VAINO NAPP
Kaasaegne turism ja matkarajad on arenenud palverännu tavadest. Rootsist käidi Jeruusalemmas juba 12. sajandil. 14. sajandil imetegusid teinud ja sageli palverännuteedel viibinud Püha Birgitta (1307-1373) surma järel rajasid birgitiinid Jõelähtme kihelkonna lääneserva Birgitta kloostri. Paikkond kannab Pirita nime siiani. Kloostrile sai saatuslikuks reformatsioon ja hoonetele Liivi sõda. Käesoleva sajandi alguses alustasid birgitiiniõed kloostrielu Pirital taas.
2012. aastal panid kloostri sõbrad idanema mõtte palverännuteest. Mõttest sai tegu. Palverännutee kulgeb diagonaalis läbi Eesti Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini ordulinnuse õuel. 1342. aastal rajatud linnus oli palverändurite sihtpunkt keskajalgi. Kultuuri ja ajalooliste vahepeatustega rännutee ulatub 600 kilomeetrini.
Raasiku vallas
Jõelähtme kihelkonna rikka ajaloopärandi juurest suundub rändaja Saha kabeli kaudu Harju-Jaani kihelkonda Raasiku valda. Enne vallakeskusesse jõudmist on Puiatu, Padise kloostri siinne keskus, Aruküla vene kirik ja mullu mälestustahvli saanud esimene koolimaja. Aruküla mõisa õuel leiab kvaliteetse välistendi. Mõisad on siinkandis tihedalt, järgmise 25 kilomeetri kohta kümmekond, igal oma lugu.
Harju-Jaani kihelkonna keskusele Raasikul võiks aega varuda. Kirik ja vana kirikuase, kalmistul pastor Harald Meri ja Eesti ühe peaministri pereliikmete hauad. Raasikul on kaks mõisakohta ja veetorn, mis meenutab, et siin oli 1870. aastast Peterburi-Tallinna raudtee üks põhijaam. Aleviku keskel seisab esmamainimist tähistav kivi.
Raasikult lõunasse suunduva tee ääres on Tõhelgi karjamõisa mantelkorsten, Peningi mõis, Jaan Lepa mälestuskivi, arvatav Kääpa lahingupaik (1219) , Kääpa oja ja Retimägi Peningi vallamajaga. Ei puudu Eesti suurmeestega seonduvad paigad. Gustav Ernesaksa sünnikoht Perila külas on tähistatud, Georg Ots Rätla külas on üllatus paljudele.
Rätlasse palverännutee suundubki. Küla väravas, Veskimäel, on välistend lugemiseks. Endises mõisakeskuses on veel kaks välistendi. Dendropark Udaral on Eestis ainulaadne erapark. Võrratu iluaed, puhkamise ja ööbimisvõimalus.
Pärlikeena kulgeva palverännutee pärl Harju-Jaani kihelkonnas vist ongi Rätlas. Küla lõikas pooleks Tallinn-Tartu kirdepoolne talimaantee, mis toimis 7.-19. sajandini. Teed üle tähtsustada on võimatu, kui teame, et kõik veotööd (peale küla- ja mõisasiseste) tehti ainult talvel ning Tallinn-Tartu tee viis itta, kagusse ja lõunasse Eesti aladelt välja. Dendropargi juures ühtib palverännutee ajaloolise magistraaliga. Selline metsatee viib rändaja Kiviloo kõrtsihooneni, mis mäletab vinget Oru Pearut Vargamäelt.
Kiviloo mõisa peahoone Jõelähtme jõe kaldal on vaatamisväärsus. Puhtale palverännakule pühendunu leiab pargist Tallinna piiskopilinnuse varemed. On mõtteainet puhkehetkel enne suundumist Kose kihelkonda.
Anija vallas
Kiviloost edasi viib palverännutee Kose kihelkonda, kõigepealt Anija valla Lükati külla, kus on vana kõrtsikoht. Seal keeras kunagi otsetee Kaunissaarde, ühendas piiskopi valduste keskusi. Lükati põldudelt on leitud surnuluid, odaotsi, nooremast rauaajast pärit sõjariistu ja hobuseraudu. Rooküla on esmamainitud 1241. aastal – Rocol. Paunküla mõisale kuulunud ala eraldus 17. sajandil. Mõisasüda asub Jõelähtme jõe ülemjooksul. Väikese mõisa omanikud vahetusid sageli. 19. sajandi teisel poolel oli mõis Lagedi paruni jahimõis, kus kohapeal toimetasid jääger, metsavaht, aednik, mesinik. Võõrandamisele läks mõis Kiviloo mõisniku Stackelbergi käest. Peahoone hävis, müüridele ehitati metskonnakeskuse maja.
