Raa­si­ku val­las maa­maks ei muu­tu

2019. aas­ta maa­mak­su aru­tas Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu teist kor­da. Es­ma­kord­selt oli see vo­li­ko­gu päe­va­kor­ras mul­lu det­semb­ris. Siis jäi ot­sus vas­tu võt­ma­ta, ku­na kumb­ki ka­hest et­te­pa­ne­kust va­ja­li­kul ar­vul toe­ta­jaid ei leid­nud – 8 vo­li­nik­ku pool­dasid maa­mak­su jät­mist 2018. aas­ta ta­se­me­le, 8 eelistasid sel­le tõst­mist lu­ba­tud mak­si­mu­mi­ni, na­gu oli 2017. ja mit­mel sel­le­le eel­ne­nud aas­tal, vo­li­ko­gu 1 lii­ge jäi era­poo­le­tuks.

Ku­na maa­mak­su­mää­rad tu­leb keh­tes­ta­da hil­je­malt sa­ma aas­ta 31. jaa­nua­riks, ot­sus­tas vo­li­ko­gu jät­ka­ta aru­te­lu jaa­nua­ris. Tei­si­päe­val, 15. jaa­nua­ril toi­mu­nud is­tun­gi­le oli esi­ta­tud eel­nõu, mil­les või­ma­lik­ke maa­mak­su­mää­ra­sid kir­jas ei ol­nud. Vo­li­ko­gu ee­lar­ve, kesk­kon­na ja pla­nee­ri­mis­ko­mis­jo­ni esi­mees Maar­ja Si­kut te­gi et­te­pa­ne­ku keh­tes­ta­da mul­lu­se­ga võr­rel­des kõr­gem maa­maks – ha­ri­ta­va­le ja loo­dus­li­ku­le ro­hu­maa­le 2 prot­sen­ti ning ela­mu-, met­sa- ja muu­le maa­le 2,5 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas. Need mää­rad keh­ti­sid Raa­si­ku val­las ku­ni 2018. aas­ta­ni, mil vo­li­ko­gu ot­sus­tas põl­lu­mees­te­le vas­tu tul­les mak­su lan­ge­ta­da. Maa­mak­su tõst­mist toe­tas ka ko­mis­jon. Vo­li­ko­gu esi­mees Tii­na Rüh­ka te­gi et­te­pa­ne­ku jät­ta maa­mak­sud 2018. ta­se­me­le – ha­ri­ta­va­le ja loo­dus­li­ku­le ro­hu­maa­le 1 prot­sent ning ela­mu-, met­sa- ja muu­le maa­le 2,4 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas. Sel­li­se eel­nõu oli det­semb­ris vo­li­ko­gu­le esi­ta­nud val­la­va­lit­sus.

Ivar Vil­berg kü­sis, mil­li­sel sei­su­ko­hal on val­la­va­lit­sus prae­gu ning miks. Val­la­va­nem And­re Sepp sõ­nas, et maa­mak­su suu­ru­se keh­tes­ta­mi­ne on vo­li­ko­gu ai­nu­pä­de­vus. Ta sel­gi­tas, ku­na maa­mak­su lan­ge­tas aas­ta ta­ga­si vo­li­ko­gu prae­gu­ne koos­seis, ei ol­nud val­la­va­lit­su­sel alust te­ha teist­su­gust et­te­pa­ne­kut. And­re Sepp li­sas, val­la­va­lit­sus on jät­ku­valt sei­su­ko­hal, et maa­mak­su võiks jät­ta tõst­ma­ta, ku­na Raa­si­ku val­las on nii­gi suh­te­li­selt kal­lid kü­te ja ve­si ning põl­lu­mees­tel on ol­nud jär­jest kaks vä­ga keh­va aas­tat – üle-eel­mi­ne lii­ga märg, eel­mi­ne lii­ga kuiv.

„On aru­saa­dav, et kui mak­su lae­kub roh­kem, siis on või­ma­lik te­ha ka roh­kem ku­lu­tu­si. Aga ar­ves­ta­des meie piir­kon­da­de ela­nik­ke, po­le mak­si­maal­ne maa­maks põh­jen­da­tud,“ ar­vas val­la­va­nem.

Ivar Vil­berg tu­le­tas meel­de, et eel­mi­sel is­tun­gil te­gi Maar­ja Si­kut et­te­pa­ne­ku suu­na­ta kõr­ge­ma maa­mak­su­ga val­laee­lar­ves­se roh­kem lae­kuv ra­ha, li­gi­kau­du 20 000 eu­rot, tee­de kor­ras­hoi­du. Ku­na neid teid ka­su­ta­vad oma ras­ke­teh­ni­ka­ga ka põllu­me­hed, peak­sid nad and­ma pa­nu­se, et val­la­teid oleks või­ma­lik roh­kem re­mon­ti­da, ar­vas Ivar Vil­berg.

„Mi­na küll ei ar­va, et see lööks nei­le nii hirm­sas­ti ra­ha­ko­ti pih­ta,“ mär­kis ta ning li­sas – kui toe­ta­da põl­lu­me­hi, võiks ka teis­te­le et­te­võt­ja­te­le te­ha soo­dus­tu­si, näi­teks oda­vama vee­hinna.

Maa­mak­su tõst­mi­se poolt oli 7, sa­ma­le ta­se­me­le jät­mi­se poolt vo­li­ko­gu 9 lii­get. See­ga on 2019. aas­tal Raa­si­ku val­las maa­maks ha­ri­ta­va­le ja loo­dus­li­ku­le ro­hu­maa­le 1 prot­sent ning ela­mu-, met­sa- ja muu­le maa­le 2,4 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.