring on aas­tast 2005, al­ga­tas val­la­vo­li­ko­gu 2017. aas­tal ke­va­del uue üld­pla­nee­rin­gu ja kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se koos­ta­mi­se. Pla­nee­rin­gut hak­kas koos­ta­ma OÜ Ske­past&Puh­kim. Tä­na­vu 16. juu­list 16. au­gus­ti­ni olid üldp­la­nee­rin­gu (ÜP) es­kiis ja kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se (KSH) aruan­ne ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul, järg­ne­sid ava­li­kud aru­te­lud – 21. au­gus­til Aru­kü­las, 22. au­gus­til Pi­ka­ve­res ja 23. au­gus­til Raa­si­kul. Igal koo­so­le­kul oli um­bes paar­küm­mend osa­le­jat.

Val­la­va­nem And­re Sepp sönas, et pla­nee­rin­gu koos­ta­ja ning val­la­va­lit­su­se esin­da­ja­test koos­ne­nud töö­rühm an­dis OÜ­le Ske­past&Puh­kim va­bad käed ka­su­ta­da kaa­saeg­seid pla­nee­rin­gu­mu­de­leid.

„Es­kiis on val­mis, kuid mi­da­gi po­le ki­vis­se raiu­tud. Üld­pla­nee­rin­gu keh­tes­ta­mi­se­ni lä­heb ae­ga, veel saab sel­les­se te­ha et­te­pa­ne­kuid,“ lau­sus ta.

ÜP koos­ta­mi­se kon­sul­tant Kad­ri Va­her OÜst Ske­past&Puh­kim sel­gi­tas, et pä­rast koos­kõ­las­ta­mi­si ame­ti­te­ga ja vas­tu­võt­mist vo­li­ko­gus pan­nak­se ÜP tu­le­val ke­va­del taas ava­li­ku­le väl­ja­pa­ne­ku­le, mil­le­le järg­ne­vad uues­ti ava­li­kud aru­te­lud. Prae­gu­se plaa­ni ko­ha­selt keh­tes­tab vo­li­ko­gu üldp­la­nee­rin­gu aas­ta pä­rast.

Üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­ja läh­tus paind­lik­ku­sest
Kon­sul­tant Kad­ri Va­her üt­les, et uue ÜP koos­ta­mi­sel võe­ti alu­seks val­la se­ni­keh­tiv üldp­la­nee­ring, mi­da on uue­ma­test põ­hi­mõ­te­test läh­tu­des täp­sus­ta­tud.

„Üldp­la­nee­rin­gu põ­hi­üle­san­ne on an­da vi­sioon piir­kon­na aren­gust. Ole­me mää­ra­nud ku­hu mil­list tüü­pi maa­ka­su­tust võiks pers­pek­tii­vis soo­dus­ta­da. Pea­mi­selt on need ela­mu-, äri- ja toot­mi­s- ning puh­kea­lad. Ku­na areng toi­mub val­las üld­ju­hul ehi­tus­te­ge­vu­se kau­du, on pla­nee­rin­gu tei­ne suu­rem tee­ma ku­hu ja mis tin­gi­mus­tel saab ehi­ta­da,“ sel­gi­tas ta.

Ehi­tus­tin­gi­mus­te jär­gi on vald jao­ta­tud vas­ta­valt ela­ni­ke pers­pek­tiiv­se­le ti­he­du­se­le piir­kon­da­deks. Aru­kü­la ale­vi­kus nä­gi ÜP töö­rühm pea­mi­se muu­da­tu­se­na et­te täien­da­vaid ela­mua­la­sid. Ku­na ale­vik on ju­ba suh­te­li­selt ti­he ja täi­se­hi­ta­tud, siis te­hak­se et­te­pa­nek ale­vi­ku pii­re suu­ren­da­da. Raa­si­ku pii­re laien­da­da ei saa, sest ale­vik piir­neb teis­te val­da­de­ga. See­tõt­tu jää­vad seal ela­mua­lad üld­ju­hul sa­maks na­gu se­ni­ses üldp­la­nee­rin­gus. Mää­ra­tud on ka äri- ja toot­mis­a­lad, mi­da eral­di maa­ka­su­tu­se­na ei ole eris­ta­tud, küll aga on li­sa­tud täien­da­vaid tin­gi­mu­si, mis täp­sus­ta­vad, mil­list tüü­pi toot­mist to­hib min­gis piir­kon­nas ka­van­da­da. Aru­kül­la pla­nee­ri­ti mõ­ned uued puh­kea­lad ja ühis­kond­li­ke hoo­ne­te alad, Raa­si­kul ka aian­du­sa­lad aia­maa­de jaoks, sa­mu­ti ole­ma­s­ole­vad ja pers­pek­tiiv­sed kerg­liik­lus­teed ning aren­gua­lad.

