Poolsaare lapsed õppisid laagris purjetama ja kala püüdma

2998
Juminda poolsaare laste merepäästelaagri esimene vahetus ja kasvatajad. Foto Jana Laigo

Juminda Poolsaare Seltsi korraldatud merepäästelaagris osalesid kahes vahetuses kokku 65 last, elati Tapurla külaplatsil mere ääres Kaitseliidu suurtes telkides.

„Tänapäeva ühiskond kipub noortele õpetama abitust, meie üritasime oma laagriga õpetada kohalikele lastele, kuidas ise hakkama saada ning kui kogukonna liige on hädas, siis teda aidata. Eesmärk oli tuua lapsed tavasituatsioonist välja, erilisi mugavusi telkides elamisel ei olnud,“ ütles MTÜ Juminda Poolsaare Selts juhatuse liige Marti Hääl, kes kuulub seltsi juures tegutsevasse vabatahtlikku merepäästerühma ja tegi merepäästelaagris   kaasa   noorte   juhendajana.
Ka Juminda Poolsaare Seltsi juht, vabatahtlik merepäästja Artur   Talvik   rõhutas,  kuidas  hea­oluühiskond süvendab ninnu-nännu suhtumist, merepäästelaagriga sooviti teha vastupidist –  õpetada ise toime tulema ning anda kohalikele ja poolsaarel suvitavatele noortele erakordne emotsioon ehk nende   endi   Bullerby-efekt   küla­elust ja omavahelisest suhtlemisest. Et kui nad ka tulevikus laias maailmas ringi liiguvad, tuleksid tagasi ning viiksid kohalikku elu edasi.
Lastelaagri idee pakkus vabatahtlik merepäästja Aive Mõttus, kui poolsaare seltsi juhatus istus talvel koos ja tegi uueks aastaks plaane. Kui laagri toimumisaeg kevadel välja kuulutati, oli huvi oodatust elavam, kõiki soovijaid ei saanud vastu võtta.
Esimene vahetus toimus 3.-6. augustini, 4-9aastaseid lapsi osales kokku 32. Teine vahetus oli 10.-14. augustini, 10-17aastaseid noori kogunes laagrisse 33. Nooremate vahetuses oli vastutava kasvataja ametis Sirje Pajula ja vanemate laste vahetuses Kaie Ustav. Mõlemas vahetuses aitasid neid abikasvatajatena Theo Kehlmann ja Sandra Liis Hääl.
Meretarkusi õpetasid Marti Hääl, Artur Talvik, Ago Katvel, Tarvi Velström, Aive Mõttus. Rannakeele koolituse viisid läbi Riina Laanetu ja Heli Kendra. Rauno Masingu juhendamisel käidi metsas matkal. Purjetamist juhendas Ants Viirmaa. Laagris aitasid Taavi ja Mihkel Ustav. Raamatupidamisega tegeles Tiina Viirna. Laste tervisel hoidis silma peal perearst Anneli Talvik.
Kogu töö merepäästelaagris oli vabatahtlik. Toitlustamiseks ja tegevusvahenditele tehtud kulutuste katteks oli osalustasu lapse kohta 109 eurot. Vabatahtliku merepäästeüksuse liikmete ja nende toetajate lapsed said laagrisse soodushinnaga.
Teise vahetuse ajal käis laagris külas MTÜ Koos Laste Heaks juht Toomas Palu, kes andis üle 1600eurose tšeki E-piima loodud fondist, millest toetati laste vaba aja veetmise võimaluste parandamist. Juminda Poolsaare Seltsi merepäästelaagri projekt kandideeris konkursil ja valiti toetatavate hulka.
Koolitused praktilises
võtmes
Lastele räägiti mereohutusest ja päästevarustusest. Väiksemaid õpetati aerutama ja suuremaid purjetama. Kolm purjekat saadi annetuste korras Tallinna purjeklubidelt. Teise vahetuse kasutuses oli ka purjelaud.
Igal õhtul viidi kalavõrgud Tarvi Velströmi juhendamisel merre ja hommikul toodi välja, õpiti kalu puhastama ja suitsutama. Kalal käidi suure lappaja-paadiga, kuhu mahtus korraga kümme last. Noori sõidutati ka Juminda vabatahtlike merepäästjate au ja uhkusega – merepäästekaatriga Varvara.
Marti Hääl kirjeldas, kuidas esmaabikoolitusel, mida juhendas Aive Mõttus, olid nooremad laagrilised lõpuks üksteist hoolega üle plaasterdanud. Nagu esmaabis, nii olid ka teised koolitused praktilises võtmes.
Tuleval suvel on plaan teha merepäästelaager kolme vahetusega, jaotada osalejad neisse oskuste järgi ning vanematele lastele viia läbi merepäästja I astme koolitus.
Sai uusi sõpru ja tuttavaid
Merepäästelaagris koos 10aastase venna Kuldariga osalenud 17aastane Alger Paalberg jutustas, et sai tänu laagrile poolsaare küladest uusi tuttavaid, keda seni ei teadnud. Pärast laagrit on jäädud omavahel suhtlema ning ka kokku saadud.
„Laagris oli lõbus ja tore, kõik tahavad, et tuleval suvel tehtaks uuesti. Minu meelest on tänu Juminda Poolsaare Seltsile elu palju muutunud. Nüüd tuntakse ka naaberkülade inimesi. Tahan tulla Tapurla külasse elama, mitte seal ainult suvitada, korterielu Kuusalus mulle eriti ei meeldi, külas on palju parem,“ lausus ta.
Lapsevanem Melika Kindel, kelle tütred, 6aastane Anni Mai ja 8aastane Ida Leen, olid laagri esimeses vahetuses, kiitis samuti, et lapsed jäid väga rahule: „Matkapäev oli päris pikk, aga tegid lõpuni kaasa ja kirjeldasid, et oli väga äge. Olen ise lapsena käinud metsalaagrites, kus olid spartalikud tingimused, saime hakkama. Kindlasti võiks merepäästelaagritega jätkata.“