Aasta algusest töötavad Raasiku valla raamatukogud ühise juhtimise all.
Sügisel otsustas Raasiku vallavolikogu liita valla raamatukogud käesolevast aastast. Uue struktuuri järgi asub Raasikul vallaraamatukogu, selle endine haruraamatukogu Peningil ning eraldi kogudena tegutsenud Aruküla ja Pikavere on nüüd samuti harukogud.
Vallaraamatukogu juht, Raasiku raamatukogu direktor Eha Altmäe usub, et ühinemine annab kõigi seni eraldi tegutsenud raamatukogude arengule uue tõuke.
„Kogu Eestis on raamatukogud olnud väga ebavõrdses seisus. Väikestel valdadel polnud nende arendamiseks võimalusi, teiseks on raamatukoguhoidja töö väga palju muutunud ning vastavalt töötajate võimekusele on ka kogud rohkem ja vähemvõimekad. Liidetud raamatukogus on suurem kollektiiv, ühiselt sünnib rohkem ideid, koos saame raamatukogud muuta aina nähtavamaks,“ arvab vallaraamatukogu juht.
Raasiku uues raamatukogus on koos temaga 5 töötajat, Arukülas alates veebruarist taas 2, Pikaveres ja Peningil kummaski 1 raamatukoguhoidja.
Eha Altmäe lisab, et aeg nõuab neilt kõigilt uut moodi mõtlemist. Raamatukogu pole enam üksnes raamatute laenutamise koht, seal pakutakse järjest uusi teenuseid, näiteks laenutatakse mõnel pool ka pille või kõnnikeppe, samas on raamatukogud kujunemas omamoodi kultuurikeskusteks, kus korraldatakse kontserte, õpitubasid ning kohtumisi põnevate inimestega: „Muidugi peab raamatukoguhoidja olema ka oma erialal professionaalne – tundma kirjandust, palju lugema, oskama kasutada arvutit ja nutiseadmeid. Samuti peavad tal olema sotsiaalsed oskused, sest sellest, kuidas ta klientidega suhtleb, oleneb raamatukogu edukus.“
Külastatavus kasvab
Raasiku valla raamatukogud on Eha Altmäe hinnangul olnud edukad, lugejaskond on suurenenud. Kõige rohkem lugejaid on suurima teeninduspiirkonnaga Aruküla raamatukogul – eelmisel aastal registreeriti seal 720 lugejat ehk 41 võrra rohkem kui aasta varem. Raasiku raamatukogul oli mullu 676 lugejat, see oli 68 võrra rohkem kui 2017. Peningi raamatukogu lugejate arv oli 59, kasv 4 inimest. Pikaveres oli 2018. aastal varasemaga võrreldes üks lugeja vähem ehk 97 lugejat, kuid raamatukogus oli vahepeal mitu kuud remont.
Külastajate arv oli kõige suurem Raasiku raamatukogus, kuna lasteosakonnas, mis on ühtlasi ka kooliraamatukogu, käib väga palju õpilasi – 2018. aastal registreeriti 10 838 külastust, seahulgas on Peningi kogu külastused. Arukülas oli külastuste arv 9337 ja Pikaveres 582.
„Külastamine ei tähenda tingimata raamatulaenutamist, vaid näiteks ka üritustel osalemist. Raasiku uus raamatukogu on asula keskel, sageli tulevad siia alles kolinud inimesed kohe raamatukoguga tutvuma. Uus ja ilus maja tõmbab, ka interjööri ja raamatuvaliku kohta oleme palju saanud kiita,“ räägib Eha Altmäe.
Ta lisab, et ka teised raamatukogud on heas seisus, Arukülas tehti remonti üle-eelmisel, Pikaveres eelmisel aastal: „Kuid sisulist tööd on Arukülas ja Pikaveres palju. Raamatukogu pole hoidla või arhiiv, vaid elav ja pidevas muutumises. Seetõttu tuleb kogud kriitilise pilguga üle vaadata. Raamatud ei tohi olla tihedalt riiulisse surutud, tähtsam on kvaliteet. Seda enam, et tänapäeval toimub ka kogudevaheline laenutus. Tänu internetiprogrammile Urram näeme, mis raamatud on teistes raamatukogudes, saame vajadusel mujalt tuua. Kui lugeja soovib raamatut, mida oma valla raamatukogudes pole, saame tuua ka Kehrast, Jürist või Aegviidust.“
Direktor selgitab, et kogude üle vaatamine ja puhastamine vanast kirjandusest on suur töö, kuid seda on vaja teha, sest raamat peab saama riiulis hingata ning olema näoga lugeja poole.
Uusi raamatuid saavad harukogud ka edaspidi ise tellida. Kuna nemad tunnevad oma lugejaskonda kõige paremini, põhjendab direktor. Kuigi rahakott on nüüd ühine, jagatakse raamatute ostmiseks raha endiselt teeninduspiirkonna elanike arvu järgi. Küll aga hakatakse omavahel rohkem läbi rääkima, kuhu milliseid raamatuid tellitakse.
Veel soovib Eha Altmäe, et edaspidi hakkaksid ka Aruküla ja Pikavere raamatukogus toimuma kultuuriüritused ja töötoad, nagu Raasikul: „Aruküla raamatukokku uut töötajat valides oligi meie eesmärk leida inimene, kes suudaks seal ka kultuuriüritusi korraldada. Nüüd on seal täiskohaga teine raamatukoguhoidja Kati Karu. Pikaveres tuleks mõelda koostööle külaseltsiga. Kindlasti hakkame ka ühiselt üht-teist organiseerima. Näiteks on Raasikul kolm aastat toimunud laste suvelugemise projekt, tänavu teeme seda kindlasti üle valla.“