„Lapselapsed toovad meile kogu aeg õnne,“ ütles pühapäevasel vanavanemate päeva peol Kehras GRETE vanaisa ja Anija vallavanem TIIT TAMMARU.
Kehra Raudteejaama giididel ANTS MIIDLAL ja ANNE ORUAASAL (keskel) oli vimpkadega lugusid kohalikust ajaloost otsekui varrukast puistata.
„Minu lapselaps toob mulle ka õnne. Lisaväärtusega lausa: nimelt kalaõnne. „Vanaisa, kas sa kalale ka lähed?“ uurib lapselaps minult ikka, ja kui ta mind nõnda kalale saadab, saan ma alati kala. Täna hommikul sain ka ja see ei ole mingi kalamehejutt,“ pani vallavanem kultuurimaja pungil rahvast täis saali naeru pugistama.
Eestis tähistati möödunud pühapäeval esimest korda vanavanemate päeva ning Kehras peeti sel puhul maha mitmekesine ürituste programm, kus vaatamist, kuulamist ja tegutsemist pakuti kogu perele.
Peo korraldas Anija valla kultuurikeskus koostöös Harju maavalitsusega, Kehra valiti esimese vanavanemate päeva toimumiskohaks tänu siinsele elavale kultuurielule ja väga toimivale meeskonnale, kes suudab sellist üritust teha, selgitas maavalitsuse pressiesindaja Kaarel Kose.
„Esimene vanavanemate päev õnnestus väga toredasti,“ kiitis koos lapselapsega kohal olnud maavanem Ülle Rajasalu. „Kehras toimunud peol soovisime, et lapsed ise esineks oma vanavanematele. Sära ja uhkus paistis esinejate palgeilt ja usun, et vanavanemad said väga liigutava päeva osaliseks.“
Ta selgitas: „Leian, et vanavanemate päeva kõige ilusam mõte on kätketud põlvkondade-vahelise sideme tähtsustamisse. Mida tugevamad on peresidemed, seda rõõmsam ja turvalisem on kasvada lastel ja seda kindlamini tunneme iseennast.”
Vanavanemate päeval esinesid Kehra gümnaasiumi koorid, Kehra segakoor Helin koos Kuusalu pensionäride ühenduse ansambliga, tantsurühmad Kadri ja Kadrel, peresidemetest kõneles psühholoog Toivo Niiberg. Lapsed trallisid batuudil, otsisid mööda Kehra keskust aaret taga ja valmistasid Julika Vääre juhendamisel sügisandidest aknakaunistusi. Vaadati ära ka nukuetendus Punamütsikesest ning päevale pani punkti ringkäik ajaloolise Kehra radadel Ants Miidla ja Anne Oruaasa seltsis.
Sõnumitooja uuris, mida kohaletulnud vanavanemate päevast arvavad.
„Ikka tore, et selline päev on, parem kui mitte midagi. Eks võtab veel aega, et näha, mis sest saab,“ arvas mitme lapse ja lapselapsega kohale tulnud Avo Kütt.
Merle Kütt kiitis: „Vanaisa saime ikka kodust välja, see on suur saavutus. Kontsert võiks isegi õues olla, nii ilus ilm.“
Vanaprouad Tiiu Joab ja Luule Kiipli olid vanavanemate päevale tulnud noorema põlvkonnata. Lapselapsed on juba suured, rääkisid nad, mitu on ära välismaal ja ühendust peetakse interneti teel.
„Kui rõhutatakse, et me oleme need vanad vanemad, siis ei ole ju tore,“ arvas uuest tähtpäevast Luule Kiipli. „Muidugi on väga hea see, kui tõstetakse esile, et eri põlvkonnad võiksid olla omavahel rohkem seotud.“
„Tore, et on ikka üks päev juures, kus perega käia,“ arvas säravil silmil Meelika Mäeorg, kes ise oli seekord lapsed koju jätnud: tegi teistele lastele näomaalinguid.
