Piri­ta-Vast­se­lii­na pal­ve­rän­nu­tee Raa­si­ku ja Ani­ja val­las

69
Kaart palverännuteest Raasiku ja Anija vallas.

VAI­NO NAPP

Kaa­saeg­ne tu­rism ja mat­ka­ra­jad on are­ne­nud pal­ve­rän­nu ta­va­dest. Root­sist käi­di Je­ruu­sa­lem­mas ju­ba 12. sa­jan­dil. 14. sa­jan­dil ime­te­gu­sid tei­nud ja sa­ge­li pal­ve­rän­nu­tee­del vii­bi­nud Pü­ha Bir­git­ta (1307-1373) sur­ma jä­rel ra­ja­sid bir­gi­tii­nid Jõe­läht­me ki­hel­kon­na lää­ne­ser­va Bir­git­ta kloost­ri. Paik­kond kan­nab Pi­ri­ta ni­me siia­ni. Kloost­ri­le sai saa­tus­li­kuks re­for­mat­sioon ja hoo­ne­te­le Lii­vi sõ­da. Käe­so­le­va sa­jan­di al­gu­ses alus­ta­sid bir­gi­tii­niõed kloost­rie­lu Pi­ri­tal taas.

2012. aas­tal pa­nid kloost­ri sõb­rad ida­ne­ma mõt­te pal­ve­rän­nu­teest. Mõt­test sai te­gu. Pal­ve­rän­nu­tee kul­geb dia­go­naa­lis lä­bi Ees­ti Pi­ri­ta kloost­rist Va­na-Vast­se­lii­na ka­be­li­ni or­du­lin­nu­se õuel. 1342. aas­tal ra­ja­tud lin­nus oli pal­ve­rän­du­ri­te siht­punkt kes­ka­jal­gi. Kul­tuu­ri ja aja­loo­lis­te va­he­pea­tus­te­ga rän­nu­tee ula­tub 600 ki­lo­meet­ri­ni.

Raa­si­ku val­las
Jõe­läht­me ki­hel­kon­na rik­ka aja­loo­pä­ran­di juu­rest suun­dub rän­da­ja Sa­ha ka­be­li kau­du Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­da Raa­si­ku val­da. En­ne val­la­kes­ku­ses­se jõud­mist on Puia­tu, Pa­di­se kloost­ri siin­ne kes­kus, Aru­kü­la ve­ne ki­rik ja mul­lu mä­les­tus­tahv­li saa­nud esi­me­ne koo­li­ma­ja. Aru­kü­la mõi­sa õuel leiab kva­li­teet­se vä­lis­ten­di. Mõi­sad on siin­kan­dis ti­he­dalt, järg­mi­se 25 ki­lo­meet­ri koh­ta küm­me­kond, igal oma lu­gu.

Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na kes­ku­se­le Raa­si­kul võiks ae­ga va­ru­da. Ki­rik ja va­na ki­ri­kua­se, kal­mis­tul pas­tor Ha­rald Me­ri ja Ees­ti ühe pea­mi­nist­ri pe­re­liik­me­te hauad. Raa­si­kul on kaks mõi­sa­koh­ta ja vee­torn, mis mee­nu­tab, et siin oli 1870. aas­tast Pe­ter­bu­ri-Tal­lin­na raud­tee üks põ­hi­jaam. Ale­vi­ku kes­kel sei­sab es­ma­mai­ni­mist tä­his­tav ki­vi.

Raa­si­kult lõu­nas­se suun­du­va tee ää­res on Tõ­hel­gi kar­ja­mõi­sa man­tel­kors­ten, Pe­nin­gi mõis, Jaan Le­pa mä­les­tus­ki­vi, ar­va­tav Kää­pa la­hin­gu­paik (1219) , Kää­pa oja ja Re­ti­mä­gi Pe­nin­gi val­la­ma­ja­ga. Ei puu­du Ees­ti suur­mees­te­ga seon­du­vad pai­gad. Gus­tav Er­ne­sak­sa sün­ni­koht Pe­ri­la kü­las on tä­his­ta­tud, Georg Ots Rät­la kü­las on ül­la­tus pal­ju­de­le.

Rät­las­se pal­ve­rän­nu­tee suun­dub­ki. Kü­la vä­ra­vas, Ves­ki­mäel, on vä­lis­tend lu­ge­mi­seks. En­di­ses mõi­sa­kes­ku­ses on veel kaks vä­lis­ten­di. Dend­ro­park Uda­ral on Ees­tis ai­nu­laad­ne era­park. Võr­ra­tu iluaed, puh­ka­mi­se ja öö­bi­mis­või­ma­lus.