„Ku­na te­gu on suh­te­li­selt suur­te ala­de­ga ale­vi­ku ser­vas, mil­le koh­ta po­le prae­gu kind­lat nä­ge­must ega aren­da­ja­te hu­vi, on mõ­te jät­ta need aren­gua­la­deks. Ei mää­ra­nud nei­le konk­reet­set ots­tar­vet, et an­da paind­lik­kust – tu­le­vi­kus saaks sin­na ka­van­da­da eri­ne­vaid ka­su­tu­si,“ rää­kis kon­sul­tant.

Ti­hea­sus­tu­sa­lad on uues ÜPs sa­mad, mis se­ni­ses – Aru­kü­la ja Raa­si­ku ale­vik ning Kul­li, Pe­nin­gi ja Här­ma kü­la, osa Ka­le­sist ning Iga­ve­re põh­ja­pool­ne osa: „Üld­ju­hul on kõik ti­hea­sus­tu­sa­la­dest väl­jas­pool ha­jaa­sus­tu­sa­la, kuid nä­gi­me siin va­ja­dust mää­ra­ta ka va­he­peal­sed alad. Ni­me­ta­si­me need üle­mi­ne­kua­la­deks, ku­hu võiks või­mal­da­da na­tu­ke ti­he­da­mat hoo­ne­te ehi­ta­mist kui ha­jaa­sus­tus­se.“

Sellised üle­mi­ne­kua­lad on pea­mi­selt kü­la­sü­da­med – Iga­ve­re, Ka­le­si kü­la lõu­na­pool­ne osa, Rät­la, osa Pe­ri­last ning Ki­vi­loo ja Pi­ka­ve­re.

Ela­muk­run­ti­de mii­ni­mum­suu­rus­teks on uues ÜPs ka­van­da­tud Raa­si­kul ja Aru­kü­la ale­vi­ku kes­ko­sas 1200 m2, mu­jal Aru­kü­las ja kü­la­de sü­da­me­tes 2500-3000 m2, ha­jaa­sus­tu­ses 1 hek­tar. Ale­vi­kes­se on lu­ba­tud ra­ja­da ük­sik- ja kak­si­ke­la­muid ning ku­ni kol­me kor­ru­se­ga kor­ter- ja ri­da­ma­ju, üle­mi­ne­kua­la­de­le ük­sik- ja kak­si­ke­la­muid, ha­jaa­sus­tus­se ük­si­ke­la­mud. Ela­mu­te va­he­li­ne kau­gus ha­jaa­sus­tu­ses peab ole­ma vä­he­malt 100 meet­rit. Eral­di tin­gi­mu­sed seab pla­nee­ring maa­ka­su­tu­se­le ja ehi­ta­mi­se­le väär­tus­li­kes piir­kon­da­des ning ro­he- ja si­ni­võr­gus­ti­ku ala­del. Näi­teks peab ro­he­võr­gus­ti­ku alal ole­ma ela­mu­te­va­he­li­ne kau­gus vä­he­malt 200 meet­rit ning ta­ras­ta­mi­ne on üld­ju­hul lu­ba­tud vaid õuea­lal. Si­ni­võr­gus­ti­ku alal ehk vee­ko­gu­de äär­se­tes piir­kon­da­des on ehi­tus­te­ge­vus üld­ju­hul kee­la­tud ja pii­re­te ra­ja­mi­ne kit­sen­da­tud, et või­mal­da­da ava­tud lii­ku­mist.

