Igal külal on võimalik saada oma üritusega EV 100 ametlikku kalendrisse.
Hoburongkäik Arukülast Raasikule, sinimustvalged kudumid Aruküla kividele, soomusrong ja näidislahing Anija vallas – Ida-Harju elanikud pakkusid, mida võiks teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul oma kodupaigus.
Alates sügisest on määratud piirkondlikud koordinaatorid, kes hakkavad organiseerima Eesti 100. sünnipäeva üritusi kohalikul tasandil ehk „EV 100 igas külas”. Külaliikumine Kodukant määras Ida-Harju koordinaatoriks Kolgaküla seltsi tegevjuhi Kaisa Linno, kes kutsus piirkonna huvilised teisipäeval, 22. novembril Anija mõisa teabepäevale ja mõttetalgutele.
Huvilisi oli saalitäis – Anija, Raasiku, Kuusalu ja Viimsi vallast. Riigi programmist rääkis EV 100 suurprojektide juht Margus Kasterpalu, kes märkis, et sünnipäeva puhul on võimalus teha kogukondadel riigile kingitus: „Oleme jõudnud võõrduda, arvame, et riik on kusagil kaugel, seostame seda valitsusega. Tegelikult oleme riik meie ise ning teeme kingituse endale. Loome midagi, et meie elu oleks parem ning sünnipäevast jääks mingi mälestus.”
Lisaks üle-eestilistele suurüritustele hoolitseb „EV 100 igas külas” selle eest, et sünnipäevast saaksid osa kõik, ka need külad, kus elab vaid mõni pensionär ning palgalist kultuurijuhti või rahvamaja juhatajat pole.
Margus Kasterpalu jutustas, et üle Eesti hakkab tiirutama treiler teemapargiga Laste Vabariik, kus atraktsioonid laotatakse näiteks parki. Teemapark peaks jõudma üle Eesti 70 väiksemasse asulasse ja külasse.
Vaja püsiväärtusi
„EV 100 igas külas” üldkoordinaator Merle Jantson külaliikumisest Kodukant rääkis, et Eesti sünnipäev ei peaks olema pikk pidu, millele järgneb sinine esmaspäev: „Eesmärk on teha midagi ilusat, suurt, püsivat, mille kohta saab öelda, et see on tehtud 100. sünnipäevaks. Kui see valmis, on põhjust pidutseda, pidu ei tohiks aga olla eesmärk omaette.”
Ta tõi näiteid – kogukonnakroonika, leivaküpsetamise võistlus, kokaraamat, lauluvõistlus, külaplatsi rajamine või korrastamine: „Tori vallas on plaanis teha kalmistule hauaplats neile, kes surnud kodumaalt eemal ning lähedastel pole kusagil käia mälestamas. Seega ei pea ettevõtmine olema ainult meelelahutuslik. Iga küla võiks juubeliaastaks üles otsida ka enda juurest võrsunud tuntud ja tunnustatud inimesed igalt elualalt ning kui nad enam kodupaigas ei ela, tuua nad kas või korraks tagasi juurte juurde.”
Kui küla või kogukond on kingituse välja mõelnud, saab selle lisada EV 100 kodulehele ning Kodukandi kodulehele. Aasta alguses lisatakse sinna kaart, millele vajutades saab näha, kus midagi toimub. Iga paik saab juubeliperioodil kaardil olla ühe korra.
Merle Jantson: „Kui üritus kaardil kirjas, on sel päeval just see paik Eestis kõige tähtsam, sünnipäev toimub just seal. Üritus on avatud kõikidele soovijatele üle Eesti ning EV 100 juhtrühm kingib märgise, mis näitab, mis kuupäeval peeti seal asulas Eesti sünnipäeva.”
2017. aasta augustis külade maapäeval on plaanis esitleda ideid, mis hakkab toimuma. Kokkuvõtted ja väljapanekud tulemustest on 2019. aasta augustis.
Ta lisas, et loomulikult võib iga küla valida ise, kuidas sünnipäeva tähistada, kuid üle-eestiliselt on soov reklaamida just neid ettevõtmisi, mis loovad püsiväärtust ning pakuksid huvi laiemalt.
Järgmisel kahel aastal võtavad kogukonnaprojektid enda tiiva alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja Kohaliku Omaalgatuse Programm (KOP), mis toetavad eelisjärjekorras EV 100 projekte.
Kaisa Linno rääkis, et EV 100 ümarlaud toimus septembris ka Kuusalus, kust tuli mitmeid toredaid ideid: „Praegu on laual suured ideed, nüüd peaks minema kitsamalt küladesse. Mõtted on seotud peamiselt investeeringutega – korda teha Eesti vanim vabadussammas Kuusalu kalmistul, rajada noodivõti meie laulumeestele, kuid plaanis on ka istutada puid. Üleskutse on ka kohalikele ettevõtjatele – aidake luua midagi, mis jääks alles.”
Oma ideest tuleks teada anda Kaisa Linnole.
Anija vallavanem Arvi Karotam uuris, mis seisus on soomusrongi toomine raudteele: „Unistame, et soomusrong väljuks Kehra jaamast, sõidaks Lahinguväljale, kus toimub kõva näidislahing, sealt Aegviitu ja Kehrasse tagasi.”
Margus Kasterpalu sõnas, et projekt on teostatav, kuid ootab praegu tehnilise järelevalve ameti seisukohta – kodaratega ratastega muuseumieksponaati tänapäevasele raudteele tuua ei saa, tuleks koostöös sõjamuuseumiga midagi välja mõelda ning olemasolevat ümber ehitada.
Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga lausus, et tal on plaanis kokku ajada kõik Raasiku valla hobused ning korraldada rongkäik Raasiku Harju-Jaani kiriku juurest Aruküla mõisani: „Olen mõelnud ka, et tagasi tuleb tuua Gustav Ernesaks, avada tema skulptuur. Juubeliperioodi sobib hästi ka Raasiku uue raamatukogu valmimine, püsiv väärtus võiks olla ka laululava rahvamaja hoovis. Suured plaanid on ka Arukülas – kultuurijuht Garina Toomingas plaanib panna kõik memmed kuduma ning katta kivid sinimustvalgete mütsidega. Meie vallas on ka Pikavere mõis, mille arendamise nimel töötab palju tublisid tegijaid ning usume, et kool muutub taas suuremaks. Mulle väga meeldis Anija Eide kuju loomine, see oli armas mõte. Meil võiks olla siis näiteks Raasiku Gustav.”