Pär­li­kee­na kul­ge­va pal­ve­rän­nu­tee pärl Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas vist on­gi Rät­las. Kü­la lõi­kas poo­leks Tal­linn-Tar­tu kir­de­pool­ne ta­li­maan­tee, mis toi­mis 7.-19. sa­jan­di­ni. Teed üle täht­sus­ta­da on või­ma­tu, kui tea­me, et kõik veo­tööd (pea­le kü­la- ja mõi­sa­si­ses­te) teh­ti ai­nult tal­vel ning Tal­linn-Tar­tu tee viis it­ta, ka­gus­se ja lõu­nas­se Ees­ti ala­delt väl­ja. Dend­ro­par­gi juu­res üh­tib pal­ve­rän­nu­tee aja­loo­li­se ma­gist­raa­li­ga. Sel­li­ne met­sa­tee viib rän­da­ja Ki­vi­loo kõrt­si­hoo­ne­ni, mis mä­le­tab vin­get Oru Pea­rut Var­ga­mäelt.

Ki­vi­loo mõi­sa pea­hoo­ne Jõe­läht­me jõe kal­dal on vaa­ta­mis­väär­sus. Puh­ta­le pal­ve­rän­na­ku­le pü­hen­du­nu leiab par­gist Tal­lin­na piis­ko­pi­lin­nu­se va­re­med. On mõt­teai­net puh­ke­het­kel en­ne suun­du­mist Ko­se ki­hel­kon­da.

Ani­ja val­las
Ki­vi­loost eda­si viib pal­ve­rän­nu­tee Ko­se ki­hel­kon­da, kõi­ge­pealt Ani­ja val­la Lü­ka­ti kül­la, kus on va­na kõrt­si­koht. Seal kee­ras ku­na­gi ot­se­tee Kau­nis­saar­de, ühen­da­s piis­ko­pi val­dus­te kes­ku­si. Lü­ka­ti põl­du­delt on lei­tud sur­nu­luid, odaot­si, noo­re­mast rauaa­jast pä­rit sõ­ja­riis­tu ja ho­bu­se­rau­du. Roo­kü­la on es­ma­mai­ni­tud 1241. aas­tal – Ro­col. Paun­kü­la mõi­sa­le kuu­lu­nud ala eral­dus 17. sa­jan­dil. Mõi­sa­sü­da asub Jõe­läht­me jõe ülem­jook­sul. Väi­ke­se mõi­sa oma­ni­kud va­he­tu­sid sa­ge­li. 19. sa­jan­di tei­sel poo­lel oli mõis La­ge­di pa­ru­ni ja­hi­mõis, kus ko­ha­peal toi­me­ta­sid jää­ger, met­sa­vaht, aed­nik, me­si­nik. Võõ­ran­da­mi­se­le läks mõis Ki­vi­loo mõis­ni­ku Stac­kel­ber­gi käest. Pea­hoo­ne hä­vis, müü­ri­de­le ehi­ta­ti mets­kon­na­kes­ku­se ma­ja.

Sealt va­sa­ku­le lä­heb kruu­sa­tee Pik­va­le. Et mit­te sat­tu­da Kau­nis­saar­de, tu­leb rist­mi­kel hoi­da pa­re­ma­le. Pik­va mõi­sa­koht on tun­tav sä­ra­va­te kõr­val­hoo­ne­te­ga. Pea­ma­ja sei­sab par­gi­puu­de var­jus. Pai­ka on mai­ni­tud ni­me­ga Pi­cu­ta ju­ba 1241. aas­tal, kuid mõis eral­dus Ala­ve­rest al­les 19. sa­jan­dil. Sealt pä­ri­neb ka his­to­rit­sist­lik nur­ka­de ja vii­luf­ron­too­ni­de­ga kau­nis­ta­tud pea­ma­ja. Pi­ken­du­sed ma­ja ots­tes ehi­ta­ti hil­jem. Ümb­ru­ses on säi­li­nud kõr­val­hoo­neid kor­ra­s­o­le­vaist va­ri­se­mi­soht­li­ke­ni. Par­gis oo­ta­vad uu­dis­ta­jat 23 puu- ja põõ­sa­lii­ki. Pea­hoo­ne, kus aas­ta­küm­neid te­gut­ses kool, on nüüd nuk­ralt tü­hi.

2004. aas­tast sei­sab Pik­va par­gis Tal­lin­nas hä­vi­ta­mi­sest pääs­te­tud 1891. aas­tal ehi­ta­tud dia­ko­nis­si­de haig­la ka­bel. Uue ko­ha leid­nud ma­ja toi­mib Ko­se ko­gu­du­se abi­ki­ri­ku­na.

