Polit­seip­re­fekt ATS KÜ­BAR­SEPP: „Ku­ri­te­ge­vu­se tõu­sus an­na­vad suurt too­ni kel­mu­sed.“

Har­ju­maad ja Tal­lin­na linna tee­nin­da­va Põh­ja po­lit­seip­re­fek­tuu­ri ju­hi­na ala­tes jaa­nua­rist töö­tav Ats Kü­bar­sepp te­gi 19. juu­nil Kos­ti­ve­res Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du nõu­päe­val üle­vaa­te õi­gus­kor­rast Har­ju­maal 2023. aas­tal. Põh­ja pre­fek­tuur on Ees­tis ter­ri­too­riu­milt kõi­ge väik­sem, aga rah­vaar­vult kõi­ge suu­rem ning um­bes poo­led sünd­mu­sed, mil­lest po­lit­sei­le tea­ta­tak­se, leia­vad pre­fek­ti sõ­nul aset Põh­ja pre­fek­tuu­ri ter­ri­too­riu­mil.

Õi­gus­kor­ra ül­di­ne seis maa­kon­nas on Ats Kü­bar­se­pa hin­nan­gul hea, kuid süü­te­gu­de arv on aas­ta jook­sul kas­va­nud. Har­ju­maal, kui Tal­lin­na lin­na mitte ar­ves­ta­da, pan­di 2023. aas­tal toi­me 10 034 süü­te­gu, neist 2515 ku­ri­te­gu ja 7519 väär­te­gu. Võr­rel­des aas­ta va­ra­se­ma­ga tõu­sis süü­te­gu­de arv 13 prot­sen­ti, ku­ri­te­gu­de arv kas­vas 16 ja väär­te­gu­de arv 12 prot­sen­ti.

Kel­mus­te arv on olu­li­selt kas­va­nud
Kõi­ge roh­kem on kas­va­nud kel­mus­te arv – võr­rel­des 2022. aas­ta­ga oli neid mul­lu 22 prot­sen­ti roh­kem. Eel­mi­sel aas­tal pan­di Har­ju­maal toi­me 389 kel­must, neist 339 in­ter­ne­tis. In­ter­ne­ti­kel­mus­te arv on võr­rel­des aas­ta va­ra­se­ma­ga tõus­nud 34 prot­sen­ti. Tal­lin­nas ja Har­ju­maal kok­ku te­ki­ta­ti ini­mes­te­le eel­mi­sel aas­tal kel­mus­te­ga üle 48 mil­jo­ni eu­ro kah­ju, sel­lest Har­ju­maal 2 426 962 eu­rot.

Ats Kü­bar­sepp sõ­nas, et kel­mus­te näol po­le te­gu Ees­ti eri­pä­ra­ga, vaid rah­vus­va­he­li­se ku­ri­te­ge­vu­se­ga, ning kel­mi­de ohv­ri­teks ei lan­ge su­gu­gi üks­nes va­nai­ni­me­sed.

Kõi­ge roh­kem pan­di eel­mi­sel aas­tal kel­mu­si toi­me Maar­du lin­nas – 52, mis on 20 võr­ra roh­kem kui aas­ta va­rem, ja Rae val­las – 50 ehk 4 võr­ra roh­kem kui 2022. aas­tal. Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­las pan­di mul­lu toi­me 13 kel­must, Kuu­sa­lu val­las oli neid 5 ja Raa­si­ku val­las 10 võr­ra roh­kem kui aas­ta va­rem. Kõi­ge vä­hem pan­di kel­mu­si toi­me Ani­ja val­las ja Lok­sa lin­nas. Lok­sal oli 9 kel­must ehk 1 võr­ra vä­hem kui 2022. aas­tal, ning Ani­ja val­las oli 5 kel­must ehk 9 võr­ra vä­hem kui aas­ta va­rem.

Pre­fekt sel­gi­tas, et kel­mus­te toi­me­pa­ne­mi­ne ei sõl­tu siis­ki ot­se­selt asu­ko­hast, ena­mas­ti on te­gu te­le­fo­ni teel või in­ter­ne­ti kau­du toi­me pan­dud süü­­tegu­de­ga. Maar­du lin­nas on neid te­ma ar­va­tes kõi­ge roh­kem ilm­selt see­tõt­tu, et seal elab roh­kem ve­ne keelt kõ­ne­le­vaid ini­me­si – suu­rem osa pet­tu­seid pan­nak­se toi­me ve­ne kee­les. Siis­ki mär­kis ta, et nüüd on kel­mid te­hi­sin­tel­lek­ti abil või­me­li­sed saat­ma kir­ju ka kor­ra­li­kus ees­ti kee­les.