Ka maa­ka­su­tu­se mää­ra­mi­sel püü­tak­se uues ÜPs koos­ta­ja hin­nan­gul olla paind­li­kud – mää­ra­tak­se küll maa juh­tots­tar­ve, kuid sel­le pii­res on osa­li­selt või­ma­lik ka­van­da­da muid ots­tar­beid: „Ala­ti keh­tib põ­hi­mõ­te, et kaas­ne­vad mõ­jud ei to­hi häi­ri­da naa­ber­kesk­kon­da ning hoo­nes­tus­ma­hud peak­sid piir­kon­da so­bi­ma.”

Äri- ja toot­mi­sa­la­de pu­hul läh­tu­ti põ­hi­mõt­test, et üld­ju­hul aren­da­tak­se need väl­ja ala­del, mis on üldp­la­nee­rin­gus mää­ra­tud: „Need on ena­mas­ti alad, mil­le­ga ini­me­sed on ju­ba har­ju­nud või neist tead­li­kud. Üld­ju­hul on äri- ja toot­mi­sa­la­del nõu­tud de­tailp­la­nee­ring, kuid võib kaa­lu­da ka sel­le nõu­dest loo­bu­mist, kui näi­teks üldp­la­nee­ring on toot­mi­sa­la et­te näi­nud, ka­van­da­tud te­ge­vus so­bi­tub piir­kon­da ja häi­riv kesk­kon­na­mõ­ju ei suu­re­ne.“

Ehi­tu­sa­lu­ne pind äri- ja toot­mis­maal võib reeg­li­na ol­la ku­ni 70 prot­sen­ti, 30 prot­sen­ti peab jää­ma hal­jas­tu­se­le. Kui lä­hi­naab­ru­ses asu­vad ela­mud, ühis­kond­li­kud hoo­ned, puh­kea­lad, ei to­hi ka­van­da­tav toot­mi­ne avaldada nei­le olu­list ne­ga­tiiv­set mõ­ju: „Kui te­ge­vus põh­jus­tab kesk­kon­na­häi­rin­guid, tu­leb ka­su­ta­da lee­ven­da­vaid meet­meid, kavandada te­ge­vus ee­ma­le või mujale.“

Üldp­la­nee­rin­gu kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se aruan­net tut­vus­ta­nud kesk­kon­naeks­pert Ei­ke Riis kin­ni­tas – üldp­la­nee­rin­gu­ga ka­van­da­tav maa­ka­su­tus ja te­ge­vus olu­list ne­ga­tiiv­set kesk­kon­na­mõ­ju kaa­sa ei too. KSH aruan­des on esi­ta­tud lee­ven­dus­meet­med ehk et­te­pa­ne­kud kaits­ta­va­te ob­jek­ti­de, pin­na­vee, puur­kae­vu­de sa­ni­taar­kait­sea­la­de ja muu koh­ta, mil­le­ga eda­si­se te­ge­vu­se ka­van­da­mi­sel tu­leb ar­ves­ta­da.

„Kaits­ta­vad loo­du­sob­jek­tid ja Na­tu­ra alad paik­ne­vad Raa­si­ku val­las sel­li­selt, et ka­van­da­tav üldp­la­nee­ring nei­le sur­vet ei aval­da. Kuid te­ge­vus­te ka­van­da­mi­sel tu­leb järg­mis­tes etap­pi­des ar­ves­ta­da, et kaits­ta­va­te lii­ki­de elu­pai­ku lei­tak­se pi­de­valt juur­de, sa­mu­ti või­dak­se muu­ta kaits­ta­va­te loo­du­sob­jek­ti­de kait­se-ees­mär­ke ja kait­se­kor­ral­dus­ka­va­sid,“ lau­sus ta.

