Kümne lähestikku asuva eramu elanikud tegid ettepaneku muuta Kuusalu valla heakorraeeskirja.
Möödunud nädalal tekitas Kuusalu valla külavanemate meililistis kõneainet küsimus, kas nad pooldavad ettepanekut lisada valla heakorra eeskirja lindude ja loomade pidamise nõuete kohta uus punkt, mis sätestaks, et põllumajanduslooma, kuke ja üle 10 kodulinnu pidaja peab saama nõusoleku lähimal elavatelt naabritelt või oma küla elanikelt või 250 meetri raadiuses elavatelt elanikelt.
Ettepanekule heakorraeeskirja muutmiseks on alla kirjutanud Põhja külas mere ääres asuva uusarenduse 8 krundiomanikku. Nad on pakkunud, eeskirjas võiks olla veel, et saavutatud kokkuleppest tuleb arusaamatuste vältimiseks teavitada omavalitsust ning põllumajandusloomade ja kodulindude aastaringne pidaja peab täitma kõiki nõudeid, mis heakorraeeskirja järgi puudutavad looma- ja linnupidamiskohti.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Elina Einaru selgitas kaaskirjas külavanematele, et Põhja küla uusarenduse elanike igapäevast elu, töötamist ja toimetamist häirib kukekisa, häirivad ka looma- ja linnupidamisega kaasnevad lõhnad ja häälitsused. Sealsed inimesed leiavad, et uues eramurajoonis, kus eluhooned asuvad lähestikku, tuleks looma- ja linnupidamist piirata, et inimeste õigused, turvalisus ja heakord oleks tagatud.
Listi saadetud küsimusele vastasid 26 külavanemat, kõik on eeskirja muutmise vastu.
Külavanemad kirjutasid, et soodsamaks ja tervislikumaks eluks on vaja taimi-loomi ise kasvatada, loomapidamine on maal elamise loomulik osa ja seda tuleks soodustada.
Salmistu külavanem Indrek Suits kommenteeris, et nende külas on koera- ja kassipidajaid jäänud kahjuks väheks ning ühes eramus kasvavad kuked-kanad, selle aia taga käiakse kukelaulu spetsiaalselt kuulamas.
Tammistu külavanem Marti Hääl märkis, et nende külas on lisaks koertele-kassidele kanad, kuked, lambad, kitsed, veised ja hobused, külaliste jaoks on nad vaatamisväärsused, kohalikele külaelu normaalne osa.
Oli ka ironiseerijaid, et ega ometi ole tegu 1. aprilliga, kui on usinalt asutud külaelus kukelaulu reguleerima, ning pakuti, et Kuusalu vald võiks adapteerujatele läbi viia kohaliku kultuuri ja fauna tutvustuse, selgitada näiteks suurlinnast Kuusalu valla elanikeks pürgijatele maa- ja linnaelu erisusi, ühisjooni ja võimalikke probleemkohti. Esitati ka küsimus, millist eeskirja peaks muutma, kui suvitajad on vahel liiga lärmakad ja pidutsevad öösiti. Osad külavanemad viitasid Põhja külas naabritevahelisele laiemale tülile.
Ettepaneku heakorraeeskirja muutmiseks koostanud Põhja küla elanik Kadri Nõmm selgitas Sõnumitoojale, et see on sündinud kahe aasta jooksul naabritega peetud arutelude käigus: „Lihtne on öelda, et midagi on valesti, keerulisem on leida lahendus, kuidas linnu- ja põllumajandusloomade pidamist reguleerida uusarendustes. Pakkusime vallavalitsusele variandid, kuidas eeskirjas võiks olla sõnastatud, lootuses, et vallamajas arutatakse ja leitakse parim regulatsioon. Mõte on selles, et eramute rajoonis tuleks kokku lepida lähimate naabrite ja külaelanikega, missuguseid põllumajandusloomi ja -linde ja kui suures koguses tohiks pidada, kuna selline tegevus võib vähendada naabrite eluaseme väärtust.“
Ta lisas, et nende pere on toimetanud Kuusalu vallas üle 20 aasta, tegu pole äsjaste maalekolijatega, kellele ei meeldi külaeluga seonduv. Tema pere on ka ise suviti pidanud kanu. Probleem on tekkinud uusarendusse tulnud naabri kukega, kes on eriti valjuhäälne, alustab suviti kiremist varahommikul kella nelja ajal, kireb järjest paarkümmend minutit ja on lärmakas kogu päeva. Ja nii mitu kuud järjest.
„Olime seda sunnitud taluma kaks suve, tulekul on kolmas. Soovime olukorda lahendada. Ka suvel käiakse tööl ja öörahu on oluline. Püüdsime aru saada, miks on kukk omanikule nii tähtis, ja proovisime läbi rääkida. Käisime ka vallamajas nõu küsimas. Just vallamajast soovitati, et võiksime teha ettepaneku heakorraeeskirja muutmiseks. Heakorraeeskirjas on säte, et naabrit ei tohi häirida, see kukk on häirija. Meid ei sega muruniitmine, saagimine, lõbusad külalised, mis on külaelu osa, kuid eramurajoonis, kus majad asuvad üksteisest mõnekümne meetri kaugusel, ei tohiks lubada kodulinde pidada servituudi alal. Mõnisada meetrit eemal talus on ka kukk ja kanad, muid kodulinde, nemad meid ei sega,“ kõneles ta.
Kukepidajaga on kinnistuomanikel teisigi probleeme, ettepanekule allakirjutanud ei saa vabalt kasutada läbisõidu õigusega servituudi alaga teed. Kuna head läbisaamist pole, kritiseeritakse nii kukeomaniku ehitustegevust kui ka kinnistuga piirneva rannaala heakorda, valla järelevalvespetsialist on kutsutud olukorraga tutvuma.
„Meie ettepaneku üle heakorraeeskirja muutmiseks võib ju muiata, aga võiks mõelda, kuidas suhtutaks siis, kui näiteks selline valjuhäälne kukk oleks Kuusalu alevikus mõnes eramajas. Põhja küla on hajaasustus, aga külade uusarendustes on krundid sama lähestikku, nagu on alevikes ja linnades. See on teistsugune olukord ja loomade-lindude pidamise reeglid peaksid seda arvestama,“ sõnas Kadri Nõmm.
Kukeomanik kommenteeris Sõnumitoojale, et kukk kireb vaid hommikuti ning servituudialalt pääseb jalgsi läbi.
Keskkonnaspetsialist Elina Einaru ütles toimetusele, et eeskirju ei saa muuta niisama, seetõttu küsis külavanemate seisukohta: „Ettepanekut hakkab arutama ka volikogu keskkonnakomisjon, lisan külavanemate arvamused.“