Nii Kuusalus kui ka Kehras pole võimalik Swedbanki bussi eest küsida ka parkimistasu.
Eelmise nädala Maalehes ilmunud kirjutises „Ihuüksinda koljati vastu” räägitakse, kuidas Kuusalu valla elanik Priit Adler on hakanud tegutsema seetõttu, et Swedbank sulges 1. juulist Kuusalu kontori uksed. Kaks korda kuus reedeti külastab Kuusalu alevikku Swedbanki pangabuss, mis seisab kella 15-17 muusikakooli ees platsil.
Priit Adler pole rahul, et pank on kohaliku kontori sulgemisega suhtunud oma klientidesse hoolimatult ning seadnud nad ebamugavasse olukorda. Ka ei pea ta õigeks, et vallavalitsus on sõlminud pangabussi kohta lepingu, mis on Swedbankile soodne ega nõua täiendavaid kulutusi.
Priit Adler on suhelnud Kuusalu vallavanema ja Swedbanki töötajatega, tutvunud valla ja panga-vahelise lepinguga ning pöördunud sellega seoses finantsinspektsiooni poole.
Ta küsis inspektsioonilt, kas pangabuss peab omama tänaval kauplemise piletit. Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius vastas, et finantsinspektsioon on väljastanud krediidiasutustele tegevusloa, ent see ei asenda kauplemispiletit või muud kohaliku omavalitsuse kehtestatud reeglit, kauplemisreeglite kehtestamine kuulub omavalitsuse pädevusse.
Vallad võtsid kohustused
Kuusalu vald kohustus 16. juunil sõlmitud lepinguga tagama pangabussile asfalteeritud ja valgustatud platsil seisukoha ja kuni 15 meetri kaugusel elektri saamiseks jõupesa. Ka on vald lubanud paigutada pangabussi kohta reklaami. Vallapoolsetest kohustustest ilmus ülevaade Sõnumitooja uudises pangakontori sulgemise kohta.
Swedbank sulges kuu aega varem, 1. juunist kontori Kehras ning samasugune leping sõlmiti pangabussi kohta ka Anija vallavalitsusega.
Kuusalu vallavanema Kalmer Märtsoni sõnul lepingut hiljem muudeti ning pank tasub ise bussi elektrikulu eest. Pangabussi elektriga varustava jõupesa juurde on paigaldatud mõõdik. Pangabussi Kuusalus seismise aegade kohta on info Kuusalu valla kodulehel. Muud reklaami ei ole vald pangabussile teinud. Sõnumitoojas avaldatud reklaamide eest on tasunud Swedbank.
Müügipiletit Anija ja Kuusalu vallas pole
Maalehe loos ütleb Priit Adler, et Kuusalu vallas maksab kauplemispilet 300 krooni kuus, aastas 3600 krooni.
Kui Sõnumitooja hakkas Kuusalu ja Anija vallamajadest uurima, kas ja millal asutakse Swedbanki pangabussile kauplemispileteid väljastama, vastati, et Maalehe info on ebatäpne. Kuusalu vallasekretär Maire Link ja Anija vallasekretär Annika Voosel kinnitasid, nende vallas pole võimalik nõuda, et pangabussile ostetaks kauplemispilet.
Maire Link selgitas, et Kuusalu vallavolikogu ei ole määranud vallas ühtegi paika tänavakauplemise kohaks: „Kuusalu vallas ei ole kohalikke makse, et vallarahvast täiendavalt mitte koormata. Müügipileti kehtestamiseks ei ole vajadust tekkinud, sest Kuusalu vallas ei ole ametlikke tänavakauplemiskohti.”
Annika Voosel märkis, et Anija vallas on avalik kauplemiskoht turuplats Kehras ja seal kauplemiseks tuleb müüjatel võtta vallamajast müügipilet. See maksab 40-150 krooni kuus, olenevalt, millega kaubeldakse.
Mõlemast vallamajast kinnitati, et Swedbanki pangabussi seismise eest ei saa küsida ka parkimistasu. Nii Kuusalu muusikakooli kui Kehras Anija kultuurikeskuse juures olevad alad ei ole tasulised parklad, seal võivad kõik tasuta parkida. Kui on soov saada pangabussi eest parkimistasu, peaks seda hakkama küsima ka teistelt.
Priit Adler kommenteeris, et andis Maalehele Kuusalu valla kauplemispileti maksumuse kohta ebaõiget infot, kuna teda eksitati. Ta saatis juulis vallamajja teabenõude, kas Swedbanki bussile on väljastatud kauplemispilet ja kui palju on valla kontole laekunud. Vastust ta ei saanud.