Veel juh­tis Ei­ke Riis tä­he­le­pa­nu, et Raa­si­ku val­las on põh­ja­ve­si suu­re­mas osas kaits­ma­ta või nõr­galt kaits­tud, mis tä­hen­dab, et iga te­ge­vus võib mõ­ju­ta­da pin­nast ja põh­ja­vett. Pla­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel on ar­ves­ta­tud ka väär­tus­li­ke maas­ti­ke ning kait­se all ole­va­te kul­tuu­ri­mä­les­tis­te­ga.

Ees­ti ra­doo­ni­kaar­di põh­jal on Raa­si­ku val­las raud­teest põh­ja pool asu­vas osas tu­vas­ta­tud ta­va­li­sest kõr­gem ra­doo­ni­ta­se, mis võib põh­jus­ta­da nor­mi­dest kõr­ge­maid ra­doo­ni­ta­se­meid hoo­ne­tes. See­tõt­tu peaks eks­per­di hin­nan­gul nen­des piir­kon­da­des eel­kõi­ge ela­mu­te pro­jek­tee­ri­mi­sel eel­ne­valt lä­bi vii­ma ra­doo­niuu­rin­gud ning vas­ta­valt sel­le­le ra­ken­da­ma ra­doo­nio­hu­tu hoo­ne pro­jek­tee­ri­mi­se nõu­deid.

Ei­ke Riis mär­kis, et puur­kae­vu­del peab ole­ma sa­ni­taar­kait­sea­la – ühis­vee­vär­gi puur­kae­vu­del reeg­li­na 50 meet­rit, ühe ma­ja­pi­da­mi­se puur­kae­vul ta­va­li­selt 10 meet­rit: „Kesk­kon­na­mõ­ju­de hin­da­mi­se käi­gus leid­si­me, et Raa­si­ku val­las on viis ühis­vee­vär­gi puur­kae­vu, kus ei ole need nõu­ded täi­de­tud – sa­ni­taar­kait­sea­la­le jääb toot­mis­hoo­neid, teid.“

Ta sel­gi­tas ka, et toot­mis­hoo­ne­tel enam sa­ni­taar­kait­sea­la ei mää­ra­ta, kuid sea­dus­te­ga on mää­ra­tud, et et­te­võ­te­te hei­ted, mü­ra, õhu­saas­te ja muu pea­vad jää­ma keh­tes­ta­tud nor­mi­de pii­res­se.

Ela­ni­kud ee­lis­ta­vad sel­gust
Kad­ri Va­her tut­vus­tas ÜP ava­li­kus­ta­mi­se käi­gus ela­ni­kelt tul­nud et­te­pa­ne­kuid. Soo­vi­ti, et Raa­si­ku­le ka­van­da­tak­se koer­te ja­lu­tus- ja tree­ning­väl­jak, et üle­mi­ne­kua­lad ni­me­ta­tak­se kü­la­kes­kus­teks, ha­jaa­sus­tu­ses keh­tes­ta­tak­se ela­mu­te­va­he­li­seks mi­ni­maal­seks kau­gu­seks 200 meet­rit, tun­nis­ta­taks keh­te­tuks Tõ­hel­gi kü­la Ki­vi­sil­la de­tailp­la­nee­ring.

Koer­te­väl­ja­ku koh­ta lei­dis pla­nee­rin­gu töö­rühm – ku­na sel­le ka­van­da­ta­vat asu­koh­ta ei tea­ta, po­le va­ja se­da ÜPs mää­rat­le­da: „Koer­te ja­lu­tusp­lat­si on suh­te­li­selt liht­ne ka­van­da­da, sel­leks po­le va­ja de­tailp­la­nee­rin­gut ega ehi­tu­sõi­gust.“

Kad­ri Va­her vas­tas veel, et de­tailp­la­nee­rin­guid saab keh­te­tuks tun­nis­ta­da val­la­vo­li­ko­gu. Ha­jaa­sus­tu­se elu­hoo­ne­te va­he­li­seks mi­ni­maal­seks kau­gu­seks pii­sab töö­rüh­ma ar­va­tes üld­ju­hul 100 meet­rist.

