Kuusalu valla ehitusspetsialist LJUBOV BEGLOVA, 1. juulist jõustus ehitusseadustik. On kommenteeritud, et omavalitsustele ja ka ehitusega alustavatele inimestele peaksid muudatused tagama kiirema menetluse. Kas asjaajamine ehitusvaldkonnas muutub lihtsamaks?
„Nii omavalitsustel kui ka kodanikel on alguses raskem, sest palju on uut. Ehitusvaldkonna spetsialistidele olid ehitusseadustiku tutvustamiseks koolitused, kuid kindlasti tekib töö käigus palju küsimusi. Vastu on võetud ehitusseadustiku rakendusseadus, kus on kirjas, kuidas toimida. Kui tekivad probleemid, saame küsida nõu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist seaduse välja töötanud spetsialistidelt ja juristidelt.
Lihtsam on väikeste, kuni 20ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetri kõrguste hoonete puhul, siis pole vaja omavalitsuse poole pöörduda. Selliste ehitiste püstitamisel omavalitsus järelevalvet ei teosta ja omanik ise vastutab, et ehitise püstitamisel on tagatud detailplaneeringu-, asjaõiguse-, tuleohutuse-, muinsuskaitse-, veekaitse-, elektriohutuse- ja teised normid.
Kui soovitakse ehitada suuremat hoonet, tuleb toimida vastavalt uues seaduses sätestatud menetluskorrale. Ehitusteatise kohustusega ehitiste ehitamisel on omavalitsusel menetlemis- ja kontrollikohustus, reageerimisaeg on senisest kiirem, märkused peame saatma 10 päeva jooksul. Kui vallavalitsus 10 päeva jooksul märkust ei saada, võib teataja alustada ehitusega.
Ehitusseadustik võimaldab kiirendada menetlust veel sellega, et ka ametkonnad, kelle kooskõlastus on teatise või loa menetluseks kohustuslik, peavad vastama omavalitsusele 10 päeva jooksul.
Uus seadus tehti senist kohtupraktikat arvestades. Täpselt on lahti kirjutatud ehitise mõiste, siiani võis tõlgendada erinevalt, nüüd pole enam oluline, mille peale on hoone ehitatud. Kui on püstitatud vaadeldav objekt, on see ehitis.“
Kui seadustikku süveneda, selgub, et ehitamine läheb edaspidi kulukamaks, suurenenud on riigilõivud ning oluline muudatus on, et 20-60ruutmeetriste ehitiste puhul nõutakse ehitusprojekti, varem piisas taotleja joonistatud eskiisist.
„Jah, see on tõesti nii. Ehitusaluse pinnaga 20-60 ruutmeetrit ja kõrgusega kuni 5 meetrit hoone rajajal on kohustus esitada ehitus- ja hiljem ka kasutusteatis ning nõutakse ehitusprojekti. Kusjuures projekti koostajal peab olema vastav kvalifikatsioon.
Riigilõivud on oluliselt suuremad. Üksikelamu püstitamise puhul tuli ehitusloa eest tasuda 64 eurot, nüüd on 150 eurot. Mitteelamu puhul oli riigilõiv siiani 130 eurot ja 0,3 eurot iga kasuliku pinna ruutmeetri eest, uus on 250 eurot. Projekteerimistingimused olid tasuta, nüüd on riigilõiv 25 eurot. Projekteerimistingimused on kohustuslikud ehitusloa kohustusega hoone püstitamisel, hoone laiendamisel üle 33 protsendi mahust või olulise rajatise, näiteks laululava, magistraaltorustik, elektriliini rajamisel.
Samas väikeehitise ehk 20-60ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoonete puhul piisab ehitusteatise ja projekti saatmisest, riigilõivu ei võeta. Ehitustoimingute riigilõiv laekub omavalitsusele.
Soovitan kõigil, kel on plaan hakata ehitama, tutvuda uue seadustikuga ja selle juures olevate tabelitega, sealt on lihtne vaadata, milliseid dokumente nõutakse. Ehitusseadustikuga on võimalik tutvuda kas www.riigiteataja.ee või www.kuusalu.ee.“
Teie juures käis vallamajas viimasel ajal väga palju rahvast, tegite juurde vastuvõtuaegu, rohkelt oli helistajaid. Uue seadustiku jõustumise eel sooviti oma ehitusasjad korda teha vana seaduse alusel?
„Rakendusseaduse järgi menetletakse vana ehitusseaduse alusel neid ehitusdokumente, mis esitati omavalitsusele enne 1. juulit 2015.
Tööd on olnud viimasel ajal palju. On kuuldud raadiost, loetud ajalehtedest uuest ehitusseadustikust, eriti ehmatas, et ebaseaduslike ehitiste ehitusregistrisse kandmise eest hakatakse võtma riigilõivu ehk trahvi 500 eurot. Paljudel tekkis paanika, et nende vana talumaja ei olnud ehitusregistris ja peaks hakkama maksma trahvi. Suures osas tuli lahendada vanade talumajade ja nende kõrvalhoonetega seotud küsimusi.