Valla dokumendiregister näitab, abivallavanem Tõnu Ammussaar vastas, et pangabussile kauplemispiletit väljastatud ei ole, valla kontole pole selle eest raha laekunud.
Priit Adler lisas, et ilmselt pidas ta kauplemispiletiks vallamaja ametniku näidatud väljavõtet ühe ettevõtte majandustegevuse registrisse sissekande kohta.
300 krooni maksab sissekanne registrisse
Kuusalu vallasekretär rääkis, et pärast seda, kui Swedbank teatas pangabussi töölepanekust ning ees seisis lepingu sõlmimine, uuriti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, millised nõuded on pangabussi tegevusele. Vastati, et pank on finantsasutus, mis juhindub krediidiasutuste seadusest. Vastavalt seadusele peavad kaubanduse- ja majutustegevusega tegelevad ettevõtted registreerima end majandustegevuse registris, registreerimine maksab 300 krooni. Kord aastas tuleb täpsustada registris enda andmeid, selle eest eraldi tasuma ei pea. Finantsasutused pole kohustatud end omavalitsustes eraldi registreerima.
Ministeeriumi registritetalituse töötaja Anne Klein kinnitas Sõnumitoojale sama, kuid soovitas küsida otse kaubandustalituselt, sest selle töötajad olid kaubandustegevuse seaduse koostamise juures ning peaksid oskama selgitada, kas seadus laieneb pangabussidele.
Kaubandustalituse juhataja Anne Laar: „Kui seadust kirjutasime, meil pangabusse ei olnud. Kuid lugeda pangateenuse osutamist kau-bandustegevuseks, on väga vaba tõlgendamine. Kauplemise all on mõeldud vallasasjaga seonduvat. Pank ei ole kaupleja kaubandustegevuse seaduse mõistes.“
Swedbanki kontorivõrgu- ja kõnekeskuse divisjoni direktor Mihkel Roosme ütles Sõnumitoojale, et plaanib Maalehe loost ajendatult kohtuda Kuusalu vallavalitsuse esindajatega ning kooskõlastada pangabussiga seonduv: „Üle Eesti on meie pangabussidel 60 peatuspaika, omavalitsusi on vähem, sest mõnes on mitu peatuspaika. Maalehe artikli peale ei ole ükski omavalitsus meiega ühendust võtnud, et täpsustada müügipileti küsimust. Ka meie juristid hakkasid probleemi uurima ning juhime tähelepanu finantsinspektsiooni vastuse sellele osale, mis jäi Maalehest välja – kauplemisreeglite kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.”
Küsimus õiguskantslerile
Priit Adler pöördus möödunud reedel õiguskantsleri poole: „Tahan teada, kas pangabussi tegevusele esitatavad nõuded on kooskõlas põhiseaduse paragrahv 9, mis puudutab võrdset kohtlemist – et teised kauplejad peavad end registreerima ja maksma müügipileti eest, pangabussilt seda ei nõuta. Minu õiglustunnet riivab selline tegevus ning tahan teada, kas see olukord vastab konkurentsiseadusele. Arvan, et sama küsimuse võib esitada postibusside kohta.”
Ta kinnitas, kõige olulisemaks peab, et pangakontor suleti ning vallavalitsus leppis sellega kergelt. Ta on avanud e-aadressi panktagasi@gmail.com. Sellele on toetuse saatnud umbes 40 inimest.
Kuigi teised pangad ei ole nõusolekut andnud, ei jäta ta lootust, et Kuusalus avab kontori näiteks Nordea Pank või Krediidipank, kellega ta võttis suve alguses ühendust. Mõlema panga esindajad on teatanud, et oodatakse ära III kvartali majandustulemused, siis otsustatakse.
Kuusalu vallavanem Kalmer Märtson rääkis, et vallavalitsus on suhelnud SEBi ning ka Nordea Panga ja Krediidipangaga: „SEBist ja Nordea Pangast öeldi, et ei ole huvitatud. Krediidipanga esindaja käis kohal, vastust pole saanud.”
Pangabussi kohta sõnas vallavanem: „Me pole võtnud eesmärgiks pangabussi kiusata. Niikaua, kui inimestel on vaja ja bussi külastatakse, võimaldame muusikakooli ees seista ja sealt elektrit võtta.”
Annika Voosel: „Anija vald küll rõõmsal meelel ei leppinud asjaoluga, et kontor suletakse. Üritasime pangale selle säilitamise vajalikkust tõestada vallamajas toimunud vestluses ja kirja teel, kuid kahjuks oli pank kindla otsuse teinud. Pidasime läbirääkimisi teiste pankadega, seni tulutult. Pangabussi võimaldamine on ju ikka eeskätt selleks vajalik, et kohalikud elanikud saaksid teenust kasutada.”
