
Mälestused koondas raamatusse endine õpetaja VAINO NAPP.
Kui Pikavere kooli vilistlane, õpetaja ja praegune direktor Helju Kadakas jõudis laupäeval, 8. juunil kooli 150. sünnipäevapeol kõuekõmina saatel toimunud tervituskõnega tänusõnadeni, avanesid taevaluugid.
„Ärme lase end vihmal segada,“ ütles direktor, kes õpilaste esinemiste vahele luges koos endise direktori Kadri Viira ja õpetajatega ette mälestusi äsja ilmavalgust näinud raamatust „Pikavere mõisakool 150“. Juubelipeol laulsid koos lastega ka kooli vilistlased ning endised ja praegused õpetajad. Mälestusteraamatu koostaja, endine õpetaja Vaino Napp esitas lühikese näitemängu, kus kehastas Paunverest teel Tallinnasse Pikaveres vahepeatuse teinud rahvakirjanik Oskar Lutsu.
„Olete tublid, et ikka elate, tean küll neid jantimisi, mis siin igat masti võimumeestega olete maha pidanud,“ lausus „Oskar Luts“ Pikavere rahvale.
Veel meenutas ta, kuidas 1953. aastal läks Pikaveres võim naiste kätte – sellest peale on 66 aasta jooksul kooli juhtinud viis naisterahvast. Kõige kauem olid Pikavere koolidirektorid 1954. aastal koolijuhiks saanud Irmgard Aedma, kes pidas seda ametit kooli sulgemiseni 1978, ning 1987. aastal taasavatud kooli esimene direktor Kadri Viira, kes oli koolijuht 2010. aastani ja 2014-2015 direktori kohusetäitja.
Praegune direktor tänas kooli praeguseid ja endiseid juhte, õpetajaid ja töötajaid, vallajuhte ning kohalikke inimesi, kes kooli aidanud-toetanud.

Raasiku vallavanem Andre Sepp kinnitas, et Pikavere kool on kindlalt Raasiku valla arengukavas ja lisas: „Meie ümber on palju valdasid, kus on siledamad teed, valgemad tänavad ja rohkem kergliiklusteid, aga Raasiku vallas on neli põhikooli, et anda oma lastele haridust kodu lähedal. Üks neist koolidest on maasoolana Pikaveres.“
Ta andis vallavalitsuse tänukirjad kooli endistele ja praegustele töötajatele: Kaie Tomingas-Oras, Alice Suurkuusk, Külli Ovir, Maarika Vesilind, Vaino Napp, Arno Vorsman ja Helju Kadakas.
Valla endine haridusjuht Ardo Niinre nimetas Pikavere kooli muinasjutumaaks ja tõdes, et kool on elanud üle erinevaid aegu, uks on olnud kinni, siis lahti, jälle kinni: „Mul on hea meel, et nüüd on kooli uks lahti ja veel rohkem avatud, kui mõni aasta tagasi. Siin on vahva kogukond, kellega koos on kool saavutanud palju.“
Eelmine vallavanem Raivo Uukkivi nimetas Pikavere kooli eelkõige kogukonnamajaks.
Pikavere kooliperet õnnitlesid veel valla teised koolid ning Aruküla Kultuuriselts. Vallavalitsuse ja allasutuste ühine kingitus olid raamitud fotod, mis on koolimaja seintel.
Raamatutäis mälestusi
Pikavere kooli 140. sünnipäevaks koostas Vaino Napp kooli ajalugu tutvustava raamatu. Kümme aastat hiljem ilmunud fotode ja ajaleheväljalõigetega illustreeritud raamatus on lühike ülevaade ajaloost, põhirõhk on mälestustel. Pikaverega seotud aastaid meenutavad endised õpilased, endised ja praegused õpetajad, vallajuhid.
Kooli vilistlane, Aruküla kooli direktor Avo Möls meenutab, kuidas ühel klassiõhtul võtsid poisid kasvuhoone taga salaja „peeti“. Teine vilistlane, kooli kauaaegne õpetaja Kaie Tomingas-Oras mäletab, kuidas sööklas suppi süües anti häire: „Vakstu äär üles!“ See tähendas, keegi oli supitaldriku ümber ajanud ning et supp kellelegi sülle ei voolaks, pidi vakstuääre üles tõstma, nii jooksis supp renni mööda laua lõpuni, kust voolas solgiämbrisse. „Tänapäeva öeldakse selle kohta „tiimitöö“,“ märkis meenutaja.
Sünnipäevapeol tegid tagasivaate oma tööaastatele Pikaveres ka kooli 23 aastat juhtinud Kadri Viira, kes kinnitas, et seal möödusid tema elu parimad aastad, ning 4 aastat direktori ametis olnud Maiu Plumer, kelle suur tegu oli 18 ahjuga mõisamaja üleviimine maaküttele.