Harju-Jaani kihelkonnast alguse saanud ERNESAKSA suguvõsa korraldas Raasiku vallas Pikaveres 7 aasta järel kokkutuleku.
Raasiku valla Pikavere mõisa hoov oli laupäeval, 2. juulil rahvast täis – Ernesaksa suguvõsa pidas kogu päeva kestnud kokkutulekut, kus osalenuid ligi 170. Samal ajal külastasid Pikaveret külastusmängu „Unustatud mõisad” osalejaid.
Ernesaksa suguvõsa hulgas on kaks kuulsat Gustav Ernesaksa, mõlemad on pärit Raasiku vallast. Helilooja on Perila külast, tema nimekaimust tõstja Kiviloolt. Suguvõsa kokkutuleku korraldaja Kai Themas lausus, et suguvõsa on suur ja rahvarohke ning nimekaid inimesi on nende hulgas veel – Viinistu konverentsi- ja kultuurikeskuse rajaja Jaan Manitski, reisikorraldaja ja Kuusalu valla Mikumardi seikluspargi rajaja Mart Reimann ning dirigent Valdo Rüütelmaa, kes juhatab Keila linnaorkestrit.
Ernesaksa sugupuud on põhjalikult uurinud Ernesaksa Pereseltsi asutaja Olev Streff, kes suri möödunud aasta märtsi lõpus. Tema matusel aprilli alguses Tallinnas sai suguselts kokku ja aktiivsemad otsustasid, et võiks korraldada taas kokkutuleku. Viimane kokkutulek oli 2009. aastal ning kuigi siis lepiti kokku, et kohtuda võiks iga 5 aasta tagant, jäi korraldamine toppama Olev Streffi haiguse tõttu.
Kai Themas rääkis, et aprillikuus oli liiga hilja, et planeerida kokkutulekut 2015. aasta suvel, seega otsustati 2016. aasta suve kasuks. Esimesed korralduskoosolekud toimusid oktoobris ning Pikavere küla valiti toimumiskohaks, kuna see oli varasemast tuttav: „Olev Streff korraldas 2010. aastal Pikaveres pikniku. Meiega oli koduloolane Vaino Napp ning tema juhendamisel külastasime piirkonnas erinevaid kohti. Kokkutuleku korraldamisel meenus see koht, uurisin pererahvalt, kas neile sobiks ning saime kokkuleppe väga kiiresti.”
Ernesaksa sugupuu on ligi kolme sajandi vanune. Suguselts sai alguse Järvamaalt Silmsi külast, kust on pärit Raasiku valla Perila mõisa jääger Abram, kes abiellus 1708. aastal Harju-Jaani kirikus Peningi mõisa aedniku tütre Trinoga. Abrami talu hävis nõukogude ajal.
Sugulased teadsid rääkida, et Abram armastas kanda loomanahku ning teda hakati seetõttu kutsuma saksaks. Ta kasvatas herneid ning nii lisandus saksa hüüdnimele hernes. 1726. aastal kirjutas Perila mõisahärra raamatusse Abrami perekonnanimeks Hernesaks, kust 1835. aastal jäeti h-täht nimest välja.
Abramil ja Trinol oli poeg Jüri, kellest said alguse kolm liini – pojad Willem ja Hans ning tütar Madle. Willemi liinist tuli helilooja Gustav Ernesaks ning sugupuu uurija Olev Streff. Tõstja Gustav Ernesaks, kes võitnud maailmameistrivõistlustel neli pronksmedalit, on Hansu järeltulija. Tema kohta on sugulastele teada, et 1926. aastal rändas ta Brasiiliasse, sealt Austraaliasse, kus üsna noore mehena ka suri.
Kokkutuleku üks tõmbenumbreid oli näidend „Taevas ja maa peal”, kus mängisid Ernesaksa suguvõsa liikmed. Selle lavastamist organiseeris Kai Themas, kes kirjutas näidendi koos ema Elle Sootsiga, lavastas Raul Kalep. Lavastuses oli kujutatud kohalikku külaelu ning stseen, kuidas kaks Gustav Ernesaksa taevas kokku saavad. Neist vanem ehk helilooja Gustav püüdis kala, milleks kasutas näidendis Pikavere mõisahoovi purskkaevu, noorem Gustav ehk tõstja näitas talle oma medaleid. Koos vaatasid nad taevast alla, kuidas nende suguselts kogunes Harju-Jaani kirikusse.
Näidendit tehti suguvõsa kokkutulekul ka eelmisel korral – siis kirjutas Olev Streff „Neli stseeni suguseltsi ajaloost.”
Kui esimesel kokkutulekul oli osalejaid 230, siis sel korral 170. Kai Themas märkis, et paraku on paljud kontaktid kaduma läinud: „Kadunud on peamiselt vanemate inimeste kontaktid, nad arvutit ei kasuta, Olev suhtles telefoni teel. Siiski on üsna palju peresid, kellel info olemas, aga ei saanud erinevatel põhjustel kohale tulla. Koos Oleviga hääbus palju infot. Tema arvutisse pole me veel siiani sisse saanud. Õnneks olid minul paljud kontaktid vanast ajast olemas, otsisin Facebookist ka lisaks ning uurisin nendelt, kes osalesid eelmisel kokkutulekul. Paraku paljud ei vastanud ning mitmed meiliaadressid olid vananenud. Korraldaksin ka edaspidi hea meelega kokkutulekuid, kuid hädasti oleks vaja leida keegi, kes tegeleks sugupuu uurimisega edasi.”
Ernesaksa sugupuu on joonistatud paberile ning oli kokkutuleku ajal mõisas seinal vaatamiseks. Ettevõtja ja reisikorraldaja Mart Reimann Saunja külast uuris sugupuud, et meenutada, kuidas tema on kuulsa heliloojaga seotud: „Minu vana-vanavanaisa Abram tuli Gustavi sünnikoha lähedalt ning rajas Saunja külla Mikumardi, seega tema ja Gustavi vanaisa olid omavahel sugulased. Heliloojaga ma otseselt kohtunud pole, küll aga nägin teda lapsena. Abrami sünnikohas pole enam midagi alles.”
Ta lausus, et tema esiisadel oli oma missioon – vana-vanavanaisa Abram oli misjonär ning kui baptism saabus Eestisse, hakkas ta seda kuulutama, et saada rahvas niiöelda joonele ning päästa viinakuradi küüsist. Vanavanaisa Johannes Ernesaks oli Kodasoo viimane vallavanem, kes armastas rahvamuusikat ning organiseeris seltside tegevust. Ettevõtja Mart Reimanni missioon on aga liikuv ja tervislik eluviis – ta on rajanud Saunja külla seikluspargi ning koos vennaga OÜ Reimann Retked.
Kokkutuleku korraldaja Kai Themas lausus, et paljud Ernesaksa suguseltsi liikmed elavad Tallinnas, Raasiku valda on neid jäänud vähe – Raasikul elavad Betlemid ning Riina Ernesaks käib Raasiku vallas suvitamas.
Kokkutulekul oli lisaks näidendile Keila linnaorkestri kontsert, ühispildi tegemine, ettekanded sportlasest Ernesaksast ning Pikavere mõisa ajaloost, esinesid suguseltsi muusikud ja isetegevuslased. Õhtul süüdati lõke, lauldi ning tantsiti.