Ats Kü­bar­sepp tõ­des, kel­mus­te arv tõu­seb hoo­li­ma­ta sel­lest, et po­lit­sei on püüd­nud prob­lee­mi mee­dia kau­du tead­vus­ta­da. Ta nen­tis, et vä­ga pal­ju on neid, kes saa­da­vad pa­kiau­to­maa­di­ga oma su­la­ra­ha pet­tu­ri­te­le, sest nad on lu­ba­nud sel­le kan­da tur­va­li­se­le kon­to­le. Sa­mas ei ole ini­me­sed te­ma sõ­nul ru­ma­lad, vaid kõik­või­ma­li­ke „kan­na mei­le ra­ha“ kel­mus­te ta­se jär­jest kõr­gem: „Kah­juks po­le kel­mus­te eest kee­gi kaits­tud, need on vä­ga pro­filt ja nii pee­nelt lä­bi vii­dud, et ini­me­sed ka ise imes­ta­vad, kui­das said oma ra­ha kel­mi­de­le ära an­da. Aga saa­vad.“

Ku­na ra­ha väl­ja­pet­mi­se näol on te­gu rah­vus­va­he­li­se ku­ri­te­ge­vu­se­ga, tu­leb po­lit­seil sa­ge­li esi­ta­da and­me­te kü­si­mi­seks õi­gu­sa­bi­pal­veid teis­tes­se rii­ki­des­se, kuid val­da­valt nei­le vas­tu­seid ei saa­da.

„Kui ar­ves­ta­da, kui suur osa kel­mu­se­ga omas­ta­tud ra­ha on kät­te saa­dud, siis on see põ­hi­mõt­te­li­selt ole­ma­tu – vaid 3 prot­sen­ti,“ sõ­nas Ats Kü­bar­sepp.

Mõ­ned edu­lood te­ma kin­ni­tu­sel siis­ki on – po­lit­sei on tei­nud rah­vus­va­he­li­si koos­töö­grup­pe ning mõ­ned suu­re­mad te­le­fo­ni­kes­ku­sed on kin­ni pan­dud: „Te­gu on te­le­fo­ni­kes­kus­te­ga, mis on or­ga­ni­see­ri­tud tih­ti­lu­gu sel­lis­tes rii­ki­des, kus õi­gus­kor­ra­ga ei ole kõik vä­ga häs­ti.“

Pre­fekt sel­gi­tas, et kel­mi­de ta­ba­mi­seks te­hak­se koos­tööd pan­ka­de­ga, pan­nak­se kin­ni te­le­fo­ni­numb­reid ja IP-aad­res­se ning te­hak­se veel pal­ju muud, kuid kõik see on ik­ka­gi nii-öel­da tu­le­kus­tu­ta­mi­ne: „Meil po­le te­ge­li­kult töö­riis­ta, kui­das saak­si­me kel­mus­te ar­vu kas­vu hoi­da kont­rol­li all.“

Väl­ja­kut­se­te arv on vä­he­ne­nud
2023. aas­tal oli po­lit­seil Har­ju­maal kesk­mi­selt 28 väl­ja­kut­set öö­päe­vas. See on võr­rel­des 2022. aas­ta­ga 3 prot­sen­ti vä­hem. Pre­fekt sel­gi­tas, põh­jus on eel­kõi­ge see, et po­lit­sei on oma töö­kor­ral­dust muut­nud – näi­teks ei sõi­de­ta ala­ti ko­ha­le väik­se­ma­te­le „ple­ki­mõl­ki­mis­te­le“ või kui on lei­tud loo­mu­lik­ku sur­ma sur­nud ini­me­ne. Sel­le ase­mel in­ves­tee­ri­tak­se pi­gem juh­ti­mis­kes­ku­ses­se, võe­tak­se juur­de töö­ta­jaid, et roh­kem te­ha tea­vi­tust ja an­da nõu te­le­fo­ni teel. Prae­gu te­hak­se kõik­või­ma­li­ke prob­lee­mi­de kor­ral sa­ge­li esi­me­ne kõ­ne po­lit­sei­le, aga kui po­le va­he­tut oh­tu kel­le­gi elu­le või ter­vi­se­le, püüab po­lit­sei ko­ha­le­sõit­mi­se ase­mel muid la­hen­du­si lei­da: „Po­lit­seil on aas­tas kok­ku 1000 tun­di, mil ei ole üh­te­gi va­ba pat­rul­li. See tä­hen­dab, et kui sel ajal oleks tul­nud kõ­ne, et mi­da­gi on juh­tu­nud, po­le ke­da­gi, kes rea­gee­riks, oleks saa­nud ap­pi min­na.“

Ka lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la juh­tu­mid on Har­ju­maal aas­ta­ga 4 prot­sen­ti vä­he­ne­nud, neid re­gist­ree­ri­ti maa­kon­nas 2023. aas­tal 1306. See ei tä­hen­da Ats Kü­bar­se­pa sõ­nul siis­ki, et olu­kord oleks hea, pi­gem se­da, et neist ei tea­vi­ta­ta pii­sa­valt.

