
Punnvõrride kestvussõidu võitjameeskond läbis 25 tunni jooksul 800 ringi ehk üle 1000 kilomeetri.
Reedel, 5. augustil, kui Kuusalu alevikus tehase ja Emarti vahel muruplatsil algasid lauritsapäeva pidustused, anti start punnvõrride kestvussõidule Kuusalu Le Mans.
Laval käisid kohalikud taidlejad, Meister Jaan põristas parmupilli ning Erik Tammsoo Raasikult tegi poole ööni retrodiskot – punnvõrritajad, kes võistlesid mõnikümmend meetrit eemal ringrajal, seda ei kuulnud. Pidulised omakorda ei lasknud end segada punnvõrridest, lava ja helitehnika oli seatud täpselt nii, et muusika summutas võrrihelid.
Ringrada oli veidi üle kilomeetri pikkune, algas Kuusalu tehase kõrvalt aiamaade juurest, kus tee hargneb kaheks. Võistkonnad olid 3-4liikmelised ning tingimus oli, et võrr peab olema sõidus kogu aja, kuid võistlejad võivad vahetuda.
Kestvussõidu etapi korraldas Kuusalu elanik Meelis Parra, kes võistleb tiimis Tapa Võrrimees. Tema oli võistlustules 1,5 tundi, kuid oma ringe ta lugeda ei jõudnud, sest need möödusid liiga ruttu – keskmiselt kulus ühe ringi läbimiseks 2 minutit.
Esmaspäeva, 8. augusti seisuga polnud veel lõplikud tulemused kinnitatud, kuid Meelis Parra lausus, et võitjameeskond läbis üle 800 ringi. Meeskondi oli kokku 38 ning katkestajaid paar-kolm. Kuusalu vallast oli võistlustules 3 võistkonda, kes esikohtadele ei jõudnud. Naiskondi oli võistlemas 3. Võisteldi kolmes klassis – retro, sport ja hiinakad, tulemusi arvestati eraldi.
Meelis Parra lausus, et publikut jätkus raja äärde kogu võistluse ajaks, kuid sõidu tegi ülimalt keeruliseks vihmasadu, mis algas öösel kell 1 ja lõppes hommikul kell 9: „Võrre tuli üsna tihti remontida, sest muda rikkus sõidukeid. Sõitjatega õnneks midagi hullu ei juhtunud, oli üks rangluupõrutus.”
Kuusalu võistlus oli tänavu punnvõrride kestvussõidu 5. etapp. Varem on võistlused toimunud Mõisakülas, Rakveres, Pärnus, Äksil. Korraldaja sõnul oli Kuusalu etapp osalejate rohkuselt keskmine. Ööpäevasõite on enne Kuusalut korraldatud kahes kohas.
Rajaga jäi ta rahule – 1200 meetrist 400 oli pinnasetee, 100 meetrit kruusatee, ülejäänu kergliiklustee ja Tehnika tänava asfalt. Ööpäeva jooksul tuli rada veidi muuta, et väga mudaseks sõidetud kurvid otseks siluda.
Rada sai korraldaja sõnul valitud nii, et enamik aleviku maju jääks sellest eemale, kuid võistlus toimuks siiski hea ligipääsuga kohas, peomelu kõrval, mitte asulast kaugel väljas: „Seda öeldi küll, et võrrimürin oli alevikus majadesse kuulda, kuid suuremat pahandust keegi sellest õnneks ei teinud.”
Meelis Parra märkis, et kuigi publiku ja osalejate tagasiside oli positiivne, siis ööpäevasõitu järgmisel aastal Kuusalus ilmselt enam ei tule, sest seda soovitakse korraldada ka mujal. Küll aga avaldas ta lootust, et Kuusalus saab näha lühemaid etappe.
Kuigi võistlus oli ööpäevasõidu nime all, olid sõitjad rajal hoopis 25 tundi. Finiš oli laupäeval, 6. augustil kell 18. Meelis Parra selgitas, et üks tund sai lisatud seetõttu, et võistlus oleks huvitavam ning tähistaks Kuusalu valla taasloomise 25. aastapäeva.
Raja ääres oli kõige rohkem publikut stardi ning finiši ajal. Kuusalu gümnaasiumiealised noored laususid, et väga põnev on vaadata, millega sõidetakse – mõni võrr vajas iga paari ringi tagant putitamist ning iga võistkond oli tuuninud võrri omanäoliseks.
Üks perekond oli raja äärde kaasa võtnud kooki, mida pakkusid võistlejatele kosutuseks. Nad ütlesid, et võistlejad, kes rajalt tulid, nägid nii kurnatud välja ning oli imekspandav, et nad jaksasid pärast puhkepausi nii energiliselt taas sadulasse ronida.