President TOOMAS HENDRIK ILVES külastas Juminda korrakaitsjaid

1889

President käis Kuusalu vallas Juminda poolsaarel teisipäeval, 24. novembril.
Teisipäeval, 24. novembri õhtul käisid Leesi kirikus EVELIN ILVES, TOOMAS HENDRIK ILVES, JAANUS JALAKAS ja URMAS KIRTSI.
Külaskäik toimus Toomas Hendrik Ilvese soovil. Ta ütles Haapsalus kaunimate külade autasustamisel Juminda külavanemale Karli Lambotile, et tahaks külla tulla ja kohtuda kohaliku korrakaitsepatrulli rahvaga. 
 
Riigipea jõudis teisipäeval poolsaarele pärast kella 16, kui oli juba pime. MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse mehed ja üks naine, kokku tosinajagu vabatahtlikke patrullijaid, ootasid teda esialgu Pudisool.

Korrakaitsjatel olid helkurvestid seljas ja patrullikleepsud autodel. Nad saatsid presidenti eskordina kogu külaskäigu vältel, kõigepealt Juminda külasse ja sealt Leesi kirikusse.

Saabumist oli tulnud kajastama Kanal 2 „Reporteri” võttegrupp, kes ooteajal intervjueeris Pudisool MTÜ algatajat Artur Talvikut, korrakaitsepatrulli pealikut Aivar Hinni ja üht liiget Toomas Möllerit.

Pudisool tutvustas Artur Talvik presidendile ja tema abikaasale Evelin Ilvesele ülesrivistatud patrullijaid. Ta näitas patrulli kleepse ning kinkis need ka presidendile ja ta tütrele Kadri Keiule.

Seejärel sõideti Jumindale, kus küla keskel platsil ootasid presidenti ja ta peret külavanem Karli Lambot, külaseltsi juht Aive Sarjas ning kümmekond külaelanikku. Aive Sarjas andis külakostina üle korvi Juminda peredes valmistatud toodetega – salatite ja mooside, kodusküpsetatud leiva ning endakasvatatud kartulitega. Karli Lambot kinkis külakaardi, 9 väljaannet Juminda Külajutte ning sõja­ajaloo raamatu, mis tutvustab Juminda merelahingut. 

Külavanema juhtimisel tehti taskulampide valgel külalistele lühiekskursioon Juminda olulisematesse paikadesse – vaatama ranna äärde rajatud sümboolset piiririba ning sealt edasi vanale kalmistule, kiigeplatsile ja kellatorni juurde.

Leesi kirikus räägiti korrakaitsest
Artur Talvik oli Leesi kirikusse kutsunud Juminda poolsaare kümne küla külavanemad, ümbruskonna rahvast, patrullis osalejaid ning ka Kuusalu valla uued juhid, vallavanema Urmas Kirtsi ja volikogu esimehe Andres Paomehe. Paar pillilugu mängis Leesi koguduse õpetaja Jaanus Jalaka pereansambel.

„Kui kevadel juhtusid siin jõhkrad sissetungid, kogunesid kiiresti kohalikud mehed ja moodustasid MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse. Meie ideoloogia on kontrollida poolsaare kaht peamist ühendavat teed ja külasid. Patrullitakse külade kaupa nädal korraga, küla ise otsustab, kes ja mis aegadel väljas käivad. Praegusel pimedamal ajal on mõistlik patrullida ka päeval,” tutvustas Artur Talvik patrulli põhimõtteid.

Ta toonitas, et eesmärk pole tekitada hirmu, kõik heade kavatsustega külalised on poolsaarele oodatud. Halbade kavatsustega tulijatele antakse aga patrullimisega märku, et siinne rahvas hoiab kokku ning pole mõtet tulla.

Juminda Poolsaare Korrakaitse missioon ei ole ainult autodega ringi sõita, lisas ta, vaid on ka kultuurilis-sotsiaalne pool – koosolekutel arutatakse, kuidas poolsaare elu elavdada.

Juminda initsiatiiv on edasi liikunud, Artur Talvikult on teiste piirkondade inimesed nõu küsinud ning ka Pärispea poolsaarel on juba hakatud patrullima.

