Raa­si­ku Sõp­ra­de tam­me­par­gis on puid nii ko­du­val­last kui vä­lis­maalt

1269
Raasiku valla 25. ja Eesti 100. sünnipäevale pühendatud tammepargi mälestuskivi katte eemaldasid vallavanem RAIVO UUKKIVI, pargi idee autor FREDI KARU, vallavolikogu esimees ANTS KIVIMÄE. Vasakul kivi, mis tõsteti kraanaga maasse kaevatud ajakapsli peale.

Jä­ga­la maan­tee ää­res ava­tud Raa­si­ku Sõp­ra­de par­gis kas­vab üle poo­le­sa­ja tam­me.

Raa­si­ku ale­vi­ku ser­val raud­tee lä­he­dal Jä­ga­la maan­tee ää­res on ala­tes nel­ja­päe­vast, 22. juu­nist ku­na­gi­se põl­lu­maa ase­mel amet­li­kult Raa­si­ku Sõp­ra­de tam­me­park. Kau­gelt vaa­da­tes po­le plats veel par­gi moo­di, is­tu­ta­tud tam­med on ini­me­se kõr­gu­sed. Ees­ti 100. sün­ni­päe­vaks järg­mi­sel aas­tal aga ju­ba pi­sut kõr­ge­mad.
Par­gi ava­mis­peol rää­kis idee au­tor, Raa­si­ku ela­nik Fre­di Ka­ru, et nii val­la­va­lit­sus kui ko­ha­li­kud ini­me­sed on par­gi ra­ja­mi­se mõt­te­ga ak­tiiv­selt kaa­sa tul­nud. Par­gi kõr­val elav Fre­di Ka­ru pa­ni ju­ba en­ne par­gi ava­mist kas­va­ma mõ­ned tam­med, et kat­se­ta­da, kas tam­me­par­gi ideel on ju­met. Sel­gus, et on, kui­gi jä­ne­sed kip­pu­sid puu­de koo­re kal­la­le.
Esi­mest kor­da läks Fre­di Ka­ru par­gi ra­ja­mi­se idee­ga val­la­maj­ja 2014. aas­tal, siis et­te­pa­ne­kust veel as­ja ei saa­nud. Uues­ti läks ta val­la­va­ne­ma ju­tu­le 2016. aas­tal ning te­gi et­te­pa­ne­ku rajada park Ees­ti 100 ja Raa­si­ku val­la 25. sün­ni­päe­va auks. Idee sai vo­li­ko­gult ro­he­li­se tu­le tä­na­vu sõb­ra­päe­val.
Fre­di Ka­ru rää­kis, et igal tam­mel on oma lu­gu. Puid on käi­dud is­tu­ta­mas Hol­lan­dist, Bel­giast ja Ees­tist Jaan Tõ­nis­so­ni ko­du­ta­lust. Is­ti­kuid tõi ka Ali­ce Suur­kuusk Pi­ka­ve­rest, mõi­sa­koo­li lap­sed pa­nid aas­taid ta­ga­si tam­med tõ­ru­dest kas­va­ma. Tammepark oli plaanis rajada ka Pikaverre, kuid pärast Fredi Karu idee kuulmist otsustas Pikavere koolipere, et mõistlikum on teha valla peale üks esinduspark.
Ni­mi Sõp­ra­de park sai idee au­to­ri sõ­nul va­li­tud just see­tõt­tu, et kui­gi op­ti­mism oli al­gu­ses suur, mõis­tis ta pea­gi, et il­ma sõp­ra­de­ta on ras­ke par­ki ra­ja­da. Iga tam­me koh­ta on tal ser­ti­fi­kaat, mil­le is­tu­ta­ja saab en­da­le.
Raa­si­ku val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi lau­sus, et par­gi asu­koht on Raa­si­ku ja Ani­ja val­la pii­ril, mis lä­heb möö­da Jä­ga­la maan­teed, kau­gel po­le ka Jõe­läht­me vald: „Süm­bool­ne on see­gi, et ka maan­teest tei­se­le poo­le on ol­nud ku­na­gi Raa­si­ku vald. Hal­dus­re­for­mi kee­ri­ses käi­si­me üle tee Ani­ja val­la kü­la­de­le meel­de tu­le­ta­mas, et nad võik­sid meie juur­de ta­ga­si tul­la. Ehk näi­tab see park nen­de kü­la­de rah­va­le, et oo­ta­me neid en­di­selt. Ole­me küll eri val­da­des, kuid ik­ka koos ja sõb­ra­li­kult.”
Ke­set par­ki on ki­vi, mil­le­le val­la­va­lit­sus tel­lis mä­les­tus­plaa­di. Sel­lelt ee­mal­da­sid kat­te Fre­di Ka­ru, Rai­vo Uuk­ki­vi ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Ants Ki­vi­mäe. Ki­vi ja par­ki õn­nis­tas Har­ju-Jaa­ni ko­gu­du­se esi­mees Jaan Nu­ga. Ki­vi juur­de viib tee­ra­da, mi­da ai­ta­sid kor­ras­ta­da Raa­si­ku val­la töö- ja puh­ke­laag­ri noo­red.
Kõr­va­le tei­se ki­vi al­la mae­ti aja­kap­sel. See oli Pi­ka­ve­re ko­gu­kon­na eest­ve­da­ja Ali­ce Suur­kuu­se idee. Ta ütles, et Raa­si­ku val­las on suu­re­pä­ra­ne ko­gu­kond, mi­da ta­sub väär­tus­ta­da: „Tamm on vints­ke na­gu eest­la­ne. Pü­hen­da­me par­gi jä­rel­tu­le­va­te­le põl­ve­de­le, sest rää­gi­tak­se, et tamm ajab sa­da aas­tat juu­ri, järg­mi­sed sa­da kas­vab kõr­gu­ses­se, siis jä­me­dus­se.”
Aja­kaps­lis­se läk­sid val­la koo­li­de-las­teae­da­de and­med ja las­te joo­nis­ta­tud tööd, töö- ja puh­ke­laag­ri 51 lap­se tööst pa­ni kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas kok­ku suu­re kol­laa­ži. Val­la­va­nem li­sas par­gi ra­ja­mi­se do­ku­men­did ning kir­jel­da­va ju­tu.
Aja­kaps­li mat­mis­ko­ha­le tõs­te­ti kraa­na­ga ki­vi pea­le. Kaps­li ava­mi­se­ga ei ta­suks Ali­ce Suur­kuu­se sõ­nul oo­da­ta sa­jan­deid, vaid see väl­ja kae­va­ta siis, kui prae­gu­sed lap­sed on ise lap­se­va­ne­mad ning saak­sid ajas ta­ga­si rän­na­ta.

Eelmine artikkelRaa­si­ku, Kuu­sa­lu ja Ani­ja jalg­pal­lu­ri­te män­gud Ees­ti lii­ga­des
Järgmine artikkelLahin­gu­väl­ja an­ne­tus­te ko­gu­mi­ne jät­kub