Politseinik KAISA KAJO: „Ootamatult palju alaealisi liikus öösel ringi.“

5369
Piirkonnapolitseinik KAISA KAJO tuletab meelde – käes on pimedad ajad ning tuleb hakata kandma helkurit.

Politseinikud kontrollisid laupäeva õhtul ja ööl vastu pühapäeva autojuhte, jalgrattureid ning jalakäijaid.

Kuusalu piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo imestas, et nädalavahetusel toimunud politseioperatsioonil nähti öösel ringi liikumas palju alaealisi ning pimedal ajal tuli mitmele jalakäijale meelde tuletada, et tuleb kanda helkurit.

Ta rääkis, et Ida-Harjus laupäeval-pühapäeval kella 20 kuni varahommikul kella 4 läbi viidud operatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus vaadati ka, kas hämaral ajal jala kõndinud inimestel oli helkur ning kuidas olid jalgrattad varustatud tuledega.

„Helkurita jalakäijatele me trahvi ei teinud, kuigi võib määrata kuni 40 eurot. Kui liigutakse jala alkoholijoobes või tekitatakse liiklusohtlik olukord, võib trahv olla kuni 400 eurot,“ ütles Kaisa Kajo.

„Ida-Harjus osalesid operatsioonil kõik piirkonnapolitseinikud ja noorsoopolitseinikud, kokku sõitsime kaheksa politseiautoga. Neli autot sõitsid Maardu konstaablijaoskonna territooriumil läbi Jõelähtme ja Kuusalu valla Loksani. Neli masinat kontrollisid Rae-Anija konstaablijaoskonna territooriumil – Anija, Raasiku, Rae, Kose ja Kõue vallas, “ kirjeldas ta.

Seletuskiri ja kingiks helkur
Kaisa Kajo: „Kõikidele helkurita liiklejatele vormistasime kirjalikud hoiatused ning nad said meilt helkuri. Usun, et seegi on mõjus – kui politseinikud kutsuvad su oma autosse, kontrollivad isikuandmeid ning paluvad kirjalikult selgitada, miks helkur puudub. Hoiatuse saanud isikute nimed jäävad politsei  andmebaasidesse.“

Politseinikud pidid paluma seletuskirja helkuri kohta sel õhtul ja ööl kokku 28 inimeselt. Jõelähtme ja Kuusalu vallast oli neid 12, Arukülast ja Kehra ümbrusest 16.

Kui Kuusalu vallas kõndisid pimedas helkurita peamiselt noored, neist ligi pooled alaealised, siis Arukülas ja Kehra kandis tegeles politsei peamiselt täiskasvanud jalakäijatega.

Kaisa Kajo: „Seletuskirjades öeldi ikka, et unustasin koju või teise jope taskusse. Mõni tunnistas ka, et unustas hoopis. Kõik lubasid, et hakkavad korralikult helkurit kandma ja võtsid meie kingitud helkuri tänuga vastu.“

Ta lisas, et Kuusalu vallas peatati neid, kes kõndisid asulavälisel teel täiesti pimedas: „Kui oleks hakanud Kuusalu alevikus või Loksa linnas valgustatud tänavatel helkurita liikunud inimesi kinni pidama, oleks seletuskirju tulnud palju rohkem.“

Piirkonnapolitseinik toonitab, et uus liiklusseadus nõuab – helkuriga peab käima ka asulates ja valgustatud teedel. Kuid eriti ohtlik on, kui helkurit pole valgustamata teel kõndides.

„Paar nädalat tagasi oli selline juhus, et kell pool üks öösel hääletasid kolm alaealist, 14-15aastast, neidu Kiiu lähedal Tallinna-Narva maanteel. Nad ei näinud autotulede valgel esmalt, millise autoga on tegu, ning hakkasid politseimasina juurde jooksma. Politsei kohus on viia alaealised koju ja anda vanematele üle, kui nad on väljas pärast kella 23. Tüdrukud elasid Kuusalu lähedal. Nagu aru saime, ei hääletanud nad tee ääres selleks, et koju saada, vaid plaanisid sõita kusagile kaugemale sõbranna juurde.“

Kuna ühelgi neiul polnud helkurit, seadsid nad end suure maanteetrassi ääres pimedas seistes väga ohtlikku olukorda – lubatud kiirus oli seal 110 kilomeetrit tunnis, tõdes piirkonnapolitseinik.

Kui nad koju viidi, selgus, et kõigil ei olnud vanemaid kodus. Ka imestati tütart politseinikelt vastu võttes, et ei teadnudki Kiidu minekust, koduste teada pidi ta sõbranna juures olema.

Piirkonnapolitseinik paneb alaealiste emade-isade südamele, et tuntaks huvi, kus noored liiguvad, ning selgitataks, millised ohud neid võivad ees oodata.

Jalgratastel peavad olema tuled
Kaisa Kajo lisas, et kinni peeti ka 4 jalgratturit, kelle jalgrattal puudusid punane tagatuli ja esituli: „Uue liiklusseaduse järgi ei piisa sellest, kui jalgrattal on pimedal ajal helkurid küljes. Peavad olema ka tuled. Tegime samuti hoiatused. Kuna palju sõidab jalgratastega alaealisi, tahan lapsevanematele meelde tuletada, et nad vaataksid oma järeltulijate jalgrattad üle ning vajaduse korral muretseksid tuled.“

Uus seadus nõuab, et alla 16aastased kannaksid jalgrattaga sõites kiivrit. Piirkonnapolitseinik kiidab, et Kuusalus ja selle lähiümbruses on noored teadlikud, paljud kannavad kiivrit.

„On isegi juhtunud, et jään politseiautoga juhuslikult seisma, samas satub olema kiivrita noor jalgrattur, kes kiirustab ise vabandama, miks tal seekord kiivrit pole. Hullem on Loksal ja olen kolleegidelt kuulnud, et vähem kantakse ratturikiivrit ka Anija vallas.“

Kiivrita sõitmise või pimedas tulede puudumise eest võib politsei alates 14. eluaastast teha rahatrahvi kuni 40 eurot, alkoholijoobe või liiklusohu põhjustamise korral kuni 400 eurot, alla 14aastase noore võib saata alaealiste komisjoni.

Operatsioonid vähemalt kord nädalas
Kaisa Kajo ütles veel, et sel sügisel kavatsevad Ida-Harju politseinikud korraldada oma tööpiirkondades vähemalt kord nädalas reide, kus kontrollivad helkurite kasutamist ja jalgrattaid.

Kindlaid päevi pole, operatsioon võib toimuda ka tööpäeva õhtul ja öösel.

„Otsige helkurid üles, vahepealne valge suveaeg on pannud unustama, et need peavad olema. Vaadake üle ka enda ning laste jalgrattad. Kui tuled puuduvad, ei tohi nendega hämaral ajal sõita,“ tuletab piirkonnapolitseinik meelde.