Põh­ja-Ees­ti suur­jõ­gi look­leb Pik­va lä­his­tel graat­si­li­selt. Sin­na, Jä­ga­la jõe kal­da­le, pal­ve­rän­nu­tee suun­dub­ki. Tä­nu jõe­le on tek­ki­nud Pi­ka­ves­ki asum. Seal on ela­nud, töö­ta­nud, pu­ha­nud, end var­ja­nud, mit­meid tun­tud ini­me­si. Kunst­nik Günt­her Rein­dorff kü­las­tas su­gu­la­si ja ka­las­tas Jä­ga­la jõel. Kee­ru­lis­tel ae­ga­del elas Pi­ka­ves­kil va­le ni­me all Au­gust Mil­jan – põl­lu­ma­jan­dus­tead­la­ne, bio­loo­gia­dok­tor, Jä­ne­da põl­lu­töö­koo­li ju­ha­ta­ja, Too­ma Soouu­ri­mi­se Kat­seins­ti­tuu­di di­rek­tor ja Tar­tu Üli­koo­li tai­me­kas­va­tu­se ka­teed­ri ju­ha­ta­ja.

En­ne teist maail­ma­sõ­da oli Ees­ti­maal üks suu­re­maid te­gi­jaid ma­jan­du­se-kau­ban­du­se vald­kon­nas fir­ma Puhk ja Po­jad, isa viie po­ja­ga. 1932. aas­tal os­tis üks poe­ga­dest, Joa­kim Puhk, Pi­ka­ves­ki ta­lu sae- ja ja­hu­ves­ki­te­ga ning ehi­tas sin­na elekt­ri­jaa­ma. Pai­su­tam­mi tahv­lilt on või­ma­lik lu­ge­da säi­li­nud uni­kaal­set teks­ti. Ol­gu Joa­kim Puh­ki ame­ti­test ja te­ge­mis­test mär­gi­tud vaid üks – ta oli Rah­vus­va­he­li­se Olüm­pia­ko­mi­tee lii­ge. Kaks aas­tat va­rem, 1930. aas­tal, oli sin­na Raas­tu ta­lu ost­nud Joa­kim Puh­ki vend Alek­san­der Puhk.

Vet­las asuv või­mas ve­si­ves­ki on mul­je­t a­val­dav ma­ha­jäe­tu­na­gi. Seal­gi jõu­dis end var­ja­ta bio­loo­gia­dok­tor Au­gust Mil­jan, kui Pi­ka­ves­kil elu ki­be­daks teh­ti. Vet­la on tun­tud va­ba­dus­sõ­ja la­hin­gu­pai­ga­na. Mä­les­tus­sam­mas asub maan­tee ää­res. Vas­tas­poo­le ki­vi Voo­se tee ää­res lük­ka­sid van­daa­lid 2023. aas­tal üm­ber, jät­tes Jaak Soan­si loo­min­gu met­sa ve­de­le­ma. Ta­ga­nur­ga kü­las on ohv­rial­li­kas ja eel­mi­se sa­jan­di tei­ses poo­les oli veel eht­ne suit­sue­la­mu. Vet­lat on es­ma­mai­ni­tud 1379. aas­tal.

Voo­se kü­la on ära mär­gi­tud 1241. aas­tal Taa­ni Hin­da­mis­raa­ma­tus. Mui­na­sa­jal oli seal olu­li­ne lin­nus ja tee­de­rist­mik. Su­ve- ja ta­li­maan­tee vii­sid lä­bi Voo­se it­ta, lõu­nas­se, lä­bi Paun­kü­la-Kui­met­sa lään­de. Rüü­tel­kon­na liik­med ja maa­nõu­ni­kud pi­da­sid koo­so­le­kuid Voo­sel veel 16. sa­jan­dil. Va­na kau­ba­tee viis Nov­go­ro­di, kust ava­nes pääs Mus­ta me­re sa­da­ma­tes­se. 19. sa­jan­dil või­sid Eduard Vil­de ja An­ton Han­sen Tamm­saa­re ro­maa­ni­de pro­to­tüü­bid ol­la Voo­se kõrt­sis tun­tud me­hed.

Voo­se lin­na­mä­gi asub Paun­kü­la teelt va­sa­ku­le. Pikk te­ra­va­har­ja­li­ne sel­jan­dik, mil­le Luu­ri­mäeks ni­me­ta­tud osa on lin­na­mä­gi. Esi­me­si, mul­last ja pal­ki­dest lin­nu­seid ehi­ta­ti ju­ba esi­me­sel aas­ta­tu­han­del en­ne Kris­tust. Ohu kor­ral taan­du­ti var­ju­pai­ka, mi­da rün­da­ja sai alis­ta­da vaid pi­ka pii­ra­mi­se jä­rel. Voo­se lin­na­mä­gi on üks Har­ju kuuest lin­nu­sea­se­mest. Sealt eda­si võ­tab pal­ve­rän­nu­tee­li­ne möö­da met­sa­teed suu­na Jär­va­maa­le.

Eelmine artikkelPolitseikroonika
Järgmine artikkelAlga­sid Kuu­sa­lu koo­li põh­ja­tii­va lam­mu­ta­mi­se et­te­val­mis­tus­tööd