Ka on Artur Talvik kutsutud rohujuure tasandil tegutsejate esindajana osalema vabariigi valitsuse juurde moodustatud komisjoni töösse, arutatakse seadusemuudatusi, mis puudutavad politsei ja korrakaitsjate funktsioone, õigusi ja kohustusi.

Tema selgitab seal enda seisukohti, et korrakaitsepatrulli tegevus käiks politsei kontrolli all ja koostöös, õiguse tegevuseks annaks politsei. Praegu võivad patrulli liikmed ainult jälgida toimuvat ja informeerida politseid, kuid neile võiks üle anda osaliselt ka politsei funktsioone, näiteks õigus sõidukeid peatada ja kontrollida, kellega on tegu.

Vastuväited on, et samasuguseid üksusi võivad hakata moodustama ka sellised inimesed, kel on kuritegelikud kavatsused.

Kuusalu vallas oli patrull
Vallavanem Urmas Kirtsi, kes oli tööl esimest päeva, rääkis sellest, kuidas 1994. aastal loodi tema esimese ametisoleku ajal Kuusalu Valla Korrakaitse. Valla majanduskomisjoni senise esimehena märkis ta, et viimastel aastatel toetas vald seda patrulli oma eelarvest 600 000-700 000 krooniga. Neid korrakaitsjaid sai välja kutsuda igal ajal, reageeriti nii kodanike appikutsetele kui ka kohalike ettevõtete turvaseadmete signaalidele. Patrulli suutis vald töös hoida 2008. aastani, siis pidi lõpetama, kuna puudus turvalitsents. Ka patrullis tegutsenud abipolitseinike litsentsid tühistati.

Artur Talviku sõnadele, et patrullimine on kulukas, mehed ise tasuvad autokütuse eest ning vallamajja on saadetud taotlus rahalisele toetusele, vastas vallavanem, et on avaldust näinud: „See lisatakse eelarve projekti koostamise protsessis teiste taotluste juurde. Võimalik oleks anda ühekordset toetust. Kui kõnelda püsikuludest, siis tuleb silmas pidada, toetuse saa­mise õigus tekib ka teistele, kui nad loovad oma patrul­lid.”

President kiitis Kuusalu valla rahvast
President Toomas Hendrik Ilves ütles Leesi kirikus, et tunnustab Kuusalu valla rahvast: „Kuusalu vald on kõige kodanikualgatuslikum vald, kui ülejäänud Eestis ka nii oleks, siis oleks see teistsugune riik.”

Peale Juminda poolsaare rahva ettevõtmise viitas ta oma kiidusõnades ka Kolgaküla rahvamaja taastamisele.

„Seaduseelnõu on tõsine juriidiline ja intellektuaalne väljakutse. Pole vaja fantaseerida, kui mõelda meie lähiajaloole, milliste kalduvuste ja huvidega inimesed võivad selliste üksuste loomise võimalust ära kasutada. Mitte kõik piirkonnad Eestis ei ole sellise kogukondliku ja heatahtliku vaimuga, nagu ollakse Juminda poolsaarel,” lausus president ja küsis, mis takistab kohalikel astumast kaitseliitu või hakkamast abipolitseinikuks. See on võimalus relvaloa saamiseks.

Artur Talvik vastas, et paljud ei taha neis organisatsioonides olla, sest siis peavad osalema sealsetes ettevõtmistes, näiteks on politsei suunanud kohalikke abipolitseinikke objektidele, mis asuvad kodukandist kaugel. Patrullis on inimesi, kes tahavad kaitsta oma piirkonnas enda kodu.

President sõnas: „Meil on parlamentaarne riik, otsustab parlament. Tiivustan mõtlema edasi, kuidas formuleerida juriidilisi nüansse nii, et lambad oleksid terved ja pätid vanglas. Oluline on see, et seadus võimaldaks korraliku lahenduse. Jõustruktuurid peavad olema seadusandlikult väga hästi reguleeritud.”


MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse
Asutati suvel 2009, liikmeid on 50. Patrullima hakati septembris. Patrullitakse külade kaupa nädal korraga ning patrullijate endi kulul. Patrulli pealik on Aivar Hinn Leesilt, tema määrab külade järjekorra ja suhtleb politseiga.