Seadustik ütleb, et ebaseaduslikud ehitised on need, mis on püstitatud ilma loata ja ehitusregistrisse kandmata pärast 1995. aasta juulit, kui jõustus ehitus- ja planeerimisseadus. See ei puuduta vanu talumajasid. Need võivad registris olla kas valede aadressidega või muude puudulike andmetega, mida on väga lihtne meie abil parandada. Kui taluhooned ei ole kunagi mingil põhjusel ehitisregistrisse registreeritud, siis pole suurt probleemi – hooned tuleb omanikul lasta mõõdistada, mõõdistusprojekt koos ehitise teatisega esitada omavalitsusele ehitisregistrisse registreerimiseks. Vallavalitsus on ehitusregistri pidaja, teeme andmed korda, selle eest riigilõivu tasuma ei pea.“
Kui hoone on ehitisregistris, aga vana eterniitkatus on asendatud kivi- või plekk-katusega, kas siis on vaja esitada ehitusteatis, et registrisse saaksid õiged andmed?
„Katusekatte vahetus ei nõua ehitusteatist. Aga kui muudetakse või asendatakse kandekonstruktsioone või paigaldatakse soojustuskiht, siis on juba tegu ümberehitamisega. Või kui katust on vaja tõsta, tehakse vintskapid või katuseaknad, ka need on ümberehitustööd. Saab vaadata ehitusseadustiku juurde lisatud tabelist, millised toimingud on siis nõutavad sõltuvalt maja pindalast.
Kui taastatakse samade mõõtmete ja konstruktsioonidega hoone, nagu oli enne, siis on tegu ümberehitusega, mis on ehitusseadustiku uus mõiste.“
Aga kui majale on ehitatud pärast juulit 1995 juurde terrass või veranda, kuidas siis?
„Lahtise terrassi puhul pole katusealust pinda suurendatud. Kui on katusega terrass või veranda, siis ehitisregistrisse muudatuste tegemiseks tuleb toimingud läbi viia vastavalt tabelile. Kui tegu oli hoonega, mis seni oli 60ruutmeetrine, siis lisandunud katusealuse terrassi või veranda tõttu liigitub nüüd üle 60ruutmeetriste ehitiste hulka, nõutav on ehitusteatis, elamuprojekt ja nii edasi.“
Selgitage seda tabelit ja neid toiminguid veel.
„On kaks tabelit. Üks on ehitamiseks ja teine on ehitiste kasutamiseks. Kusjuures tabelis on eristatud hooneid ja rajatisi. Esimeses tulbas on ehitise suurus ja liik ning kõrval kirjas kavandatavad tegevused ning nende järgi näeb, milliseid dokumente peab esitama. Kui tabelist ei leia vastavat ehitusliiki, võiks helistada vallamajja, anname nõu.
Ehitusteatise alusel kannab valla ehitisregistripidaja rajatava ehitise registrisse, inimest teavitatakse sellest teatises näidatud e-maili või postiaadressile.“
Kuidas saab ebaseaduslikku ehitist ehitisregistrisse kanda?
„Tuleb tasuda 500 eurot ja siis enam muid lõivusid ei pea maksma. Et ehitis saaks kantud registrisse, tuleb arvestades ehitusseadustiku tabelitega ja ehitise valmiduse staadiumiga, esitada omavalitsusele ehitusteatis/ehitusluba ja ehitusprojekt või kasutusteatis/ kasutusluba ja ehitise audit. Menetluse käigu otsustab omavalitsus pärast ehitusjärelevalve teostamist.“
Kuidas on Lahemaa rahvuspargiga, kas nõuded on seoses uue seadustikuga muutunud?
„Ei ole muutunud. Lahemaal peab ehitusteatise esitama igal juhul, ka väikeste ehitiste korral. Kuni 20ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoonete puhul võiks ehitusteatise saata otse keskkonnaametile, suuremate osas vallamajja. Lahemaal kavandatavate ehitiste puhul menetlemine pikeneb, reageerimisaeg on 30 päeva – tavapärasele 10 päevale lisandub 20, selle aja jooksul tuleb keskkonnaametil teatis läbi vaadata.“
Mis tähendab, et alates juulist 2016 saab ehitusteatisi esitada ehitisregistri kaudu?
„Riik loob elektroonilise töökeskkonna, mis lihtsustab ja kiirendab projekteerija ning taotlejaga suhtlemist. See hõlmab kõiki kooskõlastusi – keskkonnaamet, päästeamet, maanteeamet. See lihtsustab menetlemist. Kui ehitusteatis ja projekt esitatakse registri kaudu, jõuavad need ikkagi omavalitsusele. Praegu peame tegema kaaskirjad, kui suunatakse kooskõlastamisele, siis on kõik materjalid kohe koos. Samas ei kao ka paberil esitamine ning endiselt võib tulla vastuvõtu ajal vallamajja oma ehitusasju ajama.“
Juulikuus on paljudes omavalitsustes puhkused, ka ehitusametnikud puhkavad. Ehkki uus seadus rakendus just nüüd, siis täpsemaid selgitusi vallamajast esialgu ilmselt ei saa, tuleb oodata augustini.
„Ka mina olen juulikuus puhkusel. Paneme teated, et esialgu ei jõua ehitusteatistele 10 päevaga reageerida. Olen tööl tagasi 3. augustist. Tutvun kuu aja jooksul saadetud teatistega, vastused saab augusti lõpuks.
Kindlasti tahan rõhutada, et konsulteerimine ja nõustamine on omavalitsuse ülesanne. Kui on kavas hakata ehitama, võiks kõigepealt võtta ehitusspetsialistiga ühendust ja küsida, et hiljem ei tekiks probleeme.“