Üks kir­ja­lik et­te­pa­nek puu­du­tas Raa­si­ku­le te­ha­se piir­kon­na ja kes­ka­su­la va­he­le nii­ni­me­ta­tud kolm­nur­ka ka­van­da­ta­vaid aren­gua­la­sid. Et­te­pa­ne­ku esi­ta­jad soo­vi­sid, et neis vä­lis­ta­tak­se toot­mis­te­ge­vus. Ka ava­li­kel aru­te­lu­del kõ­nel­di aren­gua­la­dest – ko­ha­li­kud ela­ni­kud leid­sid – kui Aru­kü­las on uue pla­nee­rin­gu­ga vaa­ta­ma­ta ela­mua­la suu­ren­da­mi­se­le säi­li­ta­tud ka pä­ris pal­ju puh­kea­la­sid, siis Raa­si­ku­le on puh­ke- ja ro­hea­la ka­van­da­tud vä­ga vä­he. Teh­ti et­te­pa­nek vä­he­malt pool ka­van­da­ta­vast aren­gua­last pla­nee­ri­da puh­kea­laks.

Kad­ri Va­her ar­vas – ku­na po­le veel sel­get plaa­ni, mi­da aren­gua­la­deks ka­van­da­tud maa­ga te­ha, oleks mõist­li­kum li­sa­da ÜPs­se ül­di­sed põ­hi­mõt­ted ja tin­gi­mu­sed, mi­da tu­leks aren­gu­ala de­tailp­la­nee­ri­mi­sel edas­pi­di ar­ves­ta­da. Raa­si­ku ela­ni­kud ei ol­nud sel­le­ga nõus, öel­di, et paind­lik­ku­se ase­mel on va­ja sel­gust ja konk­reet­sust ning pin­ged võ­taks ma­ha see, kui mää­ra­ta aren­gua­la­le kin­del sih­tots­tar­ve, näi­teks puh­kea­la.

„Kui toot­mist ka­van­da­tak­se ela­mua­la lä­he­da­le, ei to­hi see aval­da­da ne­ga­tiiv­set mõ­ju ela­mua­la­de­le. Kuid äri ja toot­mi­ne too­vad val­da töö­koh­ti ja tea­ta­va­tes koh­ta­des on mõist­lik neid et­te nä­ha. Aru­ta­me et­te­pa­ne­kud töö­rüh­ma liik­me­te­ga lä­bi ja ehk leia­me ela­ni­ke jaoks so­bi­va­ma va­rian­di,“ lu­bas Kad­ri Va­her.

Veel soo­vi­ti, et pla­nee­rin­gus ka­van­da­tak­se mü­ra­tõk­ke­na roh­kem kõrg­hal­jas­tust ela­mu­te ja raud­tee ning ela­mu­te ja toot­mis­hoo­ne­te va­he­le. Teh­ti ka et­te­pa­ne­kud ka­van­da­da Aru­kül­la roh­kem kerg­liik­lus­teid, sa­mu­ti kerg­tee Aru­kü­la ja Raa­si­ku va­he­le, ar­va­ti, et Aru­kü­la sis­se­sõi­du, nii­ni­me­ta­tud Kas­ta­ni al­lee äär­de võiks äri- ja toot­mi­sa­la ase­mel ka­van­da­da ela­mua­la.

Pla­nee­rin­gu kon­sul­tant sel­gi­tas, et kõik et­te­pa­ne­kud vaa­da­tak­se koos­töös val­la­va­lit­su­se­ga lä­bi ning nen­de koh­ta, mi­da ei ar­ves­ta­ta, esi­ta­tak­se põh­jen­du­sed: „Oma­va­lit­su­sel on ko­hus­tus eri hu­vi­sid ja ar­gu­men­te kaa­lu­da ning lei­da komp­ro­miss ja pa­rim vi­sioon oma val­la ela­ni­ke jaoks.“

Eelmine artikkelPolitseikroonika
Järgmine artikkelAeg­vii­du Ni­ker­jär­ve tel­ki­misp­lat­si SIL­LA avas Ees­ti pre­si­dent