Septembri lõpuni võib end kirja panna Lahemaa koostöökogusse

674

Neljapäeval, 9. septembril korraldasid keskkonnakaitsjad Palmses Lahemaa rahvuspargi koostöökogu moodustamiskoosoleku.

Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtiv­spetsialist Maret Vildak selgitas ligi kolmekümnele kohaletulnule koostöökogu eesmärke – parandada ametkondadevahelist koostööd, tõsta kohalike inimeste ja keskkonnakaitsjate vastastikust usaldust ning kaasata piirkonna maaomanikke, elanikke, seltse, omavalitsusi loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandit säilitavasse tegevusse. Koostöökogus hakatakse tegelema küsimustega, kuidas saavutada kaitsekorralduskava eesmärke.

Kaitsekorralduskava kahe kuuga
Lähema paari kuu jooksul peaks koostöökogu, kuhu kuuluksid kohaliku kogukonna ja seotud osapoolte ehk rahvuspargiga seotud ametkondade esindajad, välja töötama kehtiva kaitse-eeskirja alusel Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2013. Käesoleva aasta algusest menetletakse uue kaitse-eeskirja projekti. Kui uus eeskiri vastu võetakse, asutakse selle põhjal koostama kaitsekorralduskava 10 aastaks – 2014-2023.
 
Maret Vildak lisas, et kaitsekorralduskava juurde hakkavad kuuluma mitmesugused lisad, näiteks rahvuspargis kaitstavate objektide ja koosluste inventuur, külastuskorraldus, loodushariduskava, kaardid, ka korralduskava täitmiseks vajalike tegevuste maksumuse hinnanguline eel­arve. Paralleelselt kolmeaastase kava väljatöötamisega saab teha ettepanekuid uue kaitse-eeskirja projekti muutmiseks.

Koostöökogu struktuur
Maret Vildak tutvustas koostöökogu struktuuri: „Kogukond on Lahemaal suur, kõik huvitatud võivad kaasa lüüa. Moodustatakse piirkondlikud ja valdkondlikud sektsioonid, nende tööd koordineerib juhtgrupp. Sektsioonide tegevust juhib kesk­konna­ameti Viru regiooni selle valdkonna spetsialist.
Oleme mõelnud, et juhtgruppi peaksid kuuluma keskkonna­ameti, RMK, muinsuskaitse, keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse esindajad.
Juhtgrupi ülesanne on käivitada sektsioonide töö, vaadata üle kaitsekorralduskava projekt, korraldada kava rakendamist.“

Kuusalu vallavolikogu liige, Kalme külavanem Henn Pärn küsis, kas juhtgruppi võiksid kuuluda ka kohalike inimeste esindajad. Maret Vildak arvas, et võiks.

Piirkondlikud sektsioonid tegeleksid näiteks maahoolduse, infrastruktuuri, elukeskkonna  jms küsimustega. Maret Vildak palus teha ettepanekuid, millised külapiirkonnad võiksid ühte sektsiooni kuuluda.

Valdkondlikud sektsioonid oleksid loodusväärtuste ja kultuurpärandi kaitse, külastuskorraldus, keskkonnaharidus, kalandus, jahindus.

Sektsioonid peaksid selle aasta novembri lõpuks tegema oma ettepanekud kaitsekorralduskava kohta, juhtgrupp peaks tulema kokku novembri lõpus ning vaatama ettepanekud üle.

Koosoleku lõpus paluti valida koostöökogu sobiv valdkond ja panna end kirja. Maret Vildak ütles, et kuni septembri lõpuni on võimalik registreeruda  koostöökogusse interneti vahendusel, kirjutada tuleks aadressil maret.vildak@keskkonnaamet.ee. Registreerida saab end ka septembri lõpus toimuvatel koosolekutel, kus tutvustatakse kaitsekorralduskava koostamist – 25. septembril Palmses ja 28. septembril Kolgakülas.

Kes kaitseb Lahemaa elanikku
Maaomanik Kaido Saarma Turbuneemest tahtis teada, kas on uuringut selle kohta, kuidas on rahvuspargi piirangud mõjunud elanikkonnale: „Näeme, et rahvuspargis on  tähtsad selgrootud ja mitmesugused samblikud, mitte inimesed.“

Maret Vildak vastas, et seda võiks korraldada kohalik omavalitsus: „Püüame parandada koostööd. Üldised eesmärgid on määratud rahvuspargi kaitse-eeskirjas. Meie hakkame koostöökogus tegelema sellega, kuidas neid eesmärke saavutada.“

Henn Pärn sõnas pärast koosolekut, et soovitab inimestel, kellel on aega, tarkust ja kogemust, koostöökogu töös osaleda: „Kui ei osale, tehakse meile ära. Imestan, kui vähe on rahvuspargi eksisteerimise jooksul uuritud ja analüüsitud senitehtut. Tuleb olla realist ja osata arvestada rahasse, kui palju kavandatavad toimingud ja piirangud maksma lähevad.


Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark on Eesti vanim ja suurim rahvuspark. Asutati 1. juunil 1971. Rahvuspargi pindala on 725 km2, sellest 474,1 km2 maismaad ja 250,9 km2 merd. Rahvuspark hõlmab Kuusalu vallast 35,8 protsenti ehk 253,5 km2 ja Vihula vallast 60 protsenti ehk 214 km2.