Ida-Harju Koostöökoda käis õppereisil Poolas

1095

33liikmeline grupp külastas Poolas Leader-programmist toetatud paikasid.
Poola Leader-tegevusega tutvumas käinud reisiseltskonna selja taga on metsanduskeskuse, kus viiakse läbi abirahadega toetatud koolitusprojekte.

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda juht Tiina Sergo lausus, et Poola valiti sihtkohaks, sest selle riigi kohta on paljudel eelarvamusi, kuigi tegelikult ollakse Eestiga väga sarnased ning teineteiselt õppida on mõlemal.
Reisil olid koos Leader-tegevusgrupid Ida-Harju Koostöökoda ja Lääne-Harju Koostöökogu. See oli nende esimene ühine välisreis, varem on üheskoos tehtud eesti-siseseid reise.

Reisiseltskonnas olid mõlema tegevusgrupi liikmed, huvilised, hindamiskomisjoni ning juhatuse liikmed.

Anija ja Raasiku valdadest käisid Poolas Ylle Rajasaar, Elina Akk, Andre Sepp, Martin Kuivallik, Triin Türnpuu, Meeli Teder, Jana Palm, Piret Potisepp, Mati Palm. Reis kestis 6 päeva, 27. aprillist 1. maini, sõideti bussiga.
Tiina Sergo kirjeldas, et Niemodlin-piirkond Poolas ning Ida-Harju Koostöökoja piirkond on territooriumilt enam-vähem sama suured: „Rahvaarvus on aga suur erinevus. Meil on pärast Kose ja Kõue valdade ühinemist piirkonnas 18 300 inimest, seal aga 65 000.“

Ta ütles, et kõige huvitavam oli tervikpilt ning võrdlusmoment Eesti ja Poola vahel: „Külastasime Leader-toetust saanud objekte: muuseume, mänguväljakut, külamaja ning ka ettevõtjaid. Poolas on tugevad kogukonnad, käikase koos, suheldakse. Palju asju tehakse vabatahtlikult ning projekte tegemisrõõmust. Nendel on MTÜ asutamiseks vaja 15 inimest, meil vaid 2. Seetõttu on nende MTÜd ka rahvarohkemad ja tugevamad. Poolas saavad Leader-projektitoetuse taotlusi esitada vaid tegevusgrupi liikmed, meil pole liikmelisus toetuse taotlemiseks nõutud. “

Tiina Sergo võrdles, et kui Eestis on tegevusgrupp projekti heaks kiitnud, saadetakse see harva PRIAst tagasi, Poolas on olukord aga teine: „Seal saadetakse tunduvalt rohkem projektitaotlusi tagasi. On isegi juhtunud, et kuni 40 protsenti.“

Ta lausus, et poolakad kuulasid huviga, kuidas Eestis saab taotlusi digitaalselt esitada: „Neil on bürokraatiat palju rohkem, dokumendid on tavaliselt paberil ning kohaliku tegevusgrupi kontoris näidati meile, kuidas ühele dokumendile lüüakse vahel peale kuni 10 templit.“

MTÜ juht sõnas, et reis aitab kaasa uue rahastusperioodi strateegia koostamiseks: „Tegime teemade kaupa ajurünnakut ning vahetasime kogemusi. Kindlatest koostööplaanidest on veel vara rääkida. Arutasime ka näiteks seda, mis võiks juhtuda, kui pärast 2020. aastat enam Leader-toetusi ei peaks saama või kuidas kaasata Leader-tegevusse rohkem ettevõtjaid.“

Kõige tugevamad kontaktid sõlmiti tema arvates reisi jooksul organisatsioonide vahel: „Näiteks Lääne-Harju mesinikud said Poola mesinikega sõpradeks.“

Ida-Harju Koostöökoja liige, MTÜ Pikva-Arava Külaelu tegevjuht Martin Kuivallik ütles, et reisil selgus, kui erinevad on MTÜde toetamise põhimõtted Eestis ja Poolas: „Poolas on selgelt näha riigi toetus. Valitsus eraldab eelarvest ühe protsendi MTÜdele. Meil on riik ikka üsna õhuke ja pole kaastoetust. Seetõttu tehakse Poolas Leaderi abiga suuri asju, meil väikeseid. Ka on Poolas märgata, et kogukonnad hoiavad rohkem kokku kui Eestis. Eks see tuleb nii slaavi kultuurist kui katoliiklikust religioonist.“

Ida-Harju Koostöökoja hindamisgrupi liige Andre Sepp kiitis reisi: „Põnev oli näha, mida on Poolas Leader-toetusega tehtud ning kuidas projektirahasid kasutatud. Rahataotlemisprotsess on seal küll tunduvalt bürokraatlikum, kuid Leader-programmid on riikides üllatavalt sarnased.“