Vallavalitsus kutsus Raasiku rahvamajja kokku koeraomanikud, kes on avaldanud arvamust, et alevikus oleks koerte treenimise koht.
Raasiku koeraomanike soovist, et asulas oleks koht, kus oma loomi treenida, rääkis valla üldplaneeringu avalikul arutelul kohalik elanik Krista Erg-Scacchetti. Ta kutsus ka Sõnumitooja kaudu sel teemal kaasa mõtlema. Neljapäeval, 1. novembril toimunud kokkusaamise korraldas vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets. Raasiku koeraomanikel on Facebookis oma grupp, kus on ligi 60 liiget, koosolekul oli osalejaid kümmekond.
„Peamine, milleni jõudsime, oli treeningplatsiks sobiva koha leidmine,“ sõnas Aare Ets.
Koeraomanikud olid eelnevalt vaadanud kaardilt üle kõik Raasiku alevikus vallale kuuluvaid ühiskondlikeks aladeks mõeldud maatükid ja läbiarutanud, millised neist võiksid sobida koerte treeningplatsi jaoks.
„Neist enamuses on juba kasutuses või koerte treeningplatsiks sobimatud, sõelale jäid kolm varianti,“ ütles Krista Erg-Scacchetti.
Kolm võimalikku asukohavarianti olid Mistra-Autexi ja kalmistu vaheline ala, staadioni tagune ala ning üks maatükk raudtee ääres. Koerteaia jaoks parimaks pidasid loomaomanikud Mistra-Autexi ja kalmistu vahelist maatükki. Nad põhjendasid, et see on liiga väike, et teha sinna mõnd muud ühiskondliku funktsiooniga ala, kuid koerteplatsiks paraja suurusega, seal on lame ja kuiv maapind, asukoht aleviku keskuses, samas piisavalt eraldatud, et ei riivaks silma, naabrid on tehas, surnuaed, tühermaa ja aleviku külaplats, ehk elumajad pole päris piirinaabrid, samas on lähemates majapidamistes nagunii koerad. Veel toodi välja, et sinna on hea ligipääs nii jalgsi kui autodega, on ka piisavalt parkimisruumi, kuna tänavavalgustus on olemas, on lihtne lisada paar lampi koerteaia valgustamiseks. Plussina märgiti ka, kui külaplatsil toimuvad sündmused, saab koerteplatsi tegevusi nendega liita.
„Praegu seisab see maalapp niisama. Kui kogukonnas on koerapidajaid, kes soovivad oma loomi treenida, miks mitte kasutada maad selleks otstarbeks,“ arvas Aare Ets.
Koerte treeningplatsi optimaalseks suuruseks pakkusid loomaomanikud 1500 ruutmeetrit. Sellest kaks kolmandikku oleks mõeldud suuremate, kolmandik väiksemate koerte jaoks.
Aare Ets küsis ka Mistra-Autexi juhilt Priit Tammelt, kuidas ettevõte suhtub sellesse, kui nende kõrvalkrundil treenitaks koeri: „Tema oli väga positiivne, arvas – ehk saab koerteplatsi tarastamiseks kasutada ära Mistra olemasolevat aeda. Oleks juba päris suur kokkuhoid, kui koerteaedikule ei pea ühte külge aeda tegema.“
Lisaks aiale on treeningplatsile vaja valgustust, prügikasti, infotahvlit, vahendeid loomade treenimiseks.
Aare Ets kõneles ka Ida-Harju Koostöökoja tegevjuhi Tiina Sergoga, küsis, kas sellisele ettevõtmisele oleks võimalik Leader-programmist saada toetust: „Tema arvates on see hea mõte, ühtegi teist sarnast projekti talle piirkonnast ei meenunud.“
Vallavalitsuse esindaja soovitas koosolekul – koertesõbrad võiksid luua mittetulundusühingu, kes taotleks vallalt koerteväjaku oma kasutusvaldusse, ühtlasi saaks MTÜ ka esitada Leader-programmi platsi rajamiseks-sisustamiseks rahataotlusprojekte. Krista Erg-Scacchetti kahtles, kas koera-
omanikud soovivad MTÜd luua, küll aga kinnitas, et koerteaia juures ollakse valmis palju tööd tegema talgute korras. Näiteks ehitama varjualuse ja istepingid loomaomanikele, treeningvahendid koertele, istutama hekki. Ta kutsub kõiki ajasthuvitatuid üles liituma Facebooki-grupiga Raasiku Koerad.