Pika­ve­re koo­li 150. sün­ni­päe­vaks il­mus mä­les­tus­te­raa­mat

48
Pi­ka­ve­re koo­li en­di­ne õpe­ta­ja ja koo­li mä­les­tus­te­raa­ma­tu koos­ta­ja VAI­NO NAPP esi­nes juu­be­li­peol Paun­ve­rest Pi­ka­ver­re tul­nud rah­va­kir­ja­niku Os­kar Lut­su­na.

Mä­les­tu­sed koon­das raa­ma­tus­se en­di­ne õpe­ta­ja VAI­NO NAPP.

Kui Pi­ka­ve­re koo­li vi­list­la­ne, õpe­ta­ja ja prae­gu­ne di­rek­tor Hel­ju Ka­da­kas jõu­dis lau­päe­val, 8. juu­nil koo­li 150. sün­ni­päe­va­peol kõue­kõ­mi­na saa­tel toi­mu­nud ter­vi­tus­kõ­ne­ga tä­nu­sõ­na­de­ni, ava­ne­sid tae­va­luu­gid.

„Är­me la­se end vih­mal se­ga­da,“ üt­les di­rek­tor, kes õpi­las­te esi­ne­mis­te va­he­le lu­ges koos en­di­se di­rek­to­ri Kad­ri Vii­ra ja õpe­ta­ja­te­ga et­te mä­les­tu­si äs­ja il­ma­val­gust näi­nud raa­ma­tust „Pi­ka­ve­re mõi­sa­kool 150“. Juu­be­li­peol laul­sid koos las­te­ga ka koo­li vi­list­la­sed ning en­di­sed ja prae­gu­sed õpe­ta­jad. Mä­les­tus­te­raa­ma­tu koos­ta­ja, en­di­ne õpe­ta­ja Vai­no Napp esi­tas lü­hi­ke­se näi­te­män­gu, kus ke­has­tas Paun­ve­rest teel Tal­lin­nas­se Pi­ka­ve­res va­he­pea­tu­se tei­nud rah­va­kir­ja­nik Os­kar Lut­su.

„Ole­te tub­lid, et ik­ka ela­te, tean küll neid jan­ti­mi­si, mis siin igat mas­ti või­mu­mees­te­ga ole­te ma­ha pi­da­nud,“ lau­sus „Os­kar Luts“ Pi­ka­ve­re rah­va­le.

Veel mee­nu­tas ta, kui­das 1953. aas­tal läks Pi­ka­ve­res võim nais­te kät­te – sel­lest pea­le on 66 aas­ta jook­sul koo­li juh­ti­nud viis nais­te­rah­vast. Kõi­ge kauem olid Pi­ka­ve­re koo­li­di­rek­to­rid 1954. aas­tal koo­li­ju­hiks saa­nud Irm­gard Aed­ma, kes pi­das se­da ame­tit koo­li sul­ge­mi­se­ni 1978, ning 1987. aas­tal taa­sa­va­tud koo­li esi­me­ne di­rek­tor Kad­ri Vii­ra, kes oli koo­li­juht 2010. aas­ta­ni ja 2014-2015 di­rek­to­ri kohusetäitja.

Prae­gu­ne di­rek­tor tä­nas koo­li prae­gu­seid ja en­di­seid juhte, õpe­ta­jaid ja töö­ta­jaid, val­la­juh­te ning ko­ha­lik­ke ini­me­si, kes koo­li ai­da­nud-toe­ta­nud.

„Las kal­lab!“ üt­les Raa­si­ku val­la­va­nem AND­RE SEPP, kui ja­gas val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ju, ühe neist sai Pi­ka­ve­re koo­li di­rek­tor HEL­JU KA­DA­KAS. Nei­le pak­kus vih­ma eest var­ju val­la en­di­ne ha­ri­dus­juht AR­DO NIIN­RE.

Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp kin­ni­tas, et Pi­ka­ve­re kool on kind­lalt Raa­si­ku val­la aren­gu­ka­vas ja li­sas: „Meie üm­ber on pal­ju val­da­sid, kus on si­le­da­mad teed, val­ge­mad tä­na­vad ja roh­kem kerg­liik­lus­teid, aga Raa­si­ku val­las on ne­li põ­hi­koo­li, et an­da oma las­te­le ha­ri­dust ko­du lä­he­dal. Üks neist koo­li­dest on maa­soo­la­na Pi­ka­ve­res.“

Ta an­dis val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­jad koo­li en­dis­te­le ja prae­gus­te­le töö­ta­ja­te­le: Kaie To­min­gas-Oras, Ali­ce Suur­kuusk, Kül­li Ovir, Maa­ri­ka Ve­si­lind, Vai­no Napp, Ar­no Vors­man ja Hel­ju Ka­da­kas.

Val­la en­di­ne ha­ri­dus­juht Ar­do Niin­re ni­me­tas Pi­ka­ve­re koo­li mui­nas­ju­tu­maaks ja tõ­des, et kool on ela­nud üle erinevaid ae­gu, uks on olnud kin­ni, siis lah­ti, jäl­le kin­ni: „Mul on hea meel, et nüüd on koo­li uks lah­ti ja veel roh­kem ava­tud, kui mõ­ni aas­ta ta­ga­si. Siin on vah­va ko­gu­kond, kel­le­ga koos on kool saa­vu­ta­nud pal­ju.“

Eelmi­ne val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi ni­me­tas Pi­ka­ve­re koo­li eel­kõi­ge ko­gu­kon­na­ma­jaks.
Pi­ka­ve­re koo­li­pe­ret õn­nit­le­sid veel val­la tei­sed koo­lid ning Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selts. Val­la­va­lit­su­se ja al­la­su­tus­te ühi­ne kin­gi­tus olid raa­mi­tud fo­tod, mis on koo­li­ma­ja sein­tel.

Raa­ma­tu­täis mä­les­tu­si
Pi­ka­ve­re koo­li 140. sün­ni­päe­vaks koos­tas Vai­no Napp koo­li aja­lu­gu tut­vus­ta­va raa­ma­tu. Küm­me aas­tat hil­jem il­mu­nud fo­to­de ja aja­le­he­väl­ja­lõi­ge­te­ga il­lust­ree­ri­tud raa­ma­tus on lü­hi­ke üle­vaa­de aja­loost, põ­hi­rõhk on mä­les­tus­tel. Pi­ka­ve­re­ga seo­tud aas­taid mee­nu­ta­vad en­di­sed õpi­la­sed, en­di­sed ja prae­gu­sed õpe­ta­jad, val­la­ju­hid.

Koo­li vi­list­la­ne, Aru­kü­la koo­li di­rek­tor Avo Möls mee­nu­tab, kui­das ühel klas­siõh­tul võt­sid poi­sid kas­vu­hoo­ne ta­ga sa­la­ja „pee­ti“. Tei­ne vi­list­la­ne, koo­li kauaaeg­ne õpe­ta­ja Kaie To­min­gas-Oras mä­le­tab, kui­das söök­las sup­pi süües an­ti häi­re: „Vaks­tu äär üles!“ See tä­hen­das, kee­gi oli su­pi­tald­ri­ku üm­ber aja­nud ning et supp kel­le­le­gi sül­le ei voo­laks, pi­di vaks­tuää­re üles tõst­ma, nii jook­sis su­pp ren­ni möö­da laua lõ­pu­ni, kust voo­las sol­giämb­ris­se. „Tä­na­päe­va öel­dak­se sel­le koh­ta „tii­mi­töö“,“ mär­kis mee­nu­ta­ja.

Sün­ni­päe­va­peol te­gid ta­ga­si­vaa­te oma tööaas­ta­te­le Pi­ka­ve­res ka koo­li 23 aas­tat juh­ti­nud Kad­ri Vii­ra, kes kin­ni­tas, et seal möö­du­sid te­ma elu pa­ri­mad aas­tad, ning 4 aas­tat di­rek­to­ri ame­tis ol­nud Maiu Plu­mer, kel­le suur te­gu oli 18 ah­ju­ga mõi­sa­ma­ja üle­vii­mi­ne maa­küt­te­le.