Sealt vasakule läheb kruusatee Pikvale. Et mitte sattuda Kaunissaarde, tuleb ristmikel hoida paremale. Pikva mõisakoht on tuntav säravate kõrvalhoonetega. Peamaja seisab pargipuude varjus. Paika on mainitud nimega Picuta juba 1241. aastal, kuid mõis eraldus Alaverest alles 19. sajandil. Sealt pärineb ka historitsistlik nurkade ja viilufrontoonidega kaunistatud peamaja. Pikendused maja otstes ehitati hiljem. Ümbruses on säilinud kõrvalhooneid korrasolevaist varisemisohtlikeni. Pargis ootavad uudistajat 23 puu- ja põõsaliiki. Peahoone, kus aastakümneid tegutses kool, on nüüd nukralt tühi.
2004. aastast seisab Pikva pargis Tallinnas hävitamisest päästetud 1891. aastal ehitatud diakonisside haigla kabel. Uue koha leidnud maja toimib Kose koguduse abikirikuna.
Põhja-Eesti suurjõgi lookleb Pikva lähistel graatsiliselt. Sinna, Jägala jõe kaldale, palverännutee suundubki. Tänu jõele on tekkinud Pikaveski asum. Seal on elanud, töötanud, puhanud, end varjanud, mitmeid tuntud inimesi. Kunstnik Günther Reindorff külastas sugulasi ja kalastas Jägala jõel. Keerulistel aegadel elas Pikaveskil vale nime all August Miljan – põllumajandusteadlane, bioloogiadoktor, Jäneda põllutöökooli juhataja, Tooma Soouurimise Katseinstituudi direktor ja Tartu Ülikooli taimekasvatuse kateedri juhataja.
Enne teist maailmasõda oli Eestimaal üks suuremaid tegijaid majanduse-kaubanduse valdkonnas firma Puhk ja Pojad, isa viie pojaga. 1932. aastal ostis üks poegadest, Joakim Puhk, Pikaveski talu sae- ja jahuveskitega ning ehitas sinna elektrijaama. Paisutammi tahvlilt on võimalik lugeda säilinud unikaalset teksti. Olgu Joakim Puhki ametitest ja tegemistest märgitud vaid üks – ta oli Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige. Kaks aastat varem, 1930. aastal, oli sinna Raastu talu ostnud Joakim Puhki vend Aleksander Puhk.
Vetlas asuv võimas vesiveski on muljet avaldav mahajäetunagi. Sealgi jõudis end varjata bioloogiadoktor August Miljan, kui Pikaveskil elu kibedaks tehti. Vetla on tuntud vabadussõja lahingupaigana. Mälestussammas asub maantee ääres. Vastaspoole kivi Voose tee ääres lükkasid vandaalid 2023. aastal ümber, jättes Jaak Soansi loomingu metsa vedelema. Taganurga külas on ohvriallikas ja eelmise sajandi teises pooles oli veel ehtne suitsuelamu. Vetlat on esmamainitud 1379. aastal.
Voose küla on ära märgitud 1241. aastal Taani Hindamisraamatus. Muinasajal oli seal oluline linnus ja teederistmik. Suve- ja talimaantee viisid läbi Voose itta, lõunasse, läbi Paunküla-Kuimetsa läände. Rüütelkonna liikmed ja maanõunikud pidasid koosolekuid Voosel veel 16. sajandil. Vana kaubatee viis Novgorodi, kust avanes pääs Musta mere sadamatesse. 19. sajandil võisid Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare romaanide prototüübid olla Voose kõrtsis tuntud mehed.
Voose linnamägi asub Paunküla teelt vasakule. Pikk teravaharjaline seljandik, mille Luurimäeks nimetatud osa on linnamägi. Esimesi, mullast ja palkidest linnuseid ehitati juba esimesel aastatuhandel enne Kristust. Ohu korral taanduti varjupaika, mida ründaja sai alistada vaid pika piiramise järel. Voose linnamägi on üks Harju kuuest linnuseasemest. Sealt edasi võtab palverännuteeline mööda metsateed suuna Järvamaale.