„Te­gu on la­tent­se ku­ri­te­ge­vu­se­ga, millest politsei ei saa teada, kui kas naab­rid, oh­ver ise, tut­ta­vad või kes iga­nes sel­lest ei tea­vi­ta“ mär­kis ta.

See­vas­tu nar­ko­sur­ma­de arv Har­ju­maal oli mul­lu 3 võr­ra suu­rem kui aas­ta va­rem – eel­mi­sel aas­tal oli neid 14. Kas­va­vad fen­ta­nüü­li tar­vi­ta­mi­se­ga seo­tud sur­mad. Pre­fekt ju­tus­tas, et käis hil­jaae­gu Ka­na­das Van­cou­ve­ris, kus on nar­koo­ti­ku­mid möö­du­nud aas­tast le­ga­li­see­ri­tud – ini­me­sel võib ol­la isik­li­kuks tar­beks ehk al­la 2,5 gram­mi nar­koo­ti­li­si ai­neid.

„Tu­le­mu­sed on ma­sen­da­vad, nar­koo­ti­lis­te ai­ne­te üle­doo­si­de arv tõu­sis 11 kor­da,“ tõdes ta.
Ta li­sas, et kui­gi nüüd ei ole Van­cou­ve­ris enam lu­ba­tud ava­li­kus ko­has nar­koo­ti­ku­me tar­bi­da, on ju­ba hil­ja – kesk­lin­nast mõ­ne­sa­ja meet­ri kau­gu­sel la­ma­vad nar­ko­maa­nid tä­na­va­tel: „See on hoia­tav näi­de, mis võib juh­tu­da. Üle­jää­nud Ka­na­da on tei­nud sel­lest jä­rel­du­sed ja roh­kem sel­le­ga ei eks­pe­ri­men­tee­ri­ta.“

Pre­fekt kin­ni­tas, et Ees­tis on po­lit­seil nar­koo­ti­ku­mi­de tar­vi­ta­mi­se suh­tes en­di­selt null­to­le­rants, sel­le vas­tu või­del­dak­se, na­gu jak­sa­tak­se. Üle­doo­sid tu­le­vad te­ma sõ­nul kan­ge­test nar­koo­ti­ku­mi­dest ning näi­teks fen­ta­nüü­li tar­vi­ta­ja­te seas on ka ta­va­lis­test pe­re­kon­da­dest ini­me­si, sealhulgas lap­si.

Liik­lu­sõn­ne­tu­si ja pur­jus­päi sõit­jaid roh­kem
Inim­kan­na­ta­nu­ga liik­lu­sõn­ne­tus­te arv kas­vas aas­ta­ga 22 prot­sen­ti, kok­ku oli neid Har­ju­maal mul­lu 267, neis huk­kus 9 ini­mest ehk 6 roh­kem kui aas­ta va­rem.

Ats Kü­bar­sepp rää­kis, et po­lit­sei on liik­lus­jä­re­le­val­ve tak­ti­kat üle vaa­ta­mas. Hil­ju­ti val­mis maa­kon­na nii-öel­da kuum kaart, ku­hu on mär­gi­tud Har­ju­maa ko­had, kus on kõi­ge roh­kem liik­lu­sõn­ne­tu­si.

„Üri­ta­me oma mees­kon­di sät­ti­da nii, et need „kuu­mad ko­had“ olek­sid kae­tud,“ sõ­nas ta.

Sa­mas tõ­des pre­fekt, et uurin­gud näi­ta­vad – liik­lus­jä­re­le­val­ve ja liik­lu­sõn­ne­tu­se ära­hoid­mi­se va­he­li­ne seos on vä­ga väi­ke, ehk jä­re­le­val­ve ot­se­selt ei mõ­ju­ta, kas liik­lu­sõn­ne­tus toi­mub või ei.

Al­ko­ho­li­joo­bes juh­te ta­ba­ti Har­ju­maal eel­mi­sel aas­tal 748. Se­da on pi­sut roh­kem kui aas­ta va­rem, kuid joo­bes juh­ti­de ta­ba­mi­ne sõl­tub pre­fek­ti sõ­nul ot­se­selt sel­lest, kui pal­ju on po­lit­sei tei­nud nii-öel­da pu­hu­mis­rei­de.

„See on kind­las­ti koht, ku­hu pea­me hak­ka­ma roh­kem pa­nus­ta­ma ja la­hen­du­si leid­ma. Liik­lus ter­vi­ku­na on vald­kond, mi­da ole­me üle vaa­ta­mas, püüa­me min­na roh­kem and­me- ja ana­lüü­si­põ­hi­seks,“ lau­sus Ats Kü­bar